Obsah (16)

§ 371§ 206§ 428§ 429§ 442§ 367§ 432§ 232§ 369§ 372§ 173§ 168§ 150§ 122§ 133§ 134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. mai 2026 Tsiviilasi nr 2-26-985 Tsiviilasi Primero Finance OÜ hagi H.F vastu võlgnevuse väljamõ

) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel ning 2 ülejäänud hageja nõude osas tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 ning § 369 alusel keelduda.

5. Hageja on esitanud avalduse osaliselt nõudest loobumiseks.

§ 206

lg 1 kohaselt on hagejal on õigus menetluse kestel oma nõuet vähendada või sellest osaliselt loobuda.

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist loobunud.

Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

1. Praegusel juhul on hageja menetluse käigus loobunud osaliselt põhivõlgnevuse nõudest 5283 euro 72 sendi, intressi 1005 euro,
2. jaanuari
3. a hagiavalduses seisuga
4. august
5. a arvutatud viivise 1261 euro 37 sendi ja hagiavalduses märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas. Kohus märgib, et kuigi algses hagiavalduses on hageja viidanud

§ 367järgse tulevikku suunatud viivisele, ei ole hageja 14.

jaanuari 2026. a hagis vastavat nõuet resolutsioonis esitanud ega ka hagihinna arvutamisel arvestanud. Seega loeb kohus, et hageja ei ole vastavat nõuet esitanud ning seetõttu ei saa ta esitamata nõudest loobuda. Kohtu hinnangul puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise, seega võtab kohus hageja osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse vastavas osas. Kohus selgitab, et

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks õiguslikult perspektiivikas, peavad olema täidetud järgmised seadusest tulenevad nõuded, mida kohus kontrollib omal algatusel:    kas poolte vahel oli kehtiv krediidileping; kas krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal ei ületanud maksimaalset määra; kas krediidiandja on tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 232lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

VÕS ja krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) sätestavad vastutustundliku laenamise kohustuse ja selle täitmise miinimumnõuded. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

1. a)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
2. b)tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul 3 üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega;
3. c)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
4. d)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
5. e)krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt lepingu tasu, haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid). 8. Kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas laenutaotluse sõiduki soetamiseks summas 7100 eurot. Kostja märkis laenutaotluses olemasolevateks kohustusteks 248 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenutaotluses märkis kostja, et tal on 0 ülalpeetavat. Hageja on esitanud päringu kostja sissetulekuandmete saamiseks Maksu- ja Tolliametile ning pensioniregistrile ja arvestas lepingu sõlmimisele eelnevalt kostja kolme kuu keskmiseks sissetulekuks 1195 eurot 71 senti. Majapidamiskuludeks arvestas hageja kostja esitatud 150 eurot ja kohustusteks 248 eurot. Laenulepingust tulenev igakuine laenumakse oli 238 eurot 89 senti. Seega jäi kostjale igakuiselt vabu vahendeid summas 558 eurot 82 senti. Hageja leidis, et arvestades laenulepingu summas 7455 eurot, mille tagasimaksed on jaotatud 72 kuu peale ning iga kuu tasutakse 238 eurot 89 senti, oli kostja krediidivõimeline. Otsuse tegemisel on lähtutud eeldusest, et tööealine, keskmiselt 1195 eurot 71 senti kuus teeniv, tööd tegev ja mõistlik isik tuleb toime eeltoodud igakuise tagasimakse tasumisega summas 238 eurot 89 senti. Krediidiandja on kostja poolt esitatud taotluse analüüsimise tulemusena jõudnud 4 otsuseni, et laenusaaja on krediidivõimeline, sh on krediidiandja järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt omandanud teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et laenuandja oleks kontrollinud muid registreid, nt kinnistusraamat, äriregister, või et oleks nõudnud kostjalt pangakonto esitamist. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tuvastanud kostja tegelikud eluaseme- ja majapidamiskulud. Kuivõrd laenuandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud või kogunud muid andmeid kostja kohustuste kohta ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole ta vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. 9. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ning loobunud ülejäänud nõudest kostja vastu. Hageja on arvestanud kõik kostja poolt teostatud maksed laenu põhiosamaksete katteks, loobunud suuremast põhinõudest, intressinõudest, viivisenõudest ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudest. Hageja märkis, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt ülesöelduks, kuna ülesütlemise hetkel ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Sellisel juhul oleks kostja tasunud osaliselt 15. mai 2028 osamakse. Hageja leidis, et kostja väldib võlgnevuse tasumist ega vasta hagejale ning on alust eeldada, et kostja ei tasu võlgnevust ka tulevikus. Hageja palus mõista kostjalt välja tulevikus alates 15. maist 2028 kuni 15. september 2029 sissenõutavaks muutuvad osamaksed. 10. Hagi menetlusse võtmise aluseid (

