Obsah (7)

§ 403§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17662 Tsiviilasi Bigbank AS hagi R R vastu võla nõudes

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja on selgesõnaliselt tunnistanud, et laenu võtmise ajal oli ta finantsraskustes, tal puudus püsiv sissetulek ning tema töösuhe oli lõppenud. Seega varjas kostja teadlikult oma tegelikku majanduslikku olukorda ja esitas valeandmeid krediidilepingu sõlmimiseks. Kui krediidiandjale oleks olnud teada, et klient on töötu, ei oleks krediidiandja mingil juhul krediidilepingut sõlminud. 5 Arvestades kostja kommunaalkulusid analüüsiperioodil (oktoober-detsember), moodustas tema keskmine kommunaalarve 184,18 eurot kuus (198,87+187,13+166,53/3). Kostjale jäetud vabad vahendid majandamiskulude katmiseks olid piisavad, võimaldades tal kommunaalkulud täies ulatuses tasuda. Seega ei ole põhjendatud väide, et kostjale laenatud summa oli ebaproportsionaalselt suur või et hageja ei arvestanud tema sissetulekuid ja kohustusi. 2.

1. Vastuseks kohtu nõudele teatas hageja, et väljastas kostjale enne nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist kolm laenu: 10.01.2022 1000 eurot, 28.09.2022 1000 eurot ja 11.01.2023 1000 eurot. 2.
2. Kostja oli viivituses osaliselt või täielikult järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 1) 10.05.2024 osamakse 139,17 eurot; 2) 10.06.2024 osamakse 139,17 eurot; 3) 10.07.2024 osamakse 139,17 eurot; 4) 12.08.2024 osamakse 139,17 eurot. Hageja hoiatas 12.07.2024.a. (Lisa nr 4) saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles 11.09.2024.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles (Lisa nr 5) ning nõudis kostjalt 8731,88 euro tasumist, millest 8245,54 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 463,55 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 6,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 15,92 eurot sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud 11.09.2024 e-posti teel xxxx. Kostja on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale oma kontaktandmete hulgas. Hageja e-kirja edastamise infosüsteemi andmete kohaselt on kiri jõudnud saajani ning saaja on kirja kahel korral ka avanud. Alates 13.03.2023.a (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 11.09.2024.a on kostja kokku tasunud 1886,25 eurot, millest 1336,40 eurot arvestati intressi katteks, 524,46 eurot krediidisumma katteks, 19,90 eurot lepingu haldustasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 0,49 eurot viivise katteks. 2.
3. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 8245,54 eurot (krediidisumma 8770,00 – tagastatud krediidisumma 524,46 = 8245,54). Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue 463,55 eurot. Viivist nõuab hageja alates 12.09.2024 sissenõutavaks muutunud krediidisummalt 8245,54 eurolt, 14% aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 2,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 12.02.2024 – 10.09.2024 tasuma lepingu haldustasu 15,92 eurot. 2.5 Hageja, jäädes algse hagi nõude juurde, esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediiti maksti välja 8638,45 eurot, kostja on tagasimakseid kokku teinud 1886,25 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 6752,20 eurot (8638,45 – 1886,25 = 6752,20). Käesoleval juhul sõlmiti leping 13.03.2023, lepingu perioodiks oli 120 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks määratud 10.03.
4. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist (Lisa nr 1). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 11.09.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 13.03.2023 – 10.03.2033 hagejale tasuma 8638,45 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 21.11.2024 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 1439,60 eurot (osamaksed perioodil 11.04.2023 – 11.11.2024) ning kostja oli hagejale tasunud 1886,25 eurot. Seega muutub vastavalt uuesti määratud maksetele sissenõutavaks 10.06.2025 osamakse summas 57,21 eurot ning edaspidi igakuiselt vastavalt uuesti määratud maksetele 71,98 eurot ning viimane osamakse 6 10.03.2033 summas 72,83 eurot. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 18.06.2024, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle 7 kuu. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.06.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt.
5. Kostja on hagile vastanud. 3.
6. Kostja tunnistab tema vastu suunatud nõuet summas 8638,45 eurot, mis kanti Bigbank AS poolt kostja arveldusarvele 13.03.2023 vastavalt elektrooniliselt sõlmitud krediidilepingule XXXX. Seda summat ületava nõude osas (intressid, viivised ning muud võimalikud kõrvalkulud) kostjal detailne informatsioon puudub, kuna kohtumääruse kätte saamise hetkeks oli Bigbank AS eemaldanud e-pangast kogu seda lepingut puudutava informatsiooni (leping ja maksegraafik). Kostja pöördus hageja poole 21.01.2025.a sooviga taastada dokumendid eteeninduses, mille kaudu toimus krediidilepingu taotlemine ja lepingu sõlmimine. Krediidilepingu XXXX kehtivuse jooksul on kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas 3652,29 eurot. Kuna hetkel puudub kostjal juurdepääs laenudokumentatsioonile, siis käesolevaga puudub tal võimalus hinnata, kas kohtumääruses näidatud põhivõlg ning tasumata intresside ja viiviste summa on tõene. Lisaks lepingule XXXX on hageja ja kostja vahel eelnevalt sõlmitud veel 3 tarbijakrediidilepingut kogusummas 3000 eurot ning nende alusel tekkinud võlgnevuste välja nõudmine toimub eraldi menetlusena kohtutäitur E V poolt Pärnu Maakohtu 22.01.2025 kohtumääruse nr 2-24-136508 alusel. Kostja poolt teostatud osalised tagasimaksed on teostatud kõigi tarbijakrediidilepingu osaks olevate tagasimaksegraafikute alusel. 3.
