Obsah (12)

§§ 2171§ 2618§ 217§ 203§ 205§ 248§ 131§ 1904§ 76§ 130§ 73§ 261

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.veebruaril 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4219 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Karin Olentšenko Maris Ka

§§ 2171

lg 1, 205 ja 248 lg 1 järgi ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tühistada PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises

§ 2618järgi ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Tühistada PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovile määratud karistuse suuruse osas

§ 217

lg 1 ja

§ 203järgi.

Teha väärteoasjas uus otsus: mõista Jaroslav Brussilovile 29.10.2025 toimepandud väärteo eest

§ 217

lg 1 ja

§ 203järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 66 trahviühikut, so 528 eurot. Täpsustada otsuse täitmise korda: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Jaroslav Brussilovile mõistetud rahatrahvi summas 528 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 8 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 66 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud pangakontole, märkida viitenumber 10220202311370. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 17.02.2026.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 20.03.2026.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,014148 karistati Jaroslav Brussilovit liiklusseaduse (

) § 203,

§ 205

,

§ 217

lg 1,

§ 217

1 lg 1,

§ 248

lg 1 ja

§ 2618järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 2171lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 1600 eurot.

Vastavalt kiirmenetluse otsusele juhtis Jaroslav Brussilov 29.10.2025 kell 16:46 Tallinnas, Peterburi tee 90e juures, liikudes Paneeli tn suunas, mootorsõidukit Renault T reg. märgiga XXX: 1) milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimise hetkel juht ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid; 2) milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 03.09.2025 kell 00:00 kuni 14.10.2025 kell 00:00 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid; 3) milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll. Viimane kontroll oli teostatud 14.04.2025.a. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist rikkudes ühtlasi digitaalses sõidumeerikus ja juhikaardil salvestatud andmete lugemise võimalusi kuna kontrollimata meerikus salvestatud andmed ei ole usaldusväärsed ning ei ole võimalik teostada järelevalvet juhi poolt töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle kogu eelneva kontrollperioodi vältel. 4) Juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. 5) Juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid (Prantsusmaa registreerimismärgid XXXX). 6) Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. 26.10.2025 kell 09:53 kuni kell 18:16 pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi (4 tundi 59 minutit) ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga. Sellega rikkus menetlusalune isik järgmisi nõudeid: 1)

§ 131

lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ja 34 lg 1; 2)

§ 131

lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 ja 36 lg 1,2,3; 3)

§ 131

lg 1,3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 23 lg 1 ja 32 lg 1; 4)

§ 1904

lg 2; 5)

§ 76

lg 1, lg 13, MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 101; 6)

§ 130lg 1; EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7.

