Obsah (11)

§ 130§ 40§ 96§ 117§ 136§ 120§ 121§ 1361§ 98§ 31§ 33

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1485 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus tä

) § 1361 lõike 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 1-9). Maksuhaldur palub anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X.Xi kaasomandis olevale 1/2 kinnistuosale registriosa nr YYY asukohaga ZZ, Harju maakond summas 134 885,25 eurot (

§ 130lg 1 p 2).

1. MTA põhjendab taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt: 2.
2. Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. AAA OÜ (registrikood BBB) on äriregistris registreeritud alates 05.04.2024 ning selle juhatuse liikmeks alates äriühingu registreerimisest kuni käesoleva ajani on X.X. Seisuga 18.05.2026 pole AAA OÜ-le veel maksusummat määratud, kuid 14.01.2026 korralduse nr 12.2-3/068238-1 2 alusel on äriühingu suhtes alustatud maksumenetlus perioodi märts kuni november 2025 (k.a) osas. 29.04.2026 on äriühingule väljastatud kontrolliakt nr 12.2-3/068238-3 3, mille kohaselt suureneb äriühingu käibemaksukohustus 134 885,25 euro võrra. Määratavale maksusummale lisandub intress. Määratava maksusumma puhul on tegu maksusummaga, mille AAA OÜ on kohustatud kontrollimenetluse lõppedes tasuma ja mis eksisteerib varjatud kujul alates aprillist
3. Olukorras, kus maksuotsust pole veel väljastatud, on vastutusmenetluse alustamise ja täitmist tagavate toimingute tegemise lubatavust jaatanud ka kohus. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega AAA OÜ juhatuse liikme X.Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Sellest tulenevalt võib X.X solidaarselt AAA OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses summas vähemalt 134 885,25 eurot, millele lisandub intress.

2.

1. MTA kontrollaktis väljatoodud asjaoludest tulenevalt ning arvestades, et kinnisasjad võõrandati enne esmast kasutuselevõttu, oli AAA OÜ kohustatud lisama müüdud korteriomandite hinnale käibemaksu. 21.04.2025 esitatud
2. aasta märtsi käibedeklaratsioonis ning 20.06.2025 esitatud
3. aasta mai käibedeklaratsioonis ei ole aga AAA OÜ müügikäivet deklareerinud. Kokkuvõtvalt jäi korteriomandite müügitehingutelt deklareerimata 22% määraga maksustatav käive summas kokku 613 114,75 eurot ning käibemaks summas kokku 134 885,25 eurot. Määratavale maksusummale lisandub intress

§ 117lõikes 1 sätestatud määras.

2.

1. AAA OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. AAA OÜ-l puuduvad varad ja aktiivne majandustegevus ning seetõttu ei ole võimalik äriühingult määratavat maksusummat sisse nõuda. 2.
2. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine. AAA OÜ-le tõenäoliselt määratav täiendav maksusumma on 134 885,25 eurot, millele lisandub intress. Maksusumma kujunemise perioodil oli X.X ainus AAA OÜ juhatuse liige. Osaühingu raamatupidamise korraldamine on äriseadustiku § 183 järgi juhatuse ehk antud juhul X.Xi kohustus. Menetluse raames 12.02.2026 koostatud suuliste seletuste protokolli kohaselt puudus kontrollitaval perioodil märts kuni november 2025 (k.a) AAA OÜl raamatupidaja, äriühingu raamatupidamist korraldas ja maksudeklaratsioone esitas juhatuse liige X.X isiklikult. Seega oli X.X´il võimalik tagada, et AAA OÜ esitab tõele vastavaid maksudeklaratsioone, kuid ta ei teinud seda. OÜ AAA OÜ seadusliku esindajana ei ole X.X äriühingu
3. aasta märtsi ja mai käibedeklaratsioonides müügikäivet deklareerinud. Samuti ei ole ta valeandmetega deklaratsioone õigeks parandanud ka pärast 12.02.2026 ja 2 12.03.2026 maksuhalduriga toimunud vestlusi8 , mille käigus juhiti maksukohustuslase tähelepanu deklareerimata jäetud maksukohustusele. Eeltoodust lähtuvalt võib maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et X.X vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X.Xi tegevuse ja AAA OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning X.X on rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele nende suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on X.X´i solidaarne vastutus AAA OÜ maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 tähenduses.

