Obsah (5)

§ 21§ 241§ 16§ 2§ 20

KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Jaakus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2026 Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-26-1156 Väärteoasi Kersti Kalda kaebus Rakvere Linnavalitsuse

) § 21 lg 2 p 1,

21 lg 4 p 8 sätteid, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Sõiduk seisis kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise

§ 21lg 2 p 5.

Väärtegu kvalifitseeriti

§ 241lg 1 järgi.

1. 15.03.2026 esitas kaebuse esitaja Kersti Kalda esindaja Monica Meristo-Dmitrijev kaebuse trahviteatele 2-10/26/177), mis registreeriti Rakvere Linnavalitsuse dokumendiregistris nr 113/
2. 16.03.2026 jättis kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata (11-3/684-1) kuna kaebuses puudus mootorsõiduki eest vastutava isiku elukoha aadress. Selline õigus tuleneb väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 54⁶ lg 1 teisest lausest.
3. 17.03.2026 laekus Rakvere Linnavalitsusele kolm kaebust, mis registreeriti Rakvere Linnavalitsuse dokumendiregistris.
4. Vaie (11-3/684-2) Kersti Kaldalt e-postilt xxxx
5. Kaebus (11-3/684-3) Kersti Kaldalt e-postilt xxxx
6. Kaebus (11-3/684-4) Kersti Kaldalt epostilt xxxx. 17.03.2026 saatis järelevalvespetsialist kõigile kolmele e-posti aadressile vastuskirja (11-3/684-5), milles selgitas, et ükski nendest kirjadest ei olnud allkirjastatud ning need ei vastanud VTMS §-dele 54⁵, 76 ja
7. Samuti selgitas järelevalvespetsialist kirjas, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei tähenda, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on ära võetud õigus vaiet esitada. Kuna kaebus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et seal puudus mootorsõiduki eest vastutava isiku elukoha aadress, on tal jätkuvalt trahviteadet õigus vaidlustada kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates.
8. 17.03.2026 saatis Kersti Kalda vaide (11-3/684-6) sooviga, et trahviteade 2-10/26/177 tühistataks.
9. 24.03.2026 jättis kohtuväline menetleja, see on Rakvere Linnavalitsuse nimel järelevalvespetsialist P L, määrusega kaebuse rahuldamata (11-3/684-7), sest ei leidnud tõestust, et rikkumist ei toimunud. Sama määrusega uuendati kirjaliku hoiatamismenetluse trahviteade nr 2-10/26/
10. Uueks väljastamise kuupäevaks sai 24.03.2026, kuna vaidlustamise korral vastavalt VTMS § 54⁵ lg 1 hoiatustrahv ei jõustunud.
11. 27.03.2026 esitas Kersti Kalda kaebuse (11-3/684-8) Rakvere Linnavalitsuse järelevalve spetsialistile P L hoiatustrahvi nr 2-10/26/177 (17.02.2026) osas, mis on määratud Liiklusseaduse § 241 lg 2 alusel summas 40 €. Kersti Kalda selgitab, et trahviteates ei ole piisavalt selgelt esitatud rikkumise konkreetseid asjaolusid ega põhjendust, miks trahv on määratud antud summas 40 eurot. Rikkumise ja trahvi seos ei ole selgelt lahti kirjutatud, mis takistab trahvi õiguspärasuse kontrollimist. Seetõttu palus ta Rakvere Linnavalitsusel:
12. Esitada rikkumise täpne ja arusaadav kirjeldus koos viidetega Liiklusseaduse sätetele.
13. Selgitada, kuidas rikkumine kvalifitseerub hoiatustrahviks summas 40 €. Palus ka foto tõestust kus on selgelt näha autot reg. nr 732 BLK ja keelumärki 361 peatumis keeld
14. Peatada trahvi tasumine kuni kaebuse lahendamiseni.
15. 27.03.2026 laekus Kersti Kaldalt kohtukaebus hoiatustrahvi teatele nr 2-10/26/177, kus ta esitas kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 24.03.2026 määruse nr 11-3/684-7 peale, millega jäeti rahuldamata tema vaie hoiatustrahvi teate nr 2-10/26/
16. 2
17. 30.03.2026 vastas Rakvere Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja juht kaebuse rahuldamata jätmise määrusega Kersti Kalda 27.03.2026 saadetud küsimustele. Määruses on märge edasikaebamise kohta: kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule VTMS §
19. 31.03.2026 edastas Rakvere Linnavalitsus Viru Maakohtule Kersti Kalda 27.03.2026 saadetud kohtukaebuse hoiatustrahvi teatele nr 2-10/26/177, kus ta esitas kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 24.03.2026 määruse nr 11-3/684-7 peale, millega jäeti rahuldamata tema vaie hoiatustrahvi teate nr 2-10/26/
20. Kersti Kalda ei oodanud ära kohtuvälise menetleja juhi vastust, vaid soovis kohtus vaidlustada Rakvere Linnavalitsuse 24.03.2026 määrust nr 113/684-7, millega jäeti rahuldamata tema vaie hoiatustrahvi teate nr 2-10/26/177 suhtes.
21. Kaebuse esitaja Kersi Kalda väidab kaebuses, et tegemist on taksoga ning vasakul puudusid liikluskorraldusmärgid. Parkla alguses sissesõidul puudus parkla parkimiskorralduse märk, lume alt polnud näha ka jooni, puudus takso koht klientide teenindamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et antud olukorras ei takistanud sõiduk parklast väljasõitu ja sissesõitu. Seda on ka näha fotol. Samal fotol pole näha peatumiskeelu märki. Oli pime aeg, ukse esine oli kinni pargitud. Sõidukit pargiti koonuse kõrval 15 minutiks töötava taksomeetriga kliendi teenindamiseks, kuna mujale polnud sõidukit jätta. Parkimiskeelu märk oli parkla keskel, mis ei paistnud parkla algusesse parkla sissesõidust kuni märgini on vahemaa umbkaudu 100m. Enne keelumärki oli ka parkla ristumis ala ehk t -ristmik, kus kehtib parema käe reegel. Puudus ka märk kellele parkla kuulub, kes trahvib kui valesti pargitakse. Kui peatumis keelu märk on parkla keskel ja alguses märgid puuduvad siis märk ei mõju parkla algusesse. Puudus ka märk mitme suunaline see parkla on kas kahe suunaline või ühe suunaline, kas kaherealine või üherealine. Parklast välja sõites puudus ka ANNA TEED märk. Seega koonused tähendavad parkimiskeeldu, aga Kersti Kalda täitis taksoga töö ülesannet ja parkimiskeelu alas võis parkida kuid mitte kauem kui 15 minutit. Taksomeeter töötas. Antud olukorras ei peatunud ja parkinud sõiduk märgi 361 mõjualas ja ei takistanud parklast sisse- ja väljasõitu. Puudus peatumis keelumärk ja kollane joon parkimise keelumärk samuti puudus. Teenindati klienti - aidati kohvreid autosse tuua. Keelumärk oli autost pea 30-40 m eemal. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada trahviteade nr 2-10/26/
23. Viru Maakohtu 01.04.2026 määrusega võeti Kersti Kalda kaebus Rakvere Linnavalitsuse 16.03.2026 määrusele nr 11-3/684-1 (trahviteade nr 2-10/26/177) menetlusse. Sama määrusega palus kohus esitada kohtumenetluse pooltel kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, sh anda teada, kas soovitakse asja lahendamist kirjalikus menetluses.
24. 02.04.2026 andis kaebuse esitaja Kersti Kalda Viru Maakohtule teada, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
25. 27.04.2026 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja oma seisukohas leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja süü on tõendatud. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 3
26. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
27. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
28. Rakvere Linnavalitsuse 17.02.2026 trahviteate ja Rakvere Linnavalitsuse 16.03.2026 kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 11-3/684-1 kohaselt rikkus Kersti Kalda