Eelnevaga pani Jaroslav Brussilov toime

§ 217

lg 1,

§ 217

1 lg 1,

§ 2618

,

§ 203

,

§ 205

ja

§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2 Kaebuse sisu

1. 12.11.2025 esitas Jaroslav Brussilov enda kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas täies ulatuses ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuses on välja toodud, et omanik OÜ JTK soetas sadulveoki Renault T 2024 reg. märgiga XXX Prantsusmaalt. Kõigepealt toodi sõiduk autoregistrisse (autojuht Jaroslav Brussilov), kus omaniku esindaja asus auto registreerimistoimingutega tegelema. Omaniku esindaja tegi autojuhile korralduse viia auto tagasi baasis olevale parkimisplatsile ning jäi ise dokumentide ning numbrite väljaandmist ootama. Umbes 16.50 peatati auto politseipatrulli poolt. Omaniku esindaja saabus umbes poole tunni möödudes, numbrid vahetati politseinike korralduse kohaselt kohapeal ja Prantsusmaa numbrid võtsid politseinikud ära. Sõidumeeriku kasutamine oli sel hetkel võimatu, kuna selle korralise kontrolli tähtaeg oli ületatud. Pärast sõiduki ostu ja Eestisse toomist oli sõiduk seisnud parkimisplatsil. Sõiduki omanik ja juht tegutsesid täielikus vastavuses „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjaga“, mille § 3 lg 5 sätestab selgelt, et võib sõita mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuskohta, ARK büroosse ja tagasi garažeerimiskohta. Täiesti arusaamatuks jäävad otsuse punktis 2 toodud rikkumised, ei ole arusaadav, mis põhjusel on rikkumiste toimumise ajaks märgitud periood 03.09.2025 kell 00.00 kuni 14.10.2025 kell 00.00, kui kinnipidamine ja otsuse koostamine toimus 29.10.
2. Kolmandas punktis on ilmne vastuolu, kuna on kinnitatud, et viimane kontroll oli teostatud 14.04.
3. Selle järgi võiks otsustada, et mingi rikkumist nagu polekski olnud. Neljandas punktis toodud väide, et teemaks ei olnud tasutud, on vale, tasumise kohta esitab maksekorralduse. Viiendas punktis jääb arusaamatuks etteheide, et juht juhtis mootorsõidukit, millele ei olevat kuulunud riiklikud registreerimismärgid. Kinnipidamise hetkel need ju kuulusid Prantsusmaale. Kuuendas punktis toodud väide, nagu oleks J. Brussilov juhtinud seda sõidukit 26.10.2025, on absurdne, kuna sõiduk asus selle soetamisest alates omaniku baasi parklas ja esimese sõidu tegi J. Brussilov Autoregistrisse selle arvele võtmiseks. Kaebuse täiendustes osundas kaitsja, et kiirmenetluse otsuses käsitsi tehtud parandus on vormistatud seaduse nõudeid eirates, kuna sellel puudub menetlusaluse isiku allkiri. Tähelepanu väärib ka vastuolu otsuse punktides 2 ja
4. Punktis 2 on väidetud, et J. Brussilov ei esitanud juhikaarti, samas aga on punktis 6 märgitud rikkumisena kolm päeva enne otsuse tegemist toimunud rikkumist, mida aga ei saanud tuvastada muidu, kui juhikaartide tuvastamise kaudu. Mis puutub punktis 6 toodud rikkumist, siis see on üldse tühine, kuna ei ole märgitud, millise sõidukiga see on korda saadetud. Samuti jääb arusaamatuks, miks punktis 6 märgitud rikkumine on lülitatud otsusesse, milline on koostatud 29.10.2025 sõiduki Renault T reg. märk XXX kohta, need on kaks eraldi asja. Otsusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks andud kiirmenetluse erisustega tutvumise kohta eraldi allkirja nagu seda nõuab VTMS § 56 lg 2 p 6 sätestatu. Kohtumenetlus
5. 07.01.2026 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris väärteotoimikus asuvaid tõendeid.
6. Jaroslav Brussilov avaldas, et viis 29.10.2025 sõiduauto ARK-i, sõitis mööda Peterburi teed. Tema ülemus palus, et ta toimetaks auto ARK-i ja aitaks seda registreerida. Tema ees sõitis tema tulevane ja praegune ülemus, kellel ei ole selle kategooria juhilube ja seepärast ei saanud ülemus ise sõita. Nägi tahavaatepeeglist vilkuritega autot, peatus, tema ülemus jõudis kohale umbes 30 minuti pärast. Ülemus ei näinud, et ta peeti kinni. Temaga vesteldi ja viidi menetlustoimingud läbi vene keeles, talle ei olnud arusaadav, mis tähendab kiirmenetluse otsus. Neid parandusi kiirmenetluse 3 otsuses talle ei tutvustatud. Kui allkirjastas kiirmenetluse otsuse, siis selle otsusega läks oma ülemuse juurde. Tema ülemus tutvus sellega ja samal ajal politseiautost väljus politseinik ja ütles, et unustas sinna midagi lisada. Midagi politseid seal parandasid ja tagastasid talle. Sai lõplikult parandatud kiirmenetluse otsuse kätte. Läbis autojuhi ameti- ja täiendkoolituse eelmise aasta oktoobris, vist 15.
7. Koolitusel selgitati talle sõidumeeriku kasutamist. Antud juhul ei olnud ta autojuhina vabastatud sõidumeeriku kasutamisest. Ei kasutanud sõidumeerikut, kuna see oli taatlemata. Ta ei teadnud sõidukist midagi, öeldi, et võib ära sõita. Sai juhtimisõiguse eelmisel aastal. Juht peab veenduma selles, et auto on liiklusregistrisse kantud enne seda kui ta asub sõidukit juhtima, käesoleval juhul ta selles veendunud ei olnud. Ta ei saanud alates 3.09 üldse kuskile sõita, ei tea, kus kohast selline tõend on võetud. Ta oleks saanud keelduda Transpordiametisse sõitmisest, aga ülemus ütles, et kõik on korras ja täitis ülemuse korraldusi.
8. Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde. Kui järjekorras võtta, siis esimese punkti puhul see sõidumeeriku kasutamine oli tol hetkel võimatu. See sõiduk oli toodud Prantsusmaalt ligi aasta tagasi. Kogu selle aja sõiduk seisis omaniku parkimisplatsil või garaažis. Sõidukile tehti mingi remont ja kui tekkis vajadus selle sõiduki kasutamise järgi, võttis omanik ette selle sõiduki registreerimise ARK-is. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri sätestab, et sõitu ülevaatuse kohta ARK-i büroosse ja tagasi garažeerimise kohta võib sõita ilma, et oleks täidetud kõik nõuded. Antud juhul ei oleks saanud seda sõidumeerikut taadelda, kuna sõiduk ei olnud Eestis veel registreeritud ja puudusid Eesti numbrid. Politseipatrull pidas sõiduki kinni tagasiteel ARK-ist, kui numbrid ei olnud veel väljastatud. Sõiduki omaniku esindaja selgitas politseiametnikule situatsiooni, mis põhjusel niimoodi käib. Seal paigaldati ka uued numbrid, Prantsuse numbrid jäid politseinike kätte. Nüüd teine moment, kus on räägitud mingitest rikkumistest 3.09-14.
9. Selle perioodi kohta jääb arusaamatuks, mida siin on rikutud ja mille eest antud hetkel peaks autojuht vastutama. Kolmas punkt, mis puudutab kontrolli, siis seda ei saanudki teostada enne kui sõiduk saab perioodilist kontrolli. Seda sai teostada alles pärast registreerimist. Samas jääb arusaamatuks, mida tähendab see, et viimane kontroll oli teostatud, kust on võetud 14.04.
10. Kogu aeg sõiduk seisis kuni selle oktoobrikuuni seal baasis. Mis puudutab teemaksu tasumist, siis see teemaks tasuti sellel samal kuupäeval pärast seda, kui olid kätte saadud registreerimistunnistus ja autonumbrid. Kohe sealsamas tasus teemaksu. Siis see rikkumine, et ta sõitis Prantsuse numbritega, muid numbreid lihtsalt ei olnud. Milles on süüdi siin autojuht, mida ta oleks saanud teha, on arusaamatu. Mis puudutab kuuendat punkti, siis siin on arusaamatu, mispärast on sellesse juhtumisse segatud 3 päeva varem toimunud mingi juhus. Miks on see samasse otsusesse sisse pandud. Need on kaks erinevat rikkumist. Leiab, et käsitsi tehtud parandust otsuses ei tohiks teha. Ei ole kuskilt näha, et seda märkust oleks üldse menetlusalusele isikule tutvustatud ja millal see on tehtud. Brussilovi näol on tegemist esimesi samme oma töömehe teel tegeva isikuga, kellel ei ole veel mingit kogemust, ta alles oktoobri keskel sai kätte rahvusvaheliste vedude autojuhiload ja tal ei olnud mingit kogemust sellega. Ta peeti politsei poolt kinni ja ta ei osanud ennast mingil moel kaitsta. Talle ei tutvustatud kiirmenetluse otsusega seonduvaid erisusi, mis on seaduse järgi nõutav. Ta kirjutas alla teadmata, et nüüd saab tema karistada ja vaidlustamine toimub juba kohtus.
11. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 räägib konkreetselt sellest, et kui veoauto täismass on üle 3500 kg, siis autojuht on kohustatud sõidumeerikut kasutama igal juhul. Vastavalt