2.

1. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt käibemaksukohustuse deklareerimata ja tasumata jätmisele võib X.X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse eiravalt ning selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandada. 2.
2. Kohtupraktikale (nt haldusasi nr 3-17-1422) tuginedes leiab maksuhaldur, et vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate toimingute tegemine on lubatav isegi olukorras, kus maksuotsusega pole veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Ühtlasi kirjeldas maksuhaldur täpselt maksusumma ja selle kujunemise alused, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Käesoleval juhul ei ole AAA OÜ-le veel maksuotsust väljastatud, kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu suhtes pooleliolev maksumenetlus lõppeb äriühingule maksusumma määramisega. 2.
3. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. 2.
4. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X.X´i vastu suunatud täitetoimingud, kui X.X on esitanud tagatise

§ 120lõike 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt.

Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X.Xi vastu tasuda AAA OÜ võlgnevus, mis on vähemalt summas 134 885,25 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 121

). KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 1361

lõige 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. 4. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 punkt 2).

5.

§ 1361

lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 3 6.

§ 1361

märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Kohus ei otsusta käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. 7.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. 8. HKMS ja

ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm 09.06.2014 nr 3-3-1-24-14, p 11.5 ja seal viidatud lahendid). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 9.

§ 40

lõige 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinni pidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (

§ 96lg 1).

Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega (RKHKm 02.06.2017, 3-3-1-17-17, p 12). 10. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks

§ 136

1 rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud varasemalt kohtupraktikas (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12): a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361

lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361

lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (

§ 1361

lg 2 punkt 2); c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361

lg 1 ja lg 2 punkt 1) ning kohus annab loa, kui ta peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (

§ 1361

lg 1); e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad

§ 96

lg-s 6 nimetatud alused);

1. f)isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest;
2. g)maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98

) ei ole möödunud; 4 h)

§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle tulemusel ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (

§ 96

lg 5); i) vastutusotsus

§ 40

lõikestt 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on

§ 136

1 lõike 2 punkti 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sh saab täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses).

1. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises maksumenetluse staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks, arvestades

§ 136¹ lõikes 1 sätestatud tingimusi (vt nt Tln

RnKm 18.12.2023 nr 3-23-2539, p 11). Kohus mõistab Riigikohtu Üldkohtu 27.11.2012, 3-3-1-15-12 punktis 50 (e) toodut sellisel, et

§ 1361

lõike 1 alusel ei ole siiski lubatav füüsilisele isikule vastutusmenetluse algatamisel täitmist tagavate toimingute sooritamine olukorras, kus maksukohustust ei ole äriühingule veel määratud, s.o puudub kehtiv maksuvõlg. 12.1. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (

§ 1361

lg 2 p 2).

§ 31

lõige 1 sätestab, et maksuseadusest või maksukorralduse seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse

§ 33

järgi (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Vastutusotsusega tagamiseks

§ 136

¹ lõikes 1 toodud taotluse esitamise kontekstis tähendab rahalise nõude hinnanguline suurus seda, et äriühingul, mille juhatuse liikme kohustuse rikkumisega seoses vastutusotsuse menetlust alustatakse, on tuvastatud kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmisele menetlus on suunatud. Eelnevaga haakub ka Riigikohtu seisukoht, et kuna vastutusotsuse saab

§ 96

lg 5 kohaselt isikule teha alles siis, kui maksuvõlga on püütud maksukohustuslaselt sisse nõuda teatud täitetoimingutega või tema maksejõuetus on selgunud pankrotimenetluses (mis võib olla lõppenud ka pankrotimenetluse raugemisega, vt kolleegiumi otsus nr 3-19-1161/40, p 14.2), siis tuleb

§ 40

lõikes 1 toodud tingimuse „selle tõttu tekkinud maksuvõlg“ all üldjuhul silmas pidada niisuguse maksuvõla tekkimist, mida ei ole olnud võimalik kestvalt (st vähemalt