§ 21

lg 2 p 1 ja

§ 21

lg 4 p 8 sätteid ja

§ 21

lg 2 p 5 sätteid ja pani toime

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

1. VTMS § 541 lg 1 kohaselt kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse, kui: seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või lg 1 p 2 kohaselt teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Antud juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud kirjaliku hoiatamismenetlust VTMS §-st 541 lg 1 p 2 alusel.
2. VTMS § 541 lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal . Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud hoiatustrahvi mootorsõiduki vastutavale kasutajale, kuna sõidukiga Škoda Superb, reg.nr 732BLK osutatakse taksoteenust ning sõiduki roolis taksoteenuse osutamise ajal oli Kersti Kalda.
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 542 lõike 1 p-de 1- 9 kohaselt tuleb trahviteates märkida: hoiatustrahvi määramise aeg ja koht, kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress, trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, kui trahviteate adressaat on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kui trahviteate adressaat on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress, väärteo lühikirjeldus, sealhulgas teo toimepanemise aeg ja koht, väärteo kvalifikatsioon, hoiatustrahvi määramise alus, hoiatustrahvi määr. Nimetatud nõudeid on kohtuväline menetleja järginud, kuna trahviteade on korrektselt vormistatud.
4. Trahviteatest nr 2-10/26/177 nähtub, et Kersti Kalda, kes parkis 16.02.2026 kl 19:56 sõiduki xxxx, reg.nr xxxx Rakvere xxxx parklasse, kinnistul väljaspool parkimiseks ettenähtud ala, märgise 996 ``Painduv püsttähis`` kõrval, mis tähistab liiklemiseks keelatud 4 ala. Sõiduk seisis parklasse sisse- ja väljasõidu sõidurajal märgiga 361 ``Peatumiskeeld`` mõjupiirkonnas, kus on parkimine keelatud. Rikkus sellise tegevusega