§ 131

lg 4 sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mis on valmistatud enne aastat 1985, sõidukit mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lg 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel ning linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. Käesolevas asjas ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis välistaks sõidumeeriku kasutamise kohustuse ning kaebuse esitaja ei 4 ole neid tõendeid ka esitanud. Seetõttu oli kaebuse esitaja mootorsõiduki Renault reg. märgiga XXX kohustatud kasutama sõidumeerikut ja sisestama sinna juhikaardi igal juhul, hoolimata sellest, kas sõidumeerik oli kalibreeritud või mitte. Käesolevas asjas oli sõiduk kehtestatud korras registreerimata ning

§ 76

lg 1 kohaselt peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Tõendamist on leidnud, et sõiduk oli kehtestatud korras registreerimata, seega oli keelatud osaleda liikluses sellise sõidukiga, millele oli paigaldatud Prantsusmaa registreerimismärgid. Need registreerimismärgid enam sellele sõidukile ei kuulu, kuna sõiduk oli registreerimata. Tänasel kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel oli kaebuse esitajale ette heidetud väärteokirjelduses väljatoodud perioodid, mis justkui ei puuduta 29.10.

1. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklile 35, kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatult kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama oma juhikaardi ning kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid. Ehk siis alates kontrolli kuupäevast kuni 3.
2. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et alates 3.09.2025-14.10.2025 ei ole kaebuse esitaja nõuetekohaselt juhikaarti kasutanud, kuna ta ei ole käsikirjaliselt märkinud, mida ta oli selle perioodi jooksul teinud, nagu reguleerib seda tegevust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg
3. Sellega rikkus kaebuse esitaja juhikaardi ja nende lugemise võimaluse kehtestatud nõudeid, kuna ei ole võimalik kontrollida kaebuse esitaja töö -ja puhkeaja nõude järgimist 56 päeva jooksul. Mis puudutab sõidumeeriku kontrolli ja kalibreerimist, siis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 23 lg 1 kontrollivad tunnustatud töökojad sõidumeerikuid regulaarselt. Regulaarsed kontrollid tehakse vähemalt iga 2 aasta tagant. Viimati oli teostatud kontroll 14.04.2023, nii et järgmine pidi toimuma 14.04.
4. Kohtuväline menetleja möönab, et nimetatud aastate ebatäpsus esineb süüdistuse kirjelduses, sõidumeeriku viimase kontrolli kuupäevas on jäänud üks number parandamata, muus osas nähtub õige kuupäev muudest tõenditest ja kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist sellise ebatäpsusega, mis ei mõjuta kaebuse esitaja etteheidetava väärteo asjaolusid ja kvalifikatsiooni ning ei muuda etteheidetavat teo kirjeldus sellisel määral, et kaebuse esitajal ei oleks võimalik aru saada, millist tegevust talle ette heidetakse. Sarnasele seisukohale oli jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus otsuses 4-22-4312 punktis
5. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata ka Riigikohtu lahendile 4-17-3╩969, kus Riigikohus on jätnud kohtule võimaluse täpsustada väärteo toimepanemise aega ja kohta ning leidnud, et sellisel juhul ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest. Kuivõrd käesoleval juhul esineb ka ebatäpsus, mis on väärteotoimikus kogutud tõenditega ümber lükatav, leiab kohtuväline menetleja, et nimetatud Riigikohtu lahend on käesolevas asjas asjakohane. 26.10.2025 ei ole kaebuse esitaja teinud talle ettenähtud pausi peale järjekordset sõiduki juhtimist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 sätestab, et pärast 4,5 tunni sõidu perioodi teeb juht vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Tänasel kohtuistungil uuritud juhikaardi andmetest nähtus, et kaebuse esitaja ei ole talle ettenähtud vaheaega teinud, mis oleks pidanud märgistatud olema voodiga, vaid järjepidevalt juhtis mootorsõidukit ja teostas muud tööd, millega pani toime

§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et kaebuse esitaja oli teadlik kiirmenetlus otsusesse viidud parandustest, kuivõrd see nähtub kiirmenetluse otsuse koopiast, mida kaebuse esitaja oli esitanud kohtule. Kaebuse esitaja on tänasel kohtuistungil selgitanud, et terve suhtlus toimus temaga vene keeles, sealhulgas ka menetlustoimingute läbiviimine. Asjaolu, et vestlus toimus vene keeles, tõendavad politseiametnike vormikaamera videosalvestised. Seega kohtuvälise menetleja jaoks ei ole eluliselt usutav, et inimene, kellega vesteldakse vene keeles, selgitatakse menetlustoiminguid vene keeles, ei saa aru, mis talle ette heidetakse. Õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja et ta on teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul õigus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega 5 mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. Isik oli nõus kiirmenetlusega ja andis selle kohta allkirja. Kaebuse esitaja oli vahetult enne rikkumise toimepanemist läbinud autojuhi täiendkoolituse, mis nähtub detailpäringu vastusest, koolituse läbimist märgitakse koodiga

