Obsah (6)

§ 120§ 121§ 64§ 74§ 68§ 75

1-22-4556 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-4556 (22231701766) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 120

lg 1, 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Kaspar Urmas Oja S.T – isikukood XXX, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, xxxx kodanik, töökoht T OÜ, e-post xxxx, tel xxxx kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.T

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

Süüdi tunnistada S.T

§ 120

lg 1 järgi mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui S.T ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 1 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 1 alusel määrata S.T katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.-06.01.2021 ning 14.06-22.07.2022 , s.o 1 kuu 10 päeva. Välja mõista S.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 765 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 475,50 eurot riigituludesse. Kohustada S.T-d tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 185,12 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2221,5 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „S.T , kriminaalasi 1-22-4556, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud S.T-d süüdistatakse selles, et tema lõi 04.01.2021 kella 17 paiku Tallinnas, liikudes Türi tänaval suunaga Pärnu mnt poole, oma elukaaslasele C. T.ile rusikaga paremale poole pähe, tekitades talle füüsilist valu. 2 Samuti tema lõi 05.01.2021 kl 10:00-11:00 paiku aadressil xxxx samale kannatanule rusikaga paremale poole näkku, põhjustades talle füüsilist valu ning tervisekahjustustena hematoomi paremale meelekohale ja punetuse paremale kõrvale. Samuti tema lõi 20.12.2021 kella 09:40 paiku samas kohas sama kannatanut korduvalt rusikatega näkku, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu. Samuti tema tungis samal päeval kella 13:30-15:00 paiku samas kohas kallale samale kannatanule, lüües teda raamatuga pähe, kägistades, pekstes kehasse, jalgadesse ja näkku, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustustena vasakule säärele turse, hematoomid parema reie ülaosale, vasaku käe pöidla siseküljele ning vasaku kõrv taha ja punetuse kaelale. Samuti tema tungis 14.06.2022 ajavahemikus kell 22.10-23.16 aadressil xxxx kallale samale kannatanule, lüües teda korduvalt rusikaga pähe ja selga ning jalgadega vastu puusa, pead ja vasakut reit ning tõmmates oma vasaku käe sõrmega kannatanu vasaku suunurga katki, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu ja tervisekahjustustena marrastuse alahuule alla, haava ja hematoomi vasakule poole suunurka, paistetuse vasaku reie tagaosale, punetuse vasakule randmele ja muhu pealae vasakule poole. Sel moel pani S.T oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema ähvardas 14.06.2022 ajavahemikus kell 22.10-23.16 aadressil xxxx sama kannatanut tapmisega, öeldes, et kui politsei saabub kohale (st nende elukohta), siis murrab ta kannatanu kaela. Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna süüdistatav oli ka varasemalt kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud. Sel moel pani S.T oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Me ne tl usk äi k j a ko ht uo tsu se p õh je nd use d Süüdistatava S.T , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 27.07.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.T süüdi tunnistamist

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat ning

§ 120

lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, seega taotleb prokurör kohtus liitkaristusena 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 05.

-06.01.2021 /I kd tl 96-97/ st 2 päeva ning 14.06-22.07.2022 st 1 kuu ja 8 päeva, mõistes karistuseks vangistuse, millest on see aeg maha arvatud, seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 järgi jätta karistus tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama 3 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on süüdimõistetu

§ 75lg 2 järgi kohustatud mitte tarvitama alkoholi (p 2) ning osalema sotsiaalprogrammis (p 8). Asitõendid Kr

MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 765 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasu 475,50 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiis on oluliseks tõendiks kriminaalasja lahendamisel, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas 4 kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5