lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut (720 eurot) ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks ning
lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut (720 eurot) ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, esindaja Triin Lindau Kohtuvälise menetleja esindaja Kaebuse esitaja Dmitri Gladõšev isikukood: 36911090342, kodakondsus: Eesti, elukoht: xxx, e-post: xxx Kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 2, § 133-135 kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 05.02.2026 üldmenetluse otsus osaliselt, s.o Dmitri Gladõševile
lg 2 ja
1 4-26-737 Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta Dmitri Gladõševile
lg 2 ja
Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahuldada Dmitri Gladõševi kaitsja kaebus osaliselt. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 1 440 eurot ja menetluskulu summas 22 eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 720 eurot, ning
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Sama 05.02.2026 otsusega karistati D. Gladõševi ka
lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 720 eurot, ning
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. D. Gladõševi karistati põhjusel, et ta 14.07.2025 kella 13.00 paiku juhtis Tallinnas Xxxx juures mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas teist sõidukit, so BMW reg nr-ga XXX. Oma tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse, millega tekitati varalist kahju Xle ja NHS Holding OÜ-le. Samuti tarvitas ta alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Kirjeldatud tegevusega rikkus D. Gladõšev
lg-t 3, millega pani toime
lg-s 1 sätestatud väärteo, ning
lg-t 7, millega pani toime väärteo, mis kvalifitseeriti
2 4-26-737 2. D. Gladõšev ei nõustunud kohtuvälise menetleja otsusega ning vaidlustas selle kaitsja vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuses palutakse tühistada PPA 05.02.2026 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel. Alternatiivselt taotletakse kaebaja suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kaebuses tuuakse esile, et liikluses osalemine eeldab sõiduki tegelikku osalemist liikluses, s.t sõiduki liikumist või liiklusega seotud toimingute tegemist avalikul teel (vt ka Harju Maakohtu 19.05.2025 otsus asjas nr 4-25-171). Nimetatud lahendis on leitud, et eraterritooriumil paiknevat ja seisvat sõidukit, sh kinnises parklas, ei käsitleta liikluses osaleva sõidukina. Kaebaja hinnangul ei ole väärteomenetluses eeltoodud asjaolusid arvestatud ning menetleja on lähtunud üksnes eeldusest, et liiklusõnnetus toimus liiklusseaduse tähenduses teel, ilma konkreetseid asjaolusid sisuliselt analüüsimata. Kaebuses leitakse, et käesolevas asjas on ebaõigesti tuvastatud liiklusõnnetuse toimumine, mistõttu puudub kaebaja käitumises
Lisaks heidetakse kaebajale ette, et ta tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetuse toimumist, kuid enne selle asjaolude väljaselgitamist politsei poolt. Menetlusalune isik nimetatud asjaolu ei eita ning on neid asjaolusid menetluses selgitanud. Samas rõhutatakse, et kuna menetlusalune isik ei ole põhjustanud liiklusõnnetust liiklusseaduse tähenduses, ei ole ka
Alternatiivselt taotletakse kaebuses, et juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja on talle etteheidetud väärtegudes süüdi, jäetaks lisakaristus kohaldamata. Kaebuses põhjendatakse taotlust asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimisõigus on kaebajale vajalik igapäevaseks eluliseks toimetulekuks. Kaebuse kohaselt ületab määratud põhikaristuse ja lisakaristuse kogum kaebaja süü raskust. Karistuse mõistmisel tehtud eksimus on kaebuse kohaselt käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Käesolevas asjas puuduvad konkreetsed ja kaalutletud alused lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmiseks ning arvestades kaebaja isikut ja aset leidnud sündmuste asjaolusid, ei ole see meede proportsionaalne ega põhjendatud.