1. Seega on tegemist professionaalse autojuhiga, kes pidi olema teadlik talle lasuvatest kohustustest ja kehtivatest nõuetest sõidumeeriku kasutamise osas. Kohtuliku arutamise järeldused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
3. Kuna kaebuse esitaja kaitsja hinnangul ei oleks kiirmenetluse otsuses saanud käsitsi parandamist teha ning menetlusalune isik ei andnud kiirmenetluse erisustega tutvumise kohta eraldi allkirja nagu nõuab VTMS § 56 lg 2 p 6, kontrollib kohus esmalt eelmärgitud etteheidete olemasolu ning rikkumise tuvastamisel ka mõju kiirmenetluse kohaldamise võimalikkusele.
4. Kiirmenetluse otsusest nähtub tõepoolest, et kohtuväline menetleja on trükitud tekstist tõmmanud maha väärteo toimepanemise kohana märgitud Tehnika tn ja Veskiposti tn ristmik ning kirjutanud selle asemel käsitsi Peterburi tee 90E, samuti on tõmmanud maha liikumise suunana märgitud Veskiposti tn 1 ning kirjutanud selle asemel Paneeli tn. Paranduse tegemist on menetleja kinnitanud allkirja ning templiga.
5. Kohus möönab, et menetlusalusele isikule oleks olnud menetluslikult selgem ja arusaadavam, kui tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsust ei oleks kohtuväline menetleja pidanud parandama, kuid antud juhul ei rikkunud otsuse parandamine menetlusaluse isiku õigusi või moonutanud teo toimepanemise kohta. Kaebuse esitaja ei vaidlusta teo toimepanemise kohta ning see nähtub ka asja materjalidest (sh videosalvestus). Samuti anti parandatud kiirmenetluse otsus kaebuse esitajale ning seega ei saanud toimepanemise koha parandamine olla menetlusalusele isikule üllatuslik. Kuna menetlusalune isik sai parandatud otsuse, olid talle kiirmenetluse otsuses kajastatud muudatused teada ning selles osas ei saa rääkida kohtuvälises menetluses aset leidnud menetluslikust rikkumisest, mis võiks kaasa tuua seetõttu kohtuvälises menetluses tehtud otsuse tühistamise.
6. Samuti ei leia kohus, et kohtuväline menetleja oleks eiranud VTMS § 56 lg 2 p 6 nõuet nagu väidab kaitsja. VTMS § 56 lg 2 p 6 kohaselt märgitakse menetlusaluse isiku ülekuulamisel menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 19 kohaselt ja kiirmenetluse erisuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 55 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse. Kohus juhib kaitsja tähelepanu, et VTMS § 56 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina.
7. Antud juhul on menetlusaluse isiku ütlused protokollitud eraldi dokumendina, kus isik on andnud eraldi allkirja vastavalt VTMS § 56 lg 2 p 6 sätestatule. Jaroslav Brussilov on andnud eraldi allkirjad ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega ning et ta on tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kuigi kiirmenetluse otsus on koostatud eesti keeles ning asja materjalide kohaselt ei ole eesti keel Jaroslav Brussilovi emakeel, ei ole kohtu jaoks usutav, et Jaroslav Brussilov täisealise isikuna ei oleks aru saanud enda allkirja tähendusest. Seejuures nähtub esitatud materjalidest (videosalvestus), et kohtuväline menetleja suhtleb Jaroslav Brussiloviga vene keeles ning seega ei saa ka väita, et Jaroslav Brussilov ei oleks mõistnud tema suhtes läbiviidavat 6 menetlust ning selle erisusi. Oluline on seegi, et enda õiguste ja kohustustega sai Jaroslav Brussilov tutvuda vene keeles, mida ta on kinnitanud enda allkirjaga.
8. Järgnevalt kohus analüüsib lähtuvalt kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjeldusest igat väärteokoosseisu eraldi.
9. Kohus arvestab VTMS § 87 sätestatut, mille kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-406 p 6).
10. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist.
11. Seega on kohus seotud kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridega ning ei saa rikkumise kirjeldusest väljuda. Jaroslav Brussilovile etteheidetavate tegude rohkuse tõttu toob kohus esmalt selguse huvides välja etteheidetava teo, selle kvalifikatsiooni ja rikkumised vastavalt kiirmenetluse otsusele ning seejärel annab iga koosseisu kohta õigusliku hinnangu.
12. Etteheidetav tegu - vastavalt kiirmenetluse otsusele juhtis Jaroslav Brussilov 29.10.2025 kell 16:46 mootorsõidukit Renault T reg. märgiga XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimise hetkel juht ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid.

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov

§ 131

lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikleid 32 lg 1 ja 34 lg 1.

§ 131

lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 1 järgi tagavad veoettevõtjad ja juhid digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise. Artikli 34 lg 1 järgi kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud. 7 Jaroslav Brussilovi ütluste kohaselt ei olnud ta autojuhina vabastatud sõidumeeriku kasutamisest, kuid ei kasutanud sõidumeerikut, kuna see oli taatlemata. Seega oli Jaroslav Brussilov sõiduki juhina teadlik sõidumeeriku kasutamise kohustusest ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 1 järgi kohustatud kasutama ka juhikaarti. Kuna puuduvad mistahes andmed, et Jaroslav Brussilov oleks kontrollimise hetkel, s.o väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, leidis kohtuväline menetleja õigesti, et seetõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile ning sellega jättis Jaroslav Brussilov tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui oleks Jaroslav Brussilov tohtinud