§ 21

lg 2 p 1 ja

§ 21

lg 4 p 8 sätteid ja

§ 21lg 2 p 5 sätteid.

Väärtegu kvalifitseeriti

§ 241

lg 1 järgi ja Kersti Kaldale määrati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54 2 lõike 1 ja

§ 241lõike 1 alusel hoiatustrahvi 40 eurot. 21. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Kersti Kalda süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: foto nr 1 liikluskorraldusskeem (xxxx parkla, lisa 1), foto nr 2 (märgi 362 mõjuala, lisa 2), foto nr 3 (sõiduki xxxx, reg.nr xxxx parkimine Rakvere xxxx parklas, lisa 3), foto nr 4 (xxxx, reg.nr xxxx parkimine Rakvere xxxx parklas, kus xxxx ukseesine autodest vaba). Fotodelt nähtub, et 16.02.2026 kl 19:57 seisab sõiduk xxxx, reg.nr xxxx Rakvere xxxx parklas sisse-ja väljasõidu sõidurajal. Fotodelt on näha, et kaebuse esitaja sõiduk on kinni pannud sõidutee ühe sõiduraja ja pargib parklas sisse- ja väljasõidu sõidurajal. Eriti ilmekalt on see näha fotolt nr 3, kus kaebuse esitaja sõiduk pargib keset sõiduteed. Fotolt nr 4 nähtub, et xxxx ukseesine on autodest vaba. 22. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Kersti Kalda realiseeris

§ 241lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

23.

§ 21

lg 2 p 1 sõidukit ei tohi peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba.

§ 21

lg 4 p 8 parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

§ 21

lg 2 p 5 alusel ei tohi sõidukit peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teise sõiduki liikumise või takistab jalakäijaid.

§ 241

lg 1 kohaselt sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 12 trahviühikut.

1. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja sõiduk xxxx, reg.nr xxxx seisis parklas, sisse- ja väljasõidu sõidurajal ning takistas teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. xxxx parkla xxxx poolsel sissesõidul on majaesisel platsil kahes kohas on märgid 362 „Parkimiskeeld”. Mõlemal märgil on lisatahvlid. Kiriku poolsel märgil on lisatahvel 824 „Mõjupiirkond“ ja kesklinnapoolsel märgil lisatahvel 832 „Mõjusuund“. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused) § 9 lg 6 lubab märkide 362 kuni 364 mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit“. See on ala, kus taksojuht oleks võinud töötava taksomeetriga takso parkida ning teenindada klienti, et aidata kohvreid autosse tuua. Kaebuse esitaja väidet, et oli pime aeg ning ukseesine oli kinni pargitud, ei vasta tõele. Fotolt nr 4 nähtub, et xxxx ukseesine on autodest vaba. Samuti ei ole eluliselt usutav, et esmaspäeva õhtul, ca 15 minutit tagasi, kui takso parklasse sisenes, oli maja ees nii palju autosid ca 100-l ruutmeetril, et üks takso sinna enam ära ei oleks mahtunud.
2. xxxx parkla on nii ehituslikult kui liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Parkimiskohtadele sõitmiseks või väljumiseks on vaja kahte sõidurada, mis on vastassuunalised. Parklasse sisse sõites või välja sõites peab olema teistel mootorsõidukitel piisavalt ruumi, et manööverdada ja 5 parkimiskohale parkida või parkimiskohalt välja sõita. Parkla teeosa, kui see ei ole liikluskorraldusvahendiga tähistatud selliselt, et see oleks ühesuunaline, siis on teeosa kahesuunaline. xxxx parklas on sõiduautode parkimiskohad tähistatud märkidega 575a „Parkla“ koos märgiga 576 „Parkimiskord“. Sisse- ja väljasõidu sõiduraja kesklinna poolne sõidurada on tähistatud märkidega 361 „Peatumiskeeld“ koos lisatahvlitega 833 „Mõjusuund“. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega. Märgised 996 „Painduv püsttähis“ on paigaldatud parkla territooriumile nii, et oleks eristatav sõiduautode parkimiseks ettenähtud ala ning sisse- ja väljasõidu sõidurada. Märgiste 996 eesmärk on füüsiliselt eristada parkimisalad parkla sisse- ja väljasõidu teeosast ning suunata liiklust. Nimetatud püsttähised tähistavad selgelt kohta, kus lõpeb parkimisala ja algab teeosa, mis on ette nähtud sõidukite liikumiseks ning liikluskorraldusvahenditega määratud juhtudel ka D-kategooria sõidukite peatamiseks ja parkimiseks.
3. Sõiduk xxxx, reg.nr xxxx asetses nimetatud teeosal, mitte parkimiskohal. Ka juhul, kui teekattemärgistus ei ole talviste olude tõttu nähtav, peab liikleja lähtuma parkla ehituslikust ja loogilisest liikluskorraldusest ning mõistliku hoolsuse korral aru saama, et tegemist on sisseja väljasõidu teega, kus parkimine või seismine ei ole lubatud. Vastavalt