Samas näeb
lg 4 ette erandi juhtudeks, mil teed on suletud liikluseks võistluste, massiürituste või ametiasutuste korralduse alusel. Käesoleval juhul sellise erandiga tegemist ei ole. Menetleja viitab liikleja ja liikluse mõistetele
p-des 27 ja 28, ning märgib, et
p 81 määratleb tee kui rajatise või muu maa-ala, mis on avatud jalakäijate või sõidukite liiklemiseks või mille maaomanik on liiklemiseks ette näinud. Menetleja rõhutab, et parkla on
p 50 järgi sõidukite parkimiseks ettenähtud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Sellest tulenevalt saab sündmuskohta käsitada teena liiklusseaduse tähenduses. Sündmuskohal, Xxxx juures, oli paigaldatud liiklusmärk nr 361 (peatumiskeeld), mis keelab peatumise ja parkimise, välja arvatud juhtudel, mil parkimine on lubatud vastava loa alusel. Seega on tegemist alaga, mis on liikluskorralduslikult reguleeritud ning ettenähtud sõidukite liiklemiseks. Väärteotoimikus sisalduvatest tõenditest nähtub, et liiklusõnnetus leidis aset, BMW sõidukil tekkinud kahjustused on dokumenteeritud ning õnnetus oleks olnud välditav, kui menetlusalune isik oleks rakendanud nõuetekohaseid sõiduvõtteid, arvestanud kasutatava sõiduki gabariite ning olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas. Seoses lisakaristuse kohaldamise vaidlustamisega märgib kohtuväline menetleja, et kaebuses ei ole põhjendatud, miks on juhtimisõigus kaebajale eluliselt vältimatult vajalik. Kaitsja selgitas küll istungil, et juhtimisõigus on vajalik töö tegemiseks, kuid menetleja viitab Riigikohtu 17.02.2026 otsusele, mille kohaselt sissetuleku säilitamise vajadus ei välista iseenesest juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja leiab, et seadusandja on kõnealuste rikkumiste puhul ette näinud kõige rangema sanktsiooni võimaluse ning juhtimisõiguse äravõtmine on käesoleval juhul põhjendatud, arvestades teo ohtlikkust. Menetleja juhib tähelepanu, et kaebuses viidatud maakohtu otsus on eksitav, kuna selles käsitleti
, mis reguleerib mootorsõiduki juhi töö- ja puhkeaega puudutavat järelevalvet ning ei ole käesoleva vaidluse esemega asjakohaselt võrreldav. Karistuse määramisel on lähtutud KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Menetleja on karistuse määramisel hinnanud teo laadi, süü suurust, eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke, õiguskorra kaitsmise huvi. Eeltoodut arvestades palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse D. Gladõševile ette
lg 3 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et ta 14.07.2025 kella 13.00 paiku juhtis Tallinnas Xxxx juures mootorsõidukit ning ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas sõiduautot BMW, reg nrga XXX. Oma tegevusega põhjustas D. Gladõšev liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju Xle ja NHS Holding OÜ-le. D. Gladõševi tegu kvalifitseeriti
9.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Menetlusalusele isikule heidetakse ette
lg 3 rikkumist, mis kohustab mootorsõiduki juhti sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Käesolevas väärteoasjas on varalise kahju tekkimine tõendatud muu hulgas tunnistaja X ütlustega, millest nähtub, et pärast juhtunut tekkis tema sõiduautole BMW, reg nr-ga XXX, parempoolse külje kahjustus. Tunnistaja ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud andmete ning fotodega, mis kinnitavad BMW parempoolse külje kahjustumist kokkupõrke tagajärjel. Samuti tuvastati kahjustused sõiduautol Toyota Auris, reg nr-ga XXX, mille omandiõigus kuulub NHS Holding OÜ-le ning mida kaebaja kasutas rendilepingu alusel. Toyota Aurise kahjustused nähtuvad samuti väärteoasjas olevatelt fotodelt. Seega on tõendatud, et sündmuse tagajärjel tekkis varaline kahju mõlemale liiklusõnnetuses osalenud sõidukile ning vastavalt kahele erinevale isikule, s.o Xle ja NHS Holding OÜ-le. Riigikohus on selgitanud, et
lg 1 alusel väärteoasja menetlemisel ei ole üldjuhul vajalik tuvastada varalise kahju täpset ulatust, vaid piisab selle tekkimise tuvastamisest ja kirjeldamisest, eelkõige olukordades, kus kahju põhjustamine on ilmne. Koosseisulise kahju olemasolu saab jaatada juhul, kui vale juhtimisvõtte tagajärjel sõidetakse vastu pargitud sõidukit. Käesoleval juhul on varalise kahju tekkimine ilmne ning see nähtub selgelt fotodelt, millelt on tuvastatavad mõlema sõiduki nähtavad vigastused. Sealhulgas on fotodel näha, et punase BMW parempoolsel 6 4-26-737 tagaküljel on selgelt eristatav valge värvi jälg, mis pärineb teise sõidukiga kokkupuutest ning mille värv vastab kaebaja juhitud Toyota Aurise värvile. 15. Viimaks tuleb
lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu tuvastamiseks hinnata põhjusliku seose olemasolu mootorsõidukijuhi liiklusnõuete rikkumise ja teisele isikule varalise kahju tekitamise vahel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos tuvastatud, kuna kaebaja liiklusnõuete rikkumine – ohutu külgvahe hoidmata jätmine – viis kokkupõrkeni pargitud sõidukiga ning selle tagajärjel tekkis varaline kahju. Seega esineb kaebaja teo ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. 16. Kohtule esitatud kaebuses, mille seisukohtade juurde kaitsja jäi ka kohtuistungil, väljendas kaitsja arvamust, et käesoleval juhul ei olnud tegemist liiklusõnnetusega, mistõttu ei ole täidetud
Kaitsja rõhutas, et vaidlusalune juhtum leidis aset kinnises hoovis, kuhu juurdepääs on piiratud ning mis ei ole avalikuks liikluseks avatud territoorium. Kaitsja viitas, et liiklusseaduse mõistes on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Liikluses osalemine eeldab kaitsja hinnangul, et sõiduk osaleb reaalselt liikluses, s.o liigub või sooritab liiklusega seotud toiminguid avalikul teel. Selle seisukoha toetuseks viitas kaitsja Harju Maakohtu 19.05.2025 otsusele asjas nr 4-25-171, milles on leitud, et eraterritooriumil, sealhulgas kinnises parklas paiknevat ja seisvat sõidukit ei pruugi olla võimalik käsitleda liikluses osaleva sõidukina. Kaitsja leidis, et väärteomenetluses ei ole eeltoodud asjaolusid piisavalt arvesse võetud ning on lähtutud üksnes eeldusest, et liiklusõnnetus toimus liiklusseaduse tähenduses teel, ilma et oleks sisuliselt hinnatud sündmuskoha õiguslikku iseloomu. 17. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et juhtunu ei kvalifitseeru liiklusõnnetusena.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel tekib varaline kahju.
p 81 järgi on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liiklemiseks ette nähtud muu ala,
p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega on parkla oma olemuselt liikluseks ja parkimiseks ette nähtud ala, sh parkimiskohti ühendav teeosa, ning käsitatav teena
Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kas juurdepääs sellisele alale on piiratud või mitte. Kaitsja viide Harju Maakohtu 19.05.2025 otsusele asjas nr 4-25-171 ei ole asjakohane. Nimetatud lahendis leidis kohus, et eraomandis olevas parklas parkivat ja seisvat sõidukit ei ole võimalik käsitleda liikluses osaleva sõidukina ning parklas seisvas autos tehtavaid toiminguid ei saa käsitada „sõiduna“ või „liikluses osalemisena“. Käesolevas asjas on aga tõendamist leidnud, et kaebaja liikus sõidukiga, sooritas parkimismanöövri ning osales seega liikluses. Lisaks käsitleti viidatud lahendis sisuliselt sõidumeeriku kasutamise kohustust, mistõttu ei ole see lahend käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatav. Tõenditest nähtub, et kaebaja sõitis parkimismanöövri käigus vastu pargitud sõidukit. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kaebaja rikkus
Parkimismanöövri käigus pargitud sõiduki riivamine näitab, et kaebaja ei hoidnud sõiduki ja kõrval paikneva sõiduki vahel piisavat külgvahet, mille tagajärjel toimus kokkupõrge ja tekkis varaline kahju. Lisaks tuleb märkida, et sündmuskohal xxx juures oli paigaldatud liiklusmärk nr 361 (peatumiskeeld), mis keelab peatumise ja parkimise, välja arvatud vastava loa olemasolul. See 7 4-26-737 kinnitab, et tegemist oli liikluskorralduslikult reguleeritud alaga, mis on ette nähtud sõidukite liiklemiseks. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul alust järeldada, et juhtunu kvalifitseerub liiklusõnnetusena, mille kaebaja põhjustas liiklusnõuete rikkumisega. 18. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Analüüsides käesolevas asjas liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, leiab kohus, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest. Menetlusalune isik ei täitnud
Menetlusalune isik pidi ja sai pidada võimalikuks, et liiklusnõuete eiramine, sh ohutu külgvahe mittearvestamine, võib tekitada liiklusohu, mis võib realiseeruda liiklusõnnetusena. Arvestades politsei vormikaamera salvestiselt nähtuvaid teeolusid ja parklas olemasolevat vaba ruumi, leiab kohus, et menetlusalusel isikul oli piisav nähtavus ja ruum arvestamaks parklas paiknevate sõidukitega ning hoidmaks nõuetekohast külgvahet. Seega järeldab kohus, et liiklusõnnetus tekkis menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete eiramise tõttu ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Arvestades, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud, puudus selle juhil võimalus liiklusnõudeid rikkuda, mistõttu on liiklusnõuete rikkumine ja sellest tulenev ettevaatamatus etteheidetav üksnes menetlusalusele isikule. 19. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et D. Gladõšev on täitnud
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
Lisaks eeltoodule heidetakse menetlusalusele isikule ette
lg 7 nõuete rikkumist ning sellest tulenevalt
lg 1 järgi karistatava väärteo toimepanemist.
sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.
lg 7 kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ega muud narkootilist või psühhotroopset joovet tekitavat ainet seni, kuni politsei ei ole sündmuskohal liiklusõnnetuse asjaolusid välja selgitanud, välja arvatud juhul, kui aine tarvitamine toimub vältimatu abi osutamise eesmärgil kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel. 21. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et D. Gladõšev oli
Liiklusõnnetus, milles ta osales, leidis aset 14.07.2025 kella 13.00 paiku. 14.07.2025 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati kaebaja mootorsõiduki juhtimiselt alates 14.07.2025 kella 13.34-st kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Juhtimiselt kõrvaldamise aluseks oli kahtlus, et kaebaja veres või väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus üle lubatud piirmäära või et ta viibib joobeseisundis. Vereproovi või muu bioloogilise vedeliku proovi võtmisel sunni kohaldamise protokolli kohaselt allutati kaebaja vastavale toimingule. Samuti nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, et kaebajal esinesid mitmed joobeseisundile iseloomulikud tunnused, sealhulgas silmade punetus, suured pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane ja kiire kõne, häired aja-, isiku- ja kohatajus ning kerged koordinatsioonihäired. Lisaks oli kaebaja rahutu, ärritunud ning ilmutas ründavat käitumist. Kaebaja olek ja käitumine on tajutavalt nähtavad ka politsei vormikaamera videosalvestiselt. 8 4-26-737
lg 7 kohaldamisalas ning kaebaja tegevus vastab
24. Süü vormi osas leiab kohus, et
Menetlusalusel isikul on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu oli ta teadlik liiklusõnnetuses osalenud juhile kehtivast keelust tarvitada alkoholi kuni politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseni. Menetlusalune isik on ise selgitanud, et pärast sõidukite kokkupuudet jäi ta sündmuskohale, avas kaasas olnud viinapudeli ning asus alkoholi tarvitama autos viibides. Selleks hetkeks ei olnud politsei liiklusõnnetuse asjaolud välja selgitanud. Menetlusalune isik pidi mõistma, et selline käitumine on otseselt vastuolus
Asjaolu, et alkoholi tarvitamine ei toimunud sõiduki juhtimise ajal, ei välista rikkumist, kuna nimetatud keeld kehtib igal juhul kuni politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseni. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid menetlusaluse isiku süü või teo õigusvastasuse. 25. Kokkuvõttes leiab kohus, et D. Gladõšev rikkus
lg-s 7 sätestatud keeldu, tarvitades alkoholi pärast liiklusõnnetuse toimumist ja enne seda, kui politsei oli liiklusõnnetuse asjaolud välja selgitanud. Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt alkoholi tarvitamise eest vahetult pärast liiklusõnnetust. (III) Karistus
lg 1 alusel määratud karistuse liiki ja määra, märgib kohus esmalt, et nimetatud säte näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Käesoleval juhul määras kohtuväline menetleja kaebajale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise maksimaalses ulatuses, s.o kuueks kuuks, ning põhikaristusena rahatrahvi 90 trahviühikut, mis vastab 720 eurole. 29. Võttes arvesse käesolevas asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid, leiab kohus, et menetlusaluse isiku teosüü ei ole suur. Liiklusõnnetus leidis aset parkimismanöövri käigus madalal kiirusel; kahju piirdus varalise kahjuga sõidukitele ning isikukahju ei tekkinud. Samuti ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid menetlusaluse isiku tahtlikule või teadlikult ohtlikule käitumisele teiste liiklejate suhtes
Menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatusest, jättes parkimismanöövri käigus hoidmata ohutu külgvahe. Asjaoludest ei nähtu, et menetlusalune oleks käitunud eriliselt hoolimatult või võtnud teadlikult põhjendamatuid riske. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning see võimaldab karistuse kohaldamist alla sanktsioonimäära keskmise. Kaitsja on kaebuses viidanud, et kaebaja on väljendanud kahetsust, mistõttu tuleb seda käsitada karistust kergendava asjaoluna. Karistust kergendava asjaolu olemasolu hinnates märgib kohus, et kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamisel väljendas menetlusalune isik kahetsust tekkinud olukorra pärast. Samas on vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtumenetluses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku puhul esineb karistust kergendav asjaolu ning et seda on karistuse määramisel arvestatud. Kohus leiab siiski, et vaidlustatud otsusest ei nähtu karistust kergendava asjaolu tegelikku arvestamist ega ole põhjendatud ka selle arvestamata jätmine. Seetõttu ei ole alust nõustuda kohtuvälise menetleja kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et karistuse määramisel võeti kergendavat asjaolu arvesse. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsus oli siiras, ning karistust kergendava asjaolu olemasolu ei ole kohtuvälise menetleja poolt sisuliselt vaidlustatud. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid eesmärke hinnates võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad kaebajal varasemad karistused, mistõttu saab teda pidada õiguskuulekaks isikuks. Sellest tulenevalt puudub vajadus ja õiguslik põhjendus põhikaristuse määra korrigeerimiseks eesmärgiga mõjutada menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Samuti ei pea kohus põhjendatuks karistuse karmistamist üldpreventiivsetel kaalutlustel, kuna rikkumine leidis aset piiratud territooriumil, õigushüvesid oluliselt ei kahjustatud ning toimepandud tegu on hinnatav juhusliku iseloomuga rikkumisena. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaatamata sellele, et kohtuväline menetleja jättis karistuse määramisel põhjendamatult arvestamata karistust kergendava asjaolu – kahetsuse –, ei ole alust põhikaristuse määra vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena kohaldatud rahatrahv 90 trahviühikut, mis jääb oluliselt alla sanktsioonimäära keskmise (150 trahviühikut), arvestab teo laadi, rikkumise asjaolusid ja tagajärgi, karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist ning vastab karistuse eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kohus selgitab lisaks, et omistab karistust kergendavale asjaolule sisulise tähenduse lisakaristuse põhjendatuse hindamisel. 10 4-26-737 30. Nagu eelnevalt märgitud, kohaldas kohtuväline menetleja kaebajale lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisakaristust tuleb mõista ja kohaldada samadel alustel nagu põhikaristust, lähtudes KarS §-st 56, ning see peab vastama karistuse eesmärkidele. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb lisaks silmas pidada selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat funktsiooni, vaid on suunatud ka ühiskonna turvalisuse tagamisele. Seetõttu on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud eeskätt olukordades, kus põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ning isik võib kujutada jätkuvat ohtu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et D. Gladõševil oleks varasemaid kehtivaid karistusi. Samuti on menetlusalune isik kahetsenud toimunut. Kohtu veendumusel kinnitab see, et kaebaja on mõistnud toimepandud eksimuse lubamatust. Kahetsuse vabandav iseloom ja eksimuse mõistmine, vaadelduna koostoimes varasemate karistuste puudumisega, viivad kohtu hinnangul järelduseni, et menetlusalune isik ei kujuta endast edasist ohtu ning lisakaristuse kohaldamiseks puuduvad eripreventiivsed alused. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamisel piisavalt arvestanud konkreetse kaasuse faktilisi asjaolusid. Kuigi kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse, piirdusid selle tagajärjed üksnes varalise kahjuga. Kaebaja ei seadnud ohtu kaasinimeste tervist ega elu ning ta realiseeris
tähenduses nn leebeima koosseisualternatiivi, s.t põhjustas üksnes varalise kahju. Nimetatud asjaolude kogumis ei ole võimalik rääkida sellisest süü suurusest, mis õigustaks juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena. Seetõttu leiab kohus, et
lg 2 alusel lisakaristuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Mõistetud lisakaristus ei vasta isiku süü suurusele ega ole kooskõlas eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja suhtes
31. Võttes aluseks eelnevalt tuvastatud asjaolud, leiab kohus, et
lg 1 alusel määratud rahatrahv 90 trahviühikut, mis jääb alla sanktsioonimäära keskmise, vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning karistuse eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele ja võtab arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist. Menetlusalune isik rikkus