§ 131

lg 3 sätestatut eirata lähtuvalt „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjast“. Kohtuvälise menetleja esindaja on asjakohaselt juhtinud tähelepanu, et kaitsja viidatud eeskiri on kehtetu 2011.aastast ning käesoleval ajal sätestab tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimise

§ 73

. Samas ei anna ka nimetatud säte õigustust eirata juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõudeid. Kohtu hinnangul ei ole tegu õigustavad ka kaitsja väited, justkui ei oleks saanud seda sõidumeerikut taadelda, kuna sõiduk ei olnud Eestis veel registreeritud ja puudusid Eesti numbrid, politseipatrull pidas sõiduki kinni tagasiteel Transpordiametist, kui numbrid ei olnud veel väljastatud. Kohtule jääb arusaamatuks, mis takistas Jaroslav Brussilovit jääma Transpordiametisse seniks, kuni sõiduk on saanud vajalikud dokumendid ning nõuetekohaselt registreeritud. Üksnes asjaolu, et Jaroslav Brussilov usaldas enda tööandjat, ei ole isiku vastutusest vabastamise aluseks. Jaroslav Brussilov sõiduki juhina peab lähtuma vastavates õigusaktides kehtestatud nõuetest, mitte tööandja ebaseaduslikest korraldustest või juhistest. Järelikult täitis Jaroslav Brussilov

§ 217lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Kuna kohtuistungil avaldas Jaroslav Brussilov teadlikkust sõidumeeriku kasutamise kohutusest ning sõiduki juhina pidi ta olema teadlik ka juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuetest, ei olnud tegemist ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, vaid isiku tahtliku tegevusega. Kohtu hinnangul pani Jaroslav Brussilov teo toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Siinjuures arvestab kohus ka detailandmete päringu andmeid isiku kohta politseiasutusele (väärteotoimik lk 5), millest nähtuvalt on talle omistatud ka C ja CE kategooriad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 17. Etteheidetav tegu – juhtis sõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 03.09.2025 kell 00:00 kuni 14.10.2025 kell 00:00 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

§ 2171

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov

§ 131

lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikleid 34 lg 3 ja 36 lg 1,2,3. 8

§ 131

lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Jaroslav Brussilovile etteheidetava artikli 34 lg 3 kohaselt kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud,

1. a)kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või,
2. b)kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Liikmesriigid ei kehtesta juhtidele kohustust esitada vorm, millega tõendatakse nende tegevust ajal, mil nad ei viibi sõidukis. Jaroslav Brussilovile etteheidetava artikli 36 lõigete 1,2,3 kohaselt Artikkel 36 lg 1 näeb ette juhi tegevuse analoogsõidumeerikuga sõiduki juhtimisel. Artikli 36 lg 2 kohaselt kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama
3. i)oma juhikaardi;
4. ii)kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006; iii) salvestuslehed punktis ii osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga. Artikli 36 lg 3 kohaselt võib volitatud kontrolliametnik määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või printides või laadides alla sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid, või kui see ei ole võimalik, iga teist dokumenti, mis tõendab mittevastavust mõne sättega, näiteks käesoleva määruse artikli 29 lõikega 2 ja artikli 37 lõikega 2. Kohus on seisukohal, et kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjelduses ei ole Jaroslav Brussilovile inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav. Analüüsides eelviidatud norme jääb kohtule selgusetuks, miks jääb Jaroslav Brussilovile etteheidetav periood ajavahemikku 03.09.2025 kell 00:00 kuni 14.10.2025, s.o rohkem kui artiklis 36 lõikes 2 osundatud 28 päeva. Puuduvad ka mistahes tõendid, et isik oleks sel perioodil üldse sõidukit juhtinud. Ometi sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 1, et juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Kiirmenetluse otsuses ei ole ka kajastatud, millist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artiklit Jaroslav Brussilov rikkus. Kohtu hinnangul ei ole kiirmenetluse otsuse pinnalt võimalik Jaroslav Brussilovile ette heita

§ 2171lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, kuna asjaolud ei ole selged.

Isikule etteheidetavat tegu ei saa sisustada üksnes viidetega rikutud õigusnormidele, sealhulgas normidele, mis ei ole asjakohased (nt artikkel 36 lg 1, mis näeb ette juhi tegevuse analoogsõidumeerikuga sõiduki juhtimisel, kuigi teokirjeldusest lähtuvalt oli Jaroslav Brussilovi tegevus seotud digitaalse sõidumeerikuga). Eelnevast lähtuvalt on usutav, et ka Jaroslav Brussilovile ei olnud selge, mida talle ette heideti. Nii andis kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt ei saanud ta alates 3.09 üldse kuskile sõita, ta ei tea, kus kohast selline tõend võetud on. Kaitsja osundas, et Jaroslav Brussilov sai alles 15.10.2025 õiguse sõita ning ta ei saanud selle kaardiga midagi teha, kuna tal seda ei olnud. Detailandmete päringust 9 isiku kohta politseiasutusele nähtub tõepoolest, et Jaroslav Brussilovile omistatud C ja CE kategooriate juures on nende kehtivuse alguseks märgitud 15.10.2025.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises

§ 2171

lg 1 järgi tuleb tühistada ning menetlus nimetatud episoodis VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 18. Etteheidetav tegu – juhtis sõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll. Viimane kontroll oli teostatud 14.04.2025.a. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist rikkudes ühtlasi digitaalses sõidumeerikus ja juhikaardil salvestatud andmete lugemise võimalusi, kuna kontrollimata meerikus salvestatud andmed ei ole usaldusväärsed ning ei ole võimalik teostada järelevalvet juhi poolt töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle kogu eelneva kontrollperioodi vältel. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov

§ 131

lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikleid 23 lg 1 ja 32 lg 1.

