1-26-1365/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-26-1365 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Sergei Kornilov süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 331 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitada süüdistatav Sergei Kornilov (isikukood 38901153725) märtsi 2026 otsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohus karistas
4. märtsi 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Sergei Kornilovit karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 ja § 331 4 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 2 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel on karistusaja alguseks
5. november
6. Sama kohtuotsusega mõistis maakohus S. Kornilovilt välja menetluskulud 3823,24 eurot ning määras, et süüdistataval tuleb need tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav S. Kornilov, kes ei ole nõus menetluskuludega, sest maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb tasumiseks anda just üks aasta. Ta soovib tasuda neid pärast vangistust ning pooles ulatuses tuleks kulud jätta riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Kuna maakohus lahendas S. Kornilovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
9. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
10. peatüki
11. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
12. Apellatsioonis ei viita S. Kornilov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Kohtuistungiprotokolli kohaselt kinnitas S. Kornilov, et kokkuleppe on talle arusaadav, ta toetab sõlmitud kokkulepet ja sõlmis selle vabatahtlikult. Sama kinnitas istungil ka süüdistatava kaitsja. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Lisaks on Riigikohus sedastanud, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik. (RKKKo 1-20-3298/21, p 8). Teisisõnu ei ole S. Kornilovil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2