lg-s 7 sätestatud keeldu, tarvitades alkoholi pärast liiklusõnnetuses osalemist ja enne seda, kui politsei oli liiklusõnnetuse asjaolud välja selgitanud. Tegemist on seadusest tuleneva selge ja kategoorilise keeluga, mille rikkumine kahjustab liiklusjärelevalve tõhusust ja usaldusväärsust. Samas arvestab kohus, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused, mistõttu ei ole alust käsitada teda isikuna, kes eiraks liiklusreegleid süstemaatiliselt või vajaks täiendavat mõjutamist eripreventiivsel eesmärgil. Kaitsja on kaebuses esile toonud, et kaebaja on väljendanud kahetsust, mida tuleb käsitada karistust kergendava asjaoluna. Karistust kergendava asjaolu olemasolu hinnates märgib kohus, et kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamisel väljendas menetlusalune isik kahetsust tekkinud olukorra pärast. Samas on vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtumenetluses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et karistust kergendav asjaolu esineb ja seda on karistuse määramisel arvestatud. Kohus leiab siiski, et vaidlustatud otsusest ei nähtu kergendava asjaolu tegelikku arvestamist, samuti puudub põhjendus selle võimalikuks arvestamata jätmiseks. Seetõttu ei ole alust nõustuda kohtuvälise menetleja kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et karistuse määramisel võeti kergendavat asjaolu arvesse. 11 4-26-737 Kohus leiab ühtlasi, et menetlusaluse isiku väljendatud kahetsus oli siiras ning kohtuvälise menetleja poolt ei ole selle esinemist sisuliselt vaidlustatud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning neile ei ole osutanud ka kohtumenetluse pooled. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et vaatamata karistust kergendava asjaolu olemasolule ei ole alust põhikaristuse määra vähendamiseks, kuivõrd kohtuväline menetleja on kohaldanud rahatrahvi, mis jääb oluliselt alla sanktsioonimäära keskmise, ning see karistus on proportsionaalne. Samas omistab kohus kahetsusele ning sellega seotud vabandavale hoiakule sisulise tähenduse eeskätt lisakaristuse põhjendatuse hindamisel. 32. Nagu eelnevalt märgitud, kohaldas kohtuväline menetleja kaebajale lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lisakaristust, sarnaselt põhikaristusega, mõista ja kohaldada KarS § 56 alusel, lähtudes karistuse eesmärkidest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb seejuures arvestada selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat funktsiooni, vaid on suunatud ka ühiskonna turvalisuse tagamisele. Seetõttu on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud eeskätt olukordades, kus põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ning isik võib kujutada endast jätkuvat ohtu. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja põhjendanud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist peamiselt üldpreventiivsete kaalutlustega, rõhutades liiklusõnnetuses osalemise ja sellele järgnenud alkoholi tarvitamise üldist ühiskonnaohtlikkust ning selliste rikkumiste eest seaduses ette nähtud rangeid sanktsioone. Kohus leiab siiski, et konkreetse isiku suhtes ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis õigustaksid lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et D. Gladõševil oleks varasemaid kehtivaid karistusi, mida kinnitab ka karistusregistri õiend. Samuti on menetlusalune isik kohtuvälises menetluses kahetsenud toimunut, mis kohtu veendumusel kinnitab, et kaebaja on mõistnud toimepandud eksimuse lubamatust. Kahetsuse vabandav iseloom ja eksimuse mõistmine, vaadelduna koostoimes varasemate karistuste puudumisega, viivad kohtu hinnangul järelduseni, et kaebaja ei vaja täiendavat mõjutamist edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi kaebaja rikkus
lg-s 7 sätestatud keeldu, tarvitades alkoholi pärast liiklusõnnetuses osalemist ja enne politsei poolt asjaolude väljaselgitamist, arvestab kohus, et sama rikkumise eest on kaebajale juba kohaldatud rahatrahv 90 trahviühikut. Kohus on eelnevalt leidnud, et nimetatud rahatrahv on proportsionaalne kaebaja süü suurusega ning piisav nii erikui ka üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kohus ei pea põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist ka üldpreventiivsetel kaalutlustel, kuna tegemist on üksikjuhtumiga, mis ei viita süstemaatilisele õigusrikkumisele ega õigusta järeldust, et ühiskonna turvalisuse tagamiseks oleks vältimatult vajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Seega puuduvad alused lisakaristuse kohaldamiseks ka
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.