§ 16

-le peab liikleja olema viisakas ja arvestama ka teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. xxxx parklasse sisse sõites on ka talvel aru saada kuidas moodustuvad parkimiskohad ja, et neid ühendavad teeosad on kirikupoolses parklaosas.

§ 21

lg 2 p 5 ei luba peatuda kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid.

§ 21

lg 4 p 8 ei luba parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Ei oma tähtsust, kas takistatud oli konkreetse sõiduki liikumine või sõitmine parkimiskohale. Sõiduk paiknes märgi 361 mõjualas ning võis objektiivselt kedagi takistada. Ühistranspordiseadus § 7 sätestab, et ühissõiduk on ühistranspordiks kasutatav buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused § 9 lg 1 selgitab keelumärgid ja nende tähendused ning määruse p 35 sätestab, et märk 361 „Peatumiskeeld“ ei kehti ühissõiduki kohta. Märk 361 lubab ühissõidukil peatuda, mitte parkida.

§ 2

p 52 - peatumine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks. Sõiduk xxxx, reg.nr xxxx koos töötava taksomeetriga ei tohtinud parkida märgi 361 mõjualas kliendi teenindamiseks 15 minutit, et aidata kohvreid autosse tuua. 27. Tõendamist leidis, et

§ 241lg.

1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik Kersti Kalda.

1. Kohus leiab, et kaebuse esitaja Kersti Kalda pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kersti Kalda parkides sõiduki kohta, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt, pani süüteo toime kaudse tahtlusega, ehk ta pidas võimalikuks süüteokoosseisu vastava asjaolu saabumist 6 ja möönis seda. Kersti Kalda parkides sõiduki fotodel fikseeritud kohta, möönis, et tema sõiduauto takistab teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.
2. Riigikohtu lahendi nr 4-23-3152 p 7 kohaselt karistatakse

§ 241

lg 1 järgi sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Riigikohus viitas selles lahendis varasemale Riigikohtu lahendile nr 3-1-180 p.11.1, milles selgitati, et parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või liikluseeskirjaga keelatud. Kolleegiumi hinnangul on viidatud seisukoht asjakohane ka 1. juulil 2011 jõustunud liiklusseaduse puhul. Sarnaselt eelneva liiklusseadusega näeb kehtiv seadus ette kohad, kus parkida ei tohi. Näiteks keelab

§ 20

lg 1 sõiduki parkimise nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale või takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

§ 21lg-tes 1 ja 4 on seadusandja loetlenud kohad, kus parkimine on keelatud.

Seega saab tuvastada, et kaebuse esitaja on peatanud oma sõiduki kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba ehk rikkunud

§ 21

lg 2 p 1 sätet, samuti kaebuse esitaja on parkinud kohas, mis oli liiklusseadusega keelatud ehk kaebuse esitaja rikkus

§ 21

lg 4 p-i 8, kui parkis kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Samuti saab tuvastada, et kaebuse esitaja on peatanud oma sõiduki kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teise sõiduki liikumise või takistab jalakäijaid ehk rikkunud

§ 21lg 2 p 5 sätet. 30. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule

§ 241lg 1 alusel määrati karistuseks hoiatustrahv 40 eurot.

Seega jääb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
2. Eeltoodu tõttu tuleb jätta Kersti Kalda kaebus Rakvere Linnavalitsuse 16.03.2026 määrusele nr 11-3/684-1 (trahviteade nr 2-10/26/177) rahuldamata. Hoiatustrahv summas 40 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rakvere Linnavalitsuse kontole AS SEB Pank xxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus kohtunik 7 8