7. Hageja on kostjaga krediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei ole piisavalt hinnanud kostja võimet laenu tagasi maksta ning tulenevalt kostja finantsolukorrast ning -võimekusest ei oleks tohtinud krediidilepingu aluseks olevat taotlust rahuldada. Kostja kinnitab hageja väidet, et ta oli 11.01.2023 esitanud hagejale kontoväljavõtte ja muu asjakohase teabe seoses varasemate krediidilepingute sõlmimisega, sh info Swedbank AS-ist võetud eluasemelaenu, sellega seotud kuumaksete ning muude igakuiste fikseeritud kohustuste kohta, mis kajastusid ka esitatud pangakonto väljavõttel perioodi oktoober-detsember 2022.a kohta. Kuid kostja väitel oli ta nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal töötu ja see nähtus ka tema konto väljavõttest, kus kajastus lõpparve saamine
8. a veebruaris ning viis päeva enne laenulepingu sõlmimist töötushüvitise laekumine. Hageja andmete uuendamist ei nõudnud. Hageja ei saanud kostjale täiendavat krediiti anda ainuüksi põhjusel, et kostja oli eelmisi lepinguid täitnud. Seda enam, et võrreldes eelmiste lepingutega oli taotletav summa oluliselt suurem (eelmised lepingud summas 1000 eurot ning viimane krediiditaotlus summas 8638,45 eurot). Kui krediidiandja sisemised protseduurireeglid ei nõudnud andmete igakordset uuendamist, siis võttis hageja teadlikult riski kostjale täiendava laenu väljastamiseks ilma kliendi igakülgse maksevõime hindamiseta. Hageja poolt välja toodud kostja kohustuste summa kuus 589,96 eurot on ilmselgelt alahinnatud. Ebaselgeks jääb hageja väide, et kostja elab erakorteris, mistõttu ei olnud tal täiendavaid üürikulusid. Kostja ei tasu üüri kolmandatele isikutele, kuid omas eluasemelaenu ning kohustust tasuda igakuiseid makseid kommunaalteenuste kasutamise eest. Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel perioodi oktoober-detsember 2022.a kostja pangakontol toimunud tehingutest, mille järgselt oli kostja sissetulek antud perioodil keskmiselt 1092,09 eurot kuus ning eluasemekulud keskmiselt 541,25 eurot kuus, sh. eluasemelaenumaksed 357,07 eurot kuus ning kommunaalmaksed 184,17 eurot kuus. Kui sellele lisada juba 3 eelnevalt antud tarbijakrediidi tagastamise kuumaksed kogusummas 115,69 eurot (49,15+36,74+29,80 eurot), kujunes enne viimase lepingu XXXX sõlmimist igakuiste fikseeritud kulude summaks keskmiselt 656,94 eurot ning peale täiendava laenumakse lisamist 796,11 eurot kuus 7 (tarbijakrediidilepingu nr XXXX kuumakse 139,17 eurot kuus). Samas on oluline teada, et seoses Euribori ja elukalliduse tõusuga olid viimase tarbijakrediidi (leping XXXX) taotlemise hetkeks 2023.a märtsiks need kulud oluliselt tõusnud: keskmised kommunaalkulud 187,17 eurolt 245,58 euroni ning laenumakse tulenevalt Euribori tõusust 357,07 eurolt 410,27 euroni kuus, mis omakorda mõjutasid kostja maksevõimet, kuna samaaegset suurenemist sissetulekutes ei toimunud. Seega isegi juhul, kui hageja lähtus krediidilepingu nr XXXX sõlmimisel 11.01.2023 esitatud kontoväljavõttest ja muust asjakohasest teabest ning kostja töösuhe ei oleks katkenud ning ta oleks endiselt omanud keskmist sissetulekut ca 1092 eurot kuus, (perioodi oktoober-detsember 2022 tegelik hageja poolt kinnitatud sissetulek, mis oli lepingu XXXX sõlmimisel aluseks), moodustasid korteri ülalpidamisega seotud kulud ning hageja poolt väljastatud 4 tarbijakrediidilepingu alusel antud laenude igakuised tagasimaksed ca 73% kostja 2022.a keskmisest sissetulekust ja 2023.a märtsis juba 83%, jättes kostjale igakuisteks isiklikeks ja majandamiskuludeks vaid ca 180 eurot (6 eurot päeva kohta), mis on ilmselgelt ebapiisav igapäevakulude katmiseks. Seda eriti pikemas perspektiivis, arvestades asjaolu, et tegemist oli pikaajaliste kohustustega (lepingute pikkused 27, 36, 46 ja 120 kuud). Sõltumata asjaolust, kas kostja oli töötu või oleks jätkanud oma endisel ametikohal, oleks antud olukorras kostja sattunud makseraskustesse ning ei oleks suutnud oma kohustusi täita. Kostjal on omandatud põhiharidus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, tal puuduvad piisavad rahandusalased teadmised ja kogemused oma maksevõime hindamiseks ja adekvaatsete finantsotsuste langetamiseks. Samuti taotles ta täiendavat laenu usus, et asub peatselt tööle ning asub sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Kahjuks kujunes olukord ja võimalused tema jaoks tööturul ebasoodsateks, mis põhjustas pikemaajalist töötust ja finantsraskustesse sattumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus võttis hageja alternatiivse nõude 17.03.2025 menetlusse, määras poolte nõusolekul asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse, täitis selgitamiskohustust ning määras lõpptähtajad. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 5. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud 5.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404

