) § 1361 lõike 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 1-9). Maksuhaldur palub anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X.Xi kaasomandis olevale 1/2 kinnistuosale registriosa nr YYY asukohaga ZZ, Harju maakond summas 134 885,25 eurot (
Sellest tulenevalt võib X.X solidaarselt AAA OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest
lg 1 ja
2.
2.
§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele nende suhtes
lg 1 ja
Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on X.X´i solidaarne vastutus AAA OÜ maksuvõla tasumise eest
2.
¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X.X´i vastu suunatud täitetoimingud, kui X.X on esitanud tagatise
Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X.Xi vastu tasuda AAA OÜ võlgnevus, mis on vähemalt summas 134 885,25 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). KOHTU PÕHJENDUSED 3.
lõige 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. 4. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
5.
lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 3 6.
märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Kohus ei otsusta käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. 7.
lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. 8. HKMS ja
ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm 09.06.2014 nr 3-3-1-24-14, p 11.5 ja seal viidatud lahendid). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 9.
lõige 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinni pidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (
Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega (RKHKm 02.06.2017, 3-3-1-17-17, p 12). 10. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks
1 rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud varasemalt kohtupraktikas (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12): a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (
lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (
lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (
lg 2 punkt 2); c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
lg 1 ja lg 2 punkt 1) ning kohus annab loa, kui ta peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (
lg 1); e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad
lg-s 6 nimetatud alused);
) ei ole möödunud; 4 h)
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle tulemusel ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (
lg 5); i) vastutusotsus
lõikestt 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on
1 lõike 2 punkti 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sh saab täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses).
RnKm 18.12.2023 nr 3-23-2539, p 11). Kohus mõistab Riigikohtu Üldkohtu 27.11.2012, 3-3-1-15-12 punktis 50 (e) toodut sellisel, et
lõike 1 alusel ei ole siiski lubatav füüsilisele isikule vastutusmenetluse algatamisel täitmist tagavate toimingute sooritamine olukorras, kus maksukohustust ei ole äriühingule veel määratud, s.o puudub kehtiv maksuvõlg. 12.1. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (
lg 2 p 2).
lõige 1 sätestab, et maksuseadusest või maksukorralduse seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse
järgi (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Vastutusotsusega tagamiseks
¹ lõikes 1 toodud taotluse esitamise kontekstis tähendab rahalise nõude hinnanguline suurus seda, et äriühingul, mille juhatuse liikme kohustuse rikkumisega seoses vastutusotsuse menetlust alustatakse, on tuvastatud kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmisele menetlus on suunatud. Eelnevaga haakub ka Riigikohtu seisukoht, et kuna vastutusotsuse saab
lg 5 kohaselt isikule teha alles siis, kui maksuvõlga on püütud maksukohustuslaselt sisse nõuda teatud täitetoimingutega või tema maksejõuetus on selgunud pankrotimenetluses (mis võib olla lõppenud ka pankrotimenetluse raugemisega, vt kolleegiumi otsus nr 3-19-1161/40, p 14.2), siis tuleb
lõikes 1 toodud tingimuse „selle tõttu tekkinud maksuvõlg“ all üldjuhul silmas pidada niisuguse maksuvõla tekkimist, mida ei ole olnud võimalik kestvalt (st vähemalt
lõikes 5 sätestatud meetmete abil) maksukohustuslaselt eneselt sisse nõuda(RKHKo 16.10.024, 3-21-615/44, p 7). Olukorras, kus kehtiv maksuvõlg puudub, ei ole võimalik seda ka sisse nõuda. 12.2. Kohus on seisukohal, et kuna vastutusotsus ja võimalik sissenõutav kohustus riivab füüsilise isiku põhiõigusi (PS § 32, § 19) väga intensiivselt, peab õiguslik alus füüsilise isiku suhtes tehtavate täitmist tagavate toimingute osas olema selge ja üheselt mõistetav ja seaduses väga täpselt piiritletud. Praegu on Riigikohus selgitanud täitmist tagavate toimingute kohaldamise eelduseid nii maksuotsuse kui vastutusotsuse kontekstis. Samas on vastutusotsuse puhul välja toodud, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla 5 vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad
Kohtu hinnangul ei saa
1 lõiget 1 eelviidatud Riigikohtu lahendit arvesse võttes tõlgendada viisil, et füüsilise isiku suhtes oleks lubatav täitmist tagavaid toiminguid läbi viia vastutusotsuse tagamise eesmärgil ka juhul, kui vastutusotsuse aluseks olevat maksuvõlga ei ole veel määratud, s.o puudub kehtiv maksuvõlg. Eesmärgipärane tõlgendamine tagamaks maksude efektiivset laekumist, mis on küll kaalukas avalik huvi, ei kaalu kohtu hinnangul praegusel juhul üles füüsilise isiku õiguste riivet, kellele ei saanud taotletud täitmist tagavad toimingud enne maksuotsuse tegemist olla ettenähtavad (PS § 10).
lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50. c; 28.01.2013, 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 22).
lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. 13.
§-s 40 toodud süü vormidele, asjaomasele kohtupraktikale ja aegumise regulatsioonile seda puudutatud isiku käitumisega täielikult seostamata ja võimalikku süü vormi sisustamata (dtl 5). MTA on vaid üldsõnaliselt 6 järeldanud, et „Eeltoodust lähtuvalt võib maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et X.X vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest“. Süü vormi ei saa tuletada MTA viitest sellele, et juhatuse liige omas äriühingu üle mõju (dtl 5). MTA on andnud äriühingule võimaluse esitada enda vastuväited koos neid kinnitavate tõenditega hiljemalt 18.05.2026 (dtl 23). Seega võib MTA peale isiku vastuväidete analüüsi jõuda ka järeldusele, et äriühingu rikkumise puhul ei olnud tegemist tahtlusega ja juhatuse liikme tegevuses oli tegemist raske hooletuse või ka hooletusega (
lg 4, VÕS § 104 lg-d 3 ja 4), mis ei haaku hüpoteesiga sissenõudmise hilisemast võimatusest isiku tegevuse tulemusel. Hooletuse korral on vastutusotsuse tegemine välistatud (
Taotluses ja kontrollaktis puuduvad viited maksumenetluses kõrvalehoidmisele või kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Juhatuse liige on käinud maksuhalduri juures kahel korral seletusi andmas (dtl 53 jj, 61 jj). MTA on üldsõnaliselt ilma sisulise põhjenduseta väitnud, et X.X võib täitmise vältimiseks oma vara võõrandada. Seda järeldust ei saa teha juhatuse liikme tasu ja isiku sissetulekute väiksuse alusel. Puuduvad viited ja põhjendused sellele, et isiku oma sissetulekuid varjanud oleks. Seega ei ole MTA piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks või et puudutatud isik asub selle tasumisest kõrvale hoiduma (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.