← Eesti

1-26-2370/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-26-2370 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Elari Onk süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning Erkki Onk süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2; KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 331 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Elari Onk (isikukood 39011025214) aprilli 2026 otsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Viru Maakohus karistas
  4. aprilli 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Elari Onki karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse. Vangistuse kandmise aja alguseks on
  5. detsember
  6. Sama otsusega mõistis kohus Elari Onkilt riigituludesse menetluskuludena 709,50 eurot sundraha ja kaitsjatasu 1383,84 eurot. Pool sundrahast 709,50 eurot jättis kohus riigi kanda. Menetluskulud kokku 2093,34 eurot tuleb Elari Onkil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  7. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav Elari Onk, kes palub kaaluda tema kohtukulude vähendamist, kuna ta ei ole selle summaga nõus. Pole võimalik tasuda sellist summat sellise aja jooksul. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  8. Kuna maakohus lahendas Elari Onki kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
  9. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  10. peatüki
  11. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  12. Apellatsioonis ei viita Elari Onk sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks süüdistataval olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Kohtuistungil kinnitas Elari Onk, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb selle juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole Elari Onkil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.