lg-s 2 loetletud teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest (

§ 408

lg 1).

§ 404

lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. 8 Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmise nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada). 5.

1. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu nr XXXX, millel on kostja 13.03.2023 antud digiallkiri ja hageja digitempel. Digiallkirjastatud lepingu konteineris on lepingu põhitingimused, tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. 5.
2. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 8638,45 euro kostjale 13.03.2023 välja maksmise kohta (dtl 23). 5.
3. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 45,93%).
4. Vastutustundliku laenamise kohustus 6.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 6.

1. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.
2. toodud selgitused. Kostja väitel oli ta nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal töötu. Kostja on selle 9 tõendamiseks esitanud ka konto väljavõtte perioodi 13.02.2023 - 13.03.2023 kohta (dtl 115). Tõend kinnitab kostja väidet, et ta sai veebruaris (täpsemalt 13.02.2023) senisest töökohast, ASst Xxxx, lõpparve ning märtsis töötukassast toetust (08.03.2023 kirje konto väljavõttes). Hageja väitel tugines ta laenuotsuse tegemisel kostja 13.03.2023 laenutaotluses esitatud andmetele ja varasemalt kogutud tõenditele, täpsemalt 11.01.2023 esitatud kostja arvelduskonto väljavõttele, andmebaasidest 11.01.2023 ja 13.03.2023 saadud lisainfole. Regulaarse sissetuleku olemasolu kontrollis hageja enda väitel seega varasema konto väljavõtte ja varasema, 11.01.2023 teostatud registripäringu alusel.