§ 96

lõikes 5 sätestatud meetmete abil) maksukohustuslaselt eneselt sisse nõuda(RKHKo 16.10.024, 3-21-615/44, p 7). Olukorras, kus kehtiv maksuvõlg puudub, ei ole võimalik seda ka sisse nõuda. 12.2. Kohus on seisukohal, et kuna vastutusotsus ja võimalik sissenõutav kohustus riivab füüsilise isiku põhiõigusi (PS § 32, § 19) väga intensiivselt, peab õiguslik alus füüsilise isiku suhtes tehtavate täitmist tagavate toimingute osas olema selge ja üheselt mõistetav ja seaduses väga täpselt piiritletud. Praegu on Riigikohus selgitanud täitmist tagavate toimingute kohaldamise eelduseid nii maksuotsuse kui vastutusotsuse kontekstis. Samas on vastutusotsuse puhul välja toodud, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla 5 vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad

§ 96lg-s 6 nimetatud alused) (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50 (e)).

Kohtu hinnangul ei saa

§ 136

1 lõiget 1 eelviidatud Riigikohtu lahendit arvesse võttes tõlgendada viisil, et füüsilise isiku suhtes oleks lubatav täitmist tagavaid toiminguid läbi viia vastutusotsuse tagamise eesmärgil ka juhul, kui vastutusotsuse aluseks olevat maksuvõlga ei ole veel määratud, s.o puudub kehtiv maksuvõlg. Eesmärgipärane tõlgendamine tagamaks maksude efektiivset laekumist, mis on küll kaalukas avalik huvi, ei kaalu kohtu hinnangul praegusel juhul üles füüsilise isiku õiguste riivet, kellele ei saanud taotletud täitmist tagavad toimingud enne maksuotsuse tegemist olla ettenähtavad (PS § 10).

1. Kohus märgib, et isegi kui jaatada (mh maksuhalduri viidatud kohtupraktikale tuginevalt), et MTA-l on õiguslik alus täitmist tagavate toimingute teostamiseks vastutusotsuse tagamiseks olukorras, kus äriühingu suhtes pole maksuvõlga veel kehtivalt tuvastatud, tuleb taotlus rahuldamata jätta. 13.
2. Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021, 320-2505, p 5). MTA seisukoht tugineb sellele, et kinnisasjad võõrandati enne esmast kasutuselevõttu, oli AAA OÜ kohustatud lisama müüdud korteriomandite hinnale käibemaksu. 21.04.2025 esitatud
3. aasta märtsi käibedeklaratsioonis ning 20.06.2025 esitatud
4. aasta mai käibedeklaratsioonis ei ole aga AAA OÜ müügikäivet deklareerinud (dtl 4). Käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punkti 3 kohaldamise eeldused on seotud faktiliste asjaolude tõendamisega, millele ärakuulamisõiguse tagamine kontrollakti esitamise läbi suunatud on (dtl 23). Arvestades kontrolliakti punktis 1.1.2.1 ja 1.1.2.2 toodut (dtl 21-22), saab maksukohustuse määramist siiski tõenäoliseks pidada. 13.2.

§ 1361

lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50. c; 28.01.2013, 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 22).

§ 1361

lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. 13.

1. MTA on taotluses tuginenud sellele, et AAA OÜ-l puuduvad varad ja aktiivne majandustegevus ning seetõttu ei ole võimalik äriühingult määratavat maksusummat sisse nõuda. Kontrollaktis ja taotluses puudub analüüs selle kohta, kas äriühingu puhul on tegemist tahtliku või hooletusest tuleneva rikkumisega. Ühtlasi puuduvad kontrollaktis ja taotluses viited sellele, et selle juhatuse liige oleks astunud tahtlikke samme äriühingu varade äriühingust väljaviimiseks või maksukohustuste vältimiseks. 13.
2. MTA on taotluses viidanud abstraktselt

§-s 40 toodud süü vormidele, asjaomasele kohtupraktikale ja aegumise regulatsioonile seda puudutatud isiku käitumisega täielikult seostamata ja võimalikku süü vormi sisustamata (dtl 5). MTA on vaid üldsõnaliselt 6 järeldanud, et „Eeltoodust lähtuvalt võib maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et X.X vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest“. Süü vormi