§ 131

lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.

§ 131

lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 23 lg 1 kohaselt kontrollivad tunnustatud töökojad sõidumeerikuid regulaarselt. Regulaarsed kontrollid tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 1 kohaselt veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise. Kohtu hinnangul olukorras, kus isik juhtis sõidukit üks päev, ei saa talle automaatselt ette heita sõidumeeriku korrakohase toimimise mittetagamist. Seda enam, et kiirmenetluse otsuse kohaselt oli viimane kontroll teostatud 14.04.2025 ehk õigeaegselt. Järelikult Jaroslav Brussilov, kes ei olnud sõiduki omanik ning juhtis sõidukit vaid üks päev, ei saanud otsuse pinnalt kuidagi mõista ka talle etteheidetavat tegu ega ennast kaitsta. Kuigi kohtuistungil selgitas kohtuväline menetleja, et õige kuupäev oleks pidanud olema 14.04.2023 ning sellekohased andmed kajastuvad ka materjalides ehk et tegemist oli ilmse ebatäpsusega, siis kohus sellega ei nõustu. Kohus arvestab, et lisaks sellele, et Jaroslav Brussilov juhtis väärteoprotokollis nimetatud sõidukit vaid üks kord, ei olnud ta ka sõiduki omanik. Järelikult ei olnud kohtuvälise menetleja poolt eksimine kuupäevas pelgalt ebatäpsus, vaid isiku jaoks olulise tähendusega kuupäev. Kohtuväline menetleja on küll viidanud Riigikohtu lahendile 4-17-3969, milles on selgitatud otsuses kajastatud ebatäpsuse kõrvaldamist, kuid kohtuväline menetleja ei ole tähelepanu pööranud samas lahendis punktis 8.1 märgitule, mille kohaselt ei tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid. Antud asjas vajab rõhutamist, et tegemist oli kiirmenetluse otsusega, mida saab koostada vaid juhul, kui asjaolud on selged. Järelikult peab kohtuväline menetleja kaaluma, kas ta omab piisavalt andmeid isiku karistamises ning need andmed ka asjakohaselt kiirmenetluse otsuses kajastama. 10 Eksides olulistes andmetes on kohtuväline menetleja ise loonud olukorra, kus teokirjeldus ei ole piisav isiku karistamiseks. Seda enam, et kohtule jääb selgusetuks ka teo kvalifikatsioon. Lähtudes kiirmenetluse otsuses kajastatud andmetest ei ole võimalik aru saada, millise kvalifikatsiooni on kohtuväline menetleja eeltoodud rikkumisele andnud. Kuna otsuses kajastatud etteheidetav tegu, vastav rikkumine ja teole antud kvalifikatsioon on toodud alguses kronoloogilises järjestuses, oleks Jaroslav Brussilov oma eelkirjeldatud teoga pannud kiirmenetluse otsuse kohaselt justkui toime

§ 2618 järgi kvalifitseeritava teo.

Kuna

§ 2618

näeb aga ette vastutuse veoauto juhtimise teekasutustasu tasumata, mis ei hõlma isikule antud etteheidetavat tegu ning nimetatud tegu on isikule etteheidetud järgnevas episoodis, ei ole kohtuväline menetleja nimetatud kvalifikatsiooni järelikult silmas pidanud. Kohtuvälise menetleja poolt antud kvalifikatsioon ei selgu ka kohtuvälise menetleja poolt nende andmebaasi sisestatud kiirmenetluse otsusest (kättesaadav KISist, mis on seotud esitatud kaebusega). Loetelus, kus on välja toodud Jaroslav Brussilovile etteheidetud väärteod, sh rikutud õigusnormid ja kvalifikatsioonid, ei ole kahjuks märget

§ 131lõigete 1 ja 3 üheaegsele rikkumisele ning vastavale kvalifikatsioonile.

Kuna aga kohus tuvastas, et isikule etteheidetava teo kirjeldus ei ole piisav isiku karistamiseks selles esineva olulise eksimuse tõttu, ei pea kohus vajalikuks ega otstarbekaks hakata sobitama isikule etteheidetavat tegu vastava kvalifikatsiooniga. Seda veel olukorras, kus kohtuvälisel menetlejal endal on see tegemata jäänud ning millega kohus väljuks kiirmenetluse otsuses kajastatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises antud episoodis tuleb tühistada ning menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 19. Etteheidetav tegu - juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu.

§ 2618

järgi kvalifitseeritav tegu näeb ette vastutuse veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov

§ 1904

lg 2.

§ 1904

lg 2 kohaselt kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. Kohtu hinnangul on antud juhul tõendatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal, s.o 29.10.2025 kell 16:46, oli teekasutustasu tasumata. Puudub vaidlus, et rikkumine toimus avalikult kasutataval teel ning sõiduki kinnipidamisel olid sellel Prantsusmaa registreerimismärgid XXXX. Vastavalt sõiduki kontrollile oli teekasutustasu 29.10.2025 kell 16:49 tasumata. Kuigi kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et sõidukil oli 29.10.2025 kell 18:10 teekasutustasu tasutud, ei muuda see väärtegu väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas olematuks. Kuna vastavalt

§ 1904

lg 2 on juhil teekasutustasu tasumata jätmisel sõidu alustamine keelatud, täitis Jaroslav Brussilov kui sõiduki juht

§ 2618objektiivse koosseisu.