§ 4034

lõikest 9 tuleneb krediidiandjale kohustus ajakohastada teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hinnata tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Seega pidi hageja iga kord, kui andis kostjale laenu, läbi viima eelpoolkirjeldatud nõuete kohase hindamise. Hageja otsus kostja sissetuleku ja finantskohustuste andmeid mitte kontrollida ei olnud seega kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse nõuetega. Seejuures nõustub kohus kostjaga, et nõude aluseks olevast lepingust tulenev laen oli varasematega võrreldes ka oluliselt suurem (varasemad kolm igaüks 1000 eurot, seekord 8770 eurot). Hageja väitel tuvastas ta registripäringutega, et kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele. Hageja väitel märkis kostja laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek ühes kalendrikuus on töötasu 1200 eurot ja et tal on igakuised krediidikohustusi 300 eurot. Samas väidab hageja, et konto väljavõtte alusel tuvastas ta, et kostja viimase kolme kuu (oktoober – detsember) keskmine sissetulek oli 1091 eurot, ja et kostjal olid igakuised krediidikohustused 344 + 36,74 + 49,15 + 29,80 eurot, st kokku 459,69 eurot. Kohus märgib, et seega erinevalt hageja väidetust ei kinnitanud hageja kogutud andmed kostja poolt esitatut, st kostja esitatud sissetulek oli suurem hageja tuvastatust ning deklareeritud igakuised kohustused väiksemad tuvastatust. Hageja arvestas, et kostja sissetulek oli 1091 eurot kuus (neto), millest 598,86 eurot arvestati finantskohustuste katteks (koos nõude aluseks olevast lepingust tuleneva kohustusega), kommunaalarvetele keskmiselt 184,18 eurot kuus. Seega hageja arvestuse kohaselt jäi kostjal peale finantskohustuste ja eluasemekulude tasumist kätte ca 308 eurot. Kostja aga märgib, et seoses Euribori ja elukalliduse tõusuga olid viimase tarbijakrediidi (leping XXXX) taotlemise hetkeks 2023.a märtsiks need kulud oluliselt tõusnud: keskmised kommunaalkulud 187,17 eurolt 245,58 euroni ning laenumakse tulenevalt Euribori tõusust 357,07 eurolt 410,27 euroni kuus. Kostja esitatud konto väljavõttelt nähtub, et 2023. a märtsis tasus ta Swedbank AS-le 343,97 eurot, hagejale 115,66 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja seega oma väidet laenumakse tõusu kohta tõendanud. Konto väljavõttest nähtub, et korteriühistule tasus kostja märtsis 232,71 eurot kuus. Kuivõrd kahe konto väljavõtte vahele jääb perioodi 10.01.2023- 13.02.2023, mille kohta kumbki pool konto väljavõtet esitanud ei ole, siis on teadmata, kui palju kostja ühistule veebruaris tasus. Jaanuaris on tasutud 200,26 eurot. Arvestades, et hageja esitatud konto väljavõttelt nähtuvalt on ajavahemikus september kuni jaanuar ühistu arved olnud erinevad, vahemikus 166 kuni 200 eurot, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et korteri kommunaalkulud püsivalt tõusid kostja väidetud summani. Teatavasti mõjutavad kommunaalarvete suurust suuresti ka tarbimine (nt vesi, gaas) ning tihti talvekuudel ongi arved suuremad tulenevalt suurematest küttekuludest. Kohus on seega seisukohal, et erinevalt kostja väidetust ei arvestanud hageja valesti kostja kommunaalkulusid ja Swedbank ASi finantskohustuse suurust. Nagu eespool märgitud, oleks hageja arvestuse kohaselt sama sissetuleku jätkumisel kostjal jäänud peale finantskohustuste ja eluasemekulude katmist kätte 308 eurot. Kostja arvates oleks sõltumata sissetuleku kaotusest ka olemasoleva sissetuleku korral kostja sattunud makseraskustesse. Kohus märgib, et teoreetiliselt on võimalik 308 euroga kuus katta söögi- ja hädavajalikud side- ning transpordikulud. Seega puhtalt teoreetilise arvestuse põhjal ei saanuks 10 öelda, et kostja ilmtingimata 1091 eurose sissetuleku korral oleks pidanud olemasolevate laenude tagasimaksmisega raskustesse sattuma. Küll aga nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja tegelikud kulutused olid märksa suuremad, sh rohketele baaridekülastustele, taksosõitutele, e-sigarettidele ja digiteenustele (nt Spotify, electronic arts, jm). Hageja tugineb sellele, et kostja esitas teadlikult valeandmeid enda sissetuleku kohta. Kostja ei vaidle sellele vastu, selgitades, et lootis peatselt uue töö leida. Hageja väitel, kui ta oleks teadnud, et kostja on töötu, ei oleks ta mingil juhul krediidilepingut sõlminud. Hageja väidab, et tal ei olnud alust kahelda kostja esitatud teabe õigsuses, kuna kaks kuud varem kontrollitud andmed vastasid tegelikkusele, kostja oli varasemate lepingutega näidanud sarnast maksevõimekust, teda peeti usaldusväärseks kliendiks ning tal oli toona kehtiv töösuhe.