§ 371

lg 2) tuleb kohtul kontrollida juba hagi menetlusse võtmisel ning juhul, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja hageja ei ole esile toonud

§-s 369 sätestatud aluseid, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Seega tuleb nõude sissenõutavus või

§-s 369 sätestatud asjaolud hagis esile tuua ning kohtul tuleb kontrollida nende esinemist juba hagi menetlusse võtmisel. Kui hageja õiguste rikkumine tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib hagi juba rikkumise osas ette esitada. VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sama sätte teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud aja möödumisel, kui lepingust ei tulene teisiti.

§ 369

järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on põhistanud ilmset rikkumist tulevikus asjaoluga, et hageja on kostjale korduvalt helistanud erinevatel päevadel ja kellaaegadel, kuid kostja ei ole telefonile vastanud. Hageja on kostjale helistanud telefoninumbrile, millelt hageja on varem kostja kätte saanud, kuid enam kostja telefonile ei vasta. Samuti ei vastanud kostja hageja

1. juuli
2. a e-kirjale. Hageja toob esile, et on proovinud kostjaga korduvalt ühendust võtta, kuid kostja väldib võlgnevust ega vasta hagejale ning seetõttu leiab hageja, et on alust eeldada, et kostja ei tasu võlgnevust ka tulevikus. Õiguskirjanduses on leitud, et olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt siis, kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik on hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista. Hageja võib kohustuse õigel ajal täitmata jätmise eeldust usutavaks muuta ka seeläbi, kui tõendab, et esinevad asjaolud, mis viitavad sellele, et võlgnik kohustust täita ei kavatse. 5 Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud

§ 369eelduste esinemist ning seda, et on oht, et kostja tulevikus võlgnevust ei tasu.

Kostja on teinud viimase makse

1. a aprillis ning tal on ettemakse kuni
2. a maikuuni, s.o ettemakse kahe aasta maksete osas. Hageja ei ole välja toonud, et kostja võlgnevust ei tunnista või on keeldunud võlgnevuse tasumisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 12. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja § 177 lg 1 p-le 1 märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb

§ 168lg-te 1 ja 4 alusel jätta hageja kanda.

Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

1. Seoses hageja poolt hagist osalise loobumisega esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu 280 eurot tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud üksnes osaliselt. Hageja on menetluse käigus loobunud nõudest osas, mis hõlmab 5283 euro 72 sendi suurust põhinõuet, intressi 1005 euro,
2. jaanuari
3. a hagiavalduses
4. august
5. a seisuga arvutatud viivise 1261 euro 37 sendi ja hagiavalduses märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas. Tegemist on hagist osalise loobumisega, mille puhul kohaldub riigilõivu tagastamisele

§ 150lg 2 p 2.

Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole tegemist enam tasutud riigilõivuga

§ 150

lg 1 p 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 tähenduses, kuna riigilõiv tasuti hagi esitamisel õigesti vastavalt hagihinnale. Seega puudub alus riigilõivu tagastamiseks „enam tasutud“ lõivuna. 14. Pärast hageja poolt nõude osalist loobumist ja nõude täpsustamist palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 4449 eurot 91 senti ja intress 79 eurot 38 senti.

§ 122

lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 133järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Tulenevalt

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Seega on praegusel juhul hageja täpsustatud nõude kohaselt hagihinnaks 4529 eurot 27 senti. RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 4500 eurot kuni 5000 eurot riigilõivu 560 eurot. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu 840 eurot. Seega on vahe tasutud ja nõutava riigilõivu vahel (840 – 560) 280 eurot. Kuna hageja on loobunud osaliselt nõudest, on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada. Seega rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning määrab tagastamisele kuuluva riigilõivu summaks 140 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu hageja arveldusarvele nr EE697700771001432485 LHV Pank AS-s. 15. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist nõude osalt, mille menetlemisest on kohus keeldunud (

150 lg 1 p 2). 6 (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 7