Kohus arvestab, et Jaroslav Brussilov on noor isik, kes alles omandas C, CE kategooria. Sellistest andmetest lähtuvalt puudub kohtul alus kahelda ka tema ütlustes, et usaldas enda tööandjat. Kuigi usaldus tööandja vastu ei tähenda, et Jaroslav Brussilov ei peaks enne sõiduki juhtima asumist kontrollima juhtimiseks vajalike eelduste täitmist, puuduvad kohtul andmed, et Jaroslav Brussilov oleks teo toime pannud tahtlikult. Kohtu hinnangul pani Jaroslav Brussilov teo toime hooletusest, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 11 20. Etteheidetav tegu - juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid (Prantsusmaa registreerimismärgid XXXX). Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on antud episoodis karistatud Jaroslav Brussilovit

§ 203

ja 205 järgi.

§ 203

näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.

§ 205

kohaselt vastutab isik riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov

§ 76

lg 1 ja 13 ning MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 101.

§ 76

lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

§ 76

lg 13 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kiirmenetluse otsuses viidatud MKM 13.06.2011 määruse nr 42 (majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“) lisa 1 kood 101 kehtestab nõuded registreerimismärgile. Kood 101 koosneb seitsmest alapunktist. Kiirmenetluse otsusest ei ole aru saada, kas Jaroslav Brussilov rikkus kood 101 täies ulatuses või üksnes osaliselt. Samas kood 101 p 1 kohaselt liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Kiirmenetluse otsuses puudub igasugune viide liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele. Kuna eelviidatud etteheide menetlusalusele isikule on jäänud asjakohaselt sisustamata, on kaitsja õigustatult märkinud, et kuidas sai politsei väida, et sellele sõidukile olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid, kui need kuulusid Prantsusmaale. Kõik eespool toodu kinnitab, et kohtuväline menetleja ei selgitanud kohtuvälises menetluses välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, st milliseid nõudeid sõidukile paigaldatud registreerimismärgile on rikutud. Järelikult ei oleks antud rikkumise osas saanud kiirmenetlust kohaldada. Kuna kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises

§ 205

järgi tuleb tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 21. Kohtu hinnangul on aga kohtuvälises menetluses õigesti osundatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis Jaroslav Brussilov kehtestatud korras registreerimata sõidukit. Puudub vaidlus, et Jaroslav Brussilovi poolt juhitud sõiduki kinnipidamisel olid sõidukil Prantsusmaa registreerimismärgid ning sellise sõiduki kohta puudusid liiklusregistris andmed. 12 Järelikult täitis Jaroslav Brussilov

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Sõiduki juhina pidi Jaroslav Brussilov olema teadlik ka sõiduki registreerimise vajalikkusest ning olema enne sõiduki juhtima asumist veendunud sõiduki liiklusregistrisse kandmisest. Antud juhul avaldas Jaroslav Brussilov kohtuistungil, et ta ei olnud veendunud, kas sõiduk oli liiklusregistrisse kantud. Kohtu hinnangul pani Jaroslav Brussilov teo toime hooletusest, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Esitatud andmete kohaselt usaldas Jaroslav Brussilov antud juhul taaskord enda tööandjat, mis ei ole aga rikkumist välistavaks asjaoluks. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 22. Etteheidetav tegu - juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. 26.10.2025 kell 09:53 kuni kell 18:16 pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi (4 tundi 59 minutit) ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga.

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu näeb ette vastutuse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov

§ 130

lg 1 ja EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7.

§ 130

lg 1 järgi sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 järgi pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Jaroslav Brussilov 29.10.2025 kell 16:46 Tallinnas, Peterburi tee 90e juures, liikudes Paneeli tn suunas, mootorsõidukit Renault T reg. märgiga XXX. Etteheidetav tegu on seotud aga kuupäevaga 26.10.2025 ning asja materjalide juures olevast Jaroslav Brussilovi nädalagraafikust nähtub, et rikkumine leidis aset sõidukiga, mille registreerimismärk oli XX (viimane täht ei ole loetav). Kiirmenetluse otsuses aga ei ole Jaroslav Brussilovile ette heidetud sõiduki reg. märgiga XX… juhtimist. Olukorras, kus asjas tähtsust omavad asjaolud on jäänud teokirjeldusse märkimata ning esitatud etteheidet ei toeta ka asjas kogutud tõendid, ei saa kohus kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni. Kuna kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises

§ 248

lg 1 järgi tuleb tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 23. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et

§§ 2171

lg 1, 205 ja 248 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes ei ole kohtuväline menetleja lisaks kiirmenetluses toodud teokirjelduse puudulikkusele selgitanud kohtuvälises menetluses välja ka asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Järelikult ei oleks kohtuväline menetleja saanud selles osas kiirmenetlust kohaldada, kuna VTMS § 55 lg 1 sätestab 13 selgelt, et kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Sellise esmase ja vältimatu eeltingimuse täitmata jätmisega on aga kiirmenetluse kohaldamine välistatud. Menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse kohaldamisega ei tähenda rikkumise omaksvõttu (Riigikohtu lahend 3-1-1-19-04 p 6). 24. Kohtu hinnangul peab menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus olema selge ja objektiivne, võimaldades isikul aru saada, milles tema rikkumine seisnes ning tagades seeläbi isiku kaitseõiguse. Antud väärteomenetlus on aga suures osas läbi viidud väärteomenetlusõigust rikkudes ning väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on kiirmenetluse otsuses jäetud kajastamata. Kuna kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises

§§ 2171

lg 1, 205 ja 248 lg 1 järgi tuleb tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Arvestades Jaroslav Brussilovile etteheidetud tegude rohkust, samuti hulgaliselt viiteid rikutud õigusnormidele, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele, leiab kohus, et kohtuvälisel menetlejal tuleb edaspidi tõsisemalt kaaluda, millistel juhtudel on kiirmenetluse kohaldamine asjakohane, põhjendatud ja vajalik või üldse võimalik. Seda veel olukordades, kus isiku emakeel ei ole eesti keel, kuid kiirmenetluse otsus koos rohkete väärteokoosseisude kirjeldustega koostatakse eesti keeles ning isik peab andma allkirjad eesti keelsetele tekstidele, mis on olulised kiirmenetluse läbiviimise lubatavuse hindamisel. Kuigi kohtuväline menetleja suhtles menetlusaluse isikuga vene keeles ning isik nõustus kiirmenetlusega, ei olnud antud juhul läbi viidav kiirmenetlus kohtu hinnangul piisavalt isiku õigusi arvestav ning selguse huvides ja isiku kaitseõiguse tagamiseks oleks kohtuväline menetleja pidanud alustama üldmenetlust. Kohus luges küll tuvastatuks kolme väärteokoosseisu täitmise menetlusaluse isiku poolt, kuid see ei õigusta menetluse valikut tervikuna. Karistus
2. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
3. Kohus luges tuvastatuks, et Jaroslav Brussilov täitis

§ 261

8,

§ 217

lg 1 ja

§ 203järgi kvalifitseeritavad väärteokoosseisud.

28. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada, vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu hinnangul ei ole vaja Jaroslav Brussilovit karistada

§ 261

8 järgi, kuna antud episoodis ei ole menetlusaluse isiku süü suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus arvestab, et

§ 1904lg 1 järgi on teekasutustasu tasumise kohustus veoauto omanikul.

Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal. 14 Vaidlus puudub selles, et Jaroslav Brussilov ei olnud sõiduauto omanik ega vastutav kasutaja. Kuigi vastavalt

§ 1904

lg 2 on juhil teekasutustasu tasumata jätmisel sõidu alustamine keelatud, st Jaroslav Brussilov täitis hooletusest sõiduki juhina

§ 2618koosseisu, ei ole tema karistamine antud juhul vajalik.

Kohus arvestab, et Jaroslav Brussilov juhtis sõidukit lühikest aega ning sõiduki omanik tasus teekasutustasu samal päeval. Arvestades süüdlase isikut ning teo toimepanemise asjaolusid ei ole isiku karistamata jätmine vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Praegusel juhul puuduvad mistahes andmed selle kohta, et Jaroslav Brussilovi juhitud sõiduk oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra ning esineks avalik menetlushuvi. 29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jaroslav Brussilovi süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises

§ 2618

järgi tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 30. Küll ei pea kohus aga põhjendatuks lõpetada menetlust otstarbekuse kaalutlusel

§ 203

ja

§ 217lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemisel.

Kohus arvestab, et

§ 217

lg 1 koosseisu täitis Jaroslav Brussilov tahtlikult ning liiklusregistrisse kandmata sõiduki juhtimine on seotud mitmete riskidega (ei ole teada sõiduki tehnoseisund jms). Kuigi esitatud andmete põhjal oli kohtul piisav alus uskuda, et Jaroslav Brussilov pani rikkumised suuresti toime enda tööandja usaldamise tõttu, peab Jaroslav Brussilov sõiduki juhina suutma ennast kehtestada ka tööandja ees ning tagama ohutud sõiduvõtted. 31. Kuna Jaroslav Brussilov täitis mõlemad väärteokoosseisud sõidukit juhtides, st mõlemad rikkumises olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb

§ 203

ja

217 lg 1 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nii

§ 203

kui ka

§ 217lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. 32. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 63 lg 1, vastas Jaroslav Brussilovi tegevus kahele väärteokoosseisule ning tema käitumist saab pidada vastutustundetuks. Nagu kohus juba eespool märkis, tuleb Jaroslav Brussilovil ennast sõiduki juhina kehtestada ning kontrollida sõiduki juhtimise lubatavuse eelduste täitmist. Tööandja usaldamine ei vähenda isiku süüd. Selleks, et vältida raskeid liiklusõnnetusi, on mootorsõiduki juhtide poolt äärmiselt oluline kehtivatest normidest kinni pidada. Liiklusnõuete eiramine näitab ka menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse.

1. Samas arvestab kohus, et kuigi tegemist oli kahe rikkumisega, siis puuduvad andmed, et antud juhul oleks oht kellegi elule või varale olnud reaalne, rikkumised tuvastati nö rutiinse kontrolli käigus. Arvestades veel karistust raskendavate asjaolude puudumist ning tõsiasja, et karistusregistri andmetel on Jaroslav Brussilov varem karistamata, leiab kohus, et Jaroslav Brussilovile tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedas suuruses, s.o 66 trahviühikut, mis on 528 eurot. Karistuse väiksemas määras mõistmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Selleks, et Jaroslav Brussilov ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ning hoiduks edasistest õigusrikkumistest, peab tema karistus olema mõjus ning piisav õiguskuulekate hoiakute kinnistamiseks. Ainult siis saab loota, et lisaks tema enda heaolule on kaitstud ka teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning Jaroslav Brussilovi käitumisest lähtuv oht on viidud miinimumini. Karistus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku hoiakuid, aga ka väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis soosivad nii õiguskuulekat käitumist kui ka julgust võtta vastutust toimepandu ees.
2. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades 15 sellega liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista Jaroslav Brussilovile 29.10.2025 toimepandud väärteo eest

§ 217

lg 1 ja

§ 203järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 66 trahviühikut, so 528 eurot. Arvestades mõistetud rahatrahvi suurust leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Jaroslav Brussilovil tasuda rahatrahv 8 kuu jooksul võrdsetes osades. Rahatrahvi ositi tasumine ei vähenda karistuslikku mõju, küll aga väldib isiku keerulisse majanduslikku olukorda sattumise. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 16