§ 4034

lg 7 kohaseid tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet. Teavet võltsinud kostja ei ole (ühtegi dokumenti, mh konto väljavõtet, kostjalt ei nõutud). Seega hindab kohus, kas kostja jättis tahtlikult esitamata nõutud teabe. Hageja ei ole esile toonud, mida täpselt ta kostjalt laenu taotlemisel küsis. Hageja on esitanud tõendi, laenutaotlus (dtl 26), kus on pealkiri „töökohad“, mille all ei ole ühtegi kirjet, ning pealkiri „Sissetulekud, deklareeritud, palk“, mille alla on märgitud 1200 eurot. Kohus saab sellest aru nii, et hageja ise on võimaldanud jätta andmevälju (töökohad) täitmata.

§ 403

4 lõike 5 kohaselt aga ei või krediidiandja soodustada tarbijat jätma krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Võimaldades laenutaotlust esitada nii, et olulised andmeväljad jäetakse täitmata, on krediidiandja ise soodustanud andmete esitamata jätmist. Pealkiri „sissetulekud, deklareeritud, palk“ on küll äärmiselt üldsõnaline, ent kohtu hinnangul pidi mõistlik inimene sellest aru saama selliselt, et küsitakse olemasolevat sissetulekut, st mitte kunagi varasemalt saadut. Seega saab öelda, et kostja esitas küll teadlikult valeandmeid sissetuleku kohta, ent hageja kogus andmeid poolikult ja jättis täitmata kohustuse kontrollida kogutud andmete õigsust kättesaadavatest registritest (ei kontrollinud nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise eel isegi mitte Maksu- ja Tolliametist sissetuleku jätkuvat olemasolu), samuti ei kogunud kostja konto väljavõtet. Kohus märkis eespool, et ka varasemalt hagejale esitatud andmed ei ühtinud hageja poolt tuvastatud andmetega. Nõude aluseks oleva lepinguga anti laenu varasemate lepingutega võrreldes üle 8 korra rohkem. Sel viisil toimides jättis hageja nõuetekohaselt täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse, andes kostjale laenu üksnes laenutaotluses esitatud andmete põhjal. Hageja on professionaalne krediidiandja, kes on ilmselgelt kursis ka tarbijate laenuvõtmispraktikatega. Mh peab olema hagejale arusaadav, et iga mõne aja möödudes igakuisteks tarbimiskulutusteks krediidi võtmine ilma tarbimisharjumuste muutusteta ei ole jätkusuutlik majandamismudel ning paratamatult lõpuks viib ülelaenamiseni. Kui hageja andis kostjale tarbimislaenu 1000 eurot 2022. a septembris, 1000 eurot 2023. a jaanuaris, seejärel 8770 eurot 2023. a märtsis, oleks hageja kohtu hinnangul eriti hoolikalt pidanud hindama, kas selline jätkuv laenuandmine on konkreetse tarbija seisukohast jätkusuutlik. Vastupidiselt aga, hageja andis laenu oluliselt suuremas summas juurde ilma andmeid uuesti kontrollimata. Kui hageja oleks nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise kohustust, kontrollides ka nõude aluseks oleva lepingu puhul kostja sissetuleku andmeid vähemalt Maksu- ja Tolliameti päringuga (nagu seda hageja tegi jaanuaris, dtl 51-53), oleks hageja tuvastanud sissetulekuallika puudumise. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus krediidiandja ise kogus andmeid puudulikult ja jättis andmed täielikult kontrollimata, järgnevad siiski

§ 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed.

