Obsah (5)

§ 121§ 39§ 179§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-903 Määruse kuupäev 13. mai 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 3. veebruari 2026. a käskkirja nr 62/3-26/90 ja

) § 121 lg 4, § 204 lg

1. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla määras
3. juuni
4. a käskkirjaga nr 6-2/24/570-1 vahistatu X-i (kaebaja) tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks, köögitöölise ametikohale, tähtajatult alates
5. juunist 2024, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.
6. Viru Vangla tunnistas
7. veebruari
8. a käskkirjaga nr 6-2/3-26/90 oma varasema käskkirja nr 6-2/24/570-1 kehtetuks. Kaebajale saabus kirjasaadetis, mille uurimisel leiti ümbrikus olnud ümbriku kirjamargi alt valge tundmatu aine, mis kahtluste kohaselt oli narkootiline aine. Kaebaja pidi saadetise üle andma teisele vahistatule. Narkootiline aine on vanglas keelatud ning Viru Vangla kodukorra järgi ei tohi teistele kinnipeetavatele esemeid ja aineid edasi anda ning vahendada. Julgeoleku tagamise vajadust silmas pidades ei ole töötamise jätkamine enam võimalik.
9. Kaebaja esitas Viru Vanglale
10. veebruaril 2026 vaide
11. veebruari
12. a käskkirja nr 6-2/3-26/90 peale. Kaebaja ei tea, kes talle kirja saatis. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist tegu talle süüks pannakse ning kuidas seostub süüks pandud tegu töölt vabastamise korraga. Käskkirja põhjendus on arusaamatu, alusetu ning ei vasta seadusega kehtestatud tingimustele. 3-26-903
13. Viru Vangla jättis
14. märtsi
15. a vaideotsusega nr 1-8/3-26/31-4 kaebaja vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt peab vangla tagama kõigi vanglas viibivate inimeste ohutuse ja tagama üldise julgeoleku. Kaebaja pidi saadetise üle andma teisele vahistatule ning vangla pidi sellele reageerima ja ennetama võimalikke tagajärgi. Selleks kõrvaldati kaebaja töölt.
16. Kaebaja esitas
17. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Viru Vangla
18. veebruari
19. a käskkirja nr 6-2/3-26/90 ja
20. märtsi
21. a vaideotsuse nr 1-8/3-26/31-4 tühistamist. Lisaks soovib kaebaja varalise kahju hüvitamist summas 200 eurot. Käskkiri on õigusvastane, kuna kaebaja ei teadnud, et keegi talle sellise kirja saadab. Kaebaja viibib ühes eluosakonnas isikutega, kes töötasid samuti samas töökohas. Kui kaebaja oleks soovinud keelatud ainet levitada, oleks ta seda saanud teha läbi teise isiku. Vangla tegevus takistab normaalset elu, sest kaebaja ei saa raha teenida elementaarsete hügieenitarvete ostmiseks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse.
22. Viru Vangla esitas
23. märtsil 2026 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Lisaks teatas vangla, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise nõudeid ega muid pöördumisi, mis seonduvad kaebuse asjaoludega.
24. Tartu Halduskohus jättis
25. aprilli
26. a määrusega kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse täiendamiseks ja põhistamiseks.
27. Kaebaja esitas kohtule
28. aprillil 2026 taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu kohustusest vabastamiseks. Lisaks teatas kaebaja, et loobub esialgse õiguskaitse taotlusest.
29. Tartu Halduskohus tagastas
30. aprilli
31. a määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse tühistamisnõudeid puudutavas osas rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja (resolutsiooni p 4). Sama määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 6). Kaebaja sai määruse kätte
32. aprillil
33. KOHTU SEISUKOHT 10.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 11. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. aprilli
2. a määrusega kaebuse tühistamisnõudeid puudutavas osas käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates. Kaebaja sai käiguta jätmise määruse kätte
3. aprillil 2026 ning kuna kaebaja määruse peale määruskaebust ei esitanud, siis jõustus halduskohtu
4. aprilli
5. a määrus
6. aprillil 2026 (

§ 179lg 3, § 204 lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. aprillil 2026 ja möödus
2. aprillil
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 2 3-26-903
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3