Vastasel juhul kaotaks vastutustundliku laenamise kohustus suuresti oma mõtte, sest regulatsiooni eesmärgiks on siiski olnud panna krediidiandjatele ulatuslik kohustus ja vastutus laenata vastutustundlikult. Kui iga valeandmete esitamine tooks kaasa

§ 403

4 lg 7 tagajärgede mittekohaldamise, poleks krediidiandjatel mõtet tarbija esitatud teavet kontrollida. Seetõttu on kohus seisukohal, et

§ 403

4 lg 7 kolmes esimeses lauses toodud tagajärgi ei 11 kohaldata juhul, kui krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise kohustust krediidiandjale kättesaadavas ulatuses, kuid tarbija oli võltsinud dokumente või varjanud olulist teavet, mistõttu krediidivõimelisuse hinnang osutus valeks. Sellise olukorraga oleks tegemist näiteks juhul, kui krediidiandja on tarbijalt selgelt nõudnud sissetulekute ja finantskohustuste tuvastamiseks tarbija kõigi kontode väljavõtete esitamist, kontrollinud esitatud väljavõttelt mh, et ei nähtu muude kontode olemasolu (mille kohta väljavõtet esitatud pole), ent hiljem selgub, et tarbijal oli siiski veel kontosid, mille olemasolu ta varjas ning nende kontode väljavõtetelt oleks nähtunud täiendavate finantskohustuste vm krediidivõimelisust mõjutavate asjaolude (nt oluline hasartmängurlus) olemasolu. Sellises olukorras saaks öelda, et krediidiandja tegi kõik, et välja selgitada tarbija finantskohustused, ent tarbija suutis vaatamata krediidiandja pingutustele krediidiandjat petta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja rikkus nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise kohustust ning sellega kaasnevad

§ 4034lg 7 kolmes esimeses lauses toodud tagajärjed.

7. Hageja nõuded

§ 4034

lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi

§ 94sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Krediiti maksti välja 8638,45 eurot, kostja on hageja väitel tagasimakseid kokku teinud 1886,25 eurot (ning kostja ei ole tõendanud, et tagasimakseid oleks rohkem tehtud). Kuivõrd lepingu kohaselt tuleks laen täielikult tagastada 10.03.2033, ei ole laenu tagastamise tähtaeg saabunud. Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 92) ning märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 11.09.2024 kehtivalt üles öelduks. Tagasimaksed on uuesti määratud lepingujärgsete tagasimaksete arvu ja kuupäevade järgi, hageja ei ole tagasimaksete uuesti määramisel lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel intressiarvestust esitanud. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja ka edasised maksed on TsMS § 369 alusel põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja poolt välja toodu alusel tuleb lugeda, et kostjal on tasutud uue maksegraafiku järgi 26 makset täielikult ja

1. makse (s.o 10.06.
2. a makse) osaliselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja tagastamata laenusumma 6752,20 eurot (8638,45 – 1886,25), vastavalt uuesti määratud tagasimakse graafikule. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu jäävad rahuldamata algse hagi haldustasunõue, intressinõue ja viivisenõue (kuna ümberarvestuse tulemusel ei ole sissenõutavaks muutunud võlga). Alternatiivses nõudes hageja seadusjärgses määras intressi nõudnud ei ole.
3. Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja enda menetluskulude andmeid esitanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 12 TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 21.11.2024 esitatud hagi hind on 10 103,94 eurot. Hageja on hagilt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasunud riigilõivu 840 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 840 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja kulud on 100 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tsiviilasja toimiku andmetel järgmiselt: on esitatud hagiavaldus ja lisad, 05.02.2025 hagiavalduse täiendus ja 31.03.2025 vastus kohtunõudele. Hagiavaldusele lisatud arve nr 9416 järgi on teenuse hind 81,97 eurot, millele lisandub käibemaks 18,03 eurot. Hageja 31.03.2025 menetlusdokumendi kohaselt on hageja menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja täiendavad menetluskulud hagejal puuduvad. Hageja ei ole menetluskulude osas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole võimalik hagejale hüvitada esindajakuludelt arvestatud käibemaksu. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 921,97 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu selles ulatuses, milles oleks tulnud tasuda rahuldatud nõude eest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt oleks tulnud rahuldatud nõude (6752,20 eurot) eest tasuda riigilõivu 630 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot koos käibemaksuga) oleks kohtu hinnangul põhjendatud ka juhul, kui nõue oleks algusest peale esitatud sellisena, nagu oli alternatiivne nõue. Seega hageja põhjendatud õigusabikulud 81,97 eurot jäävad kostja kanda. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja tasutud riigilõivu 630 euro ulatuses kostja kanda ja 210 euro ulatuses hageja kanda. Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 630 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 81,97 eurot, kokku 711,97 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kuivõrd kohus jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda, puudub vajadus kostja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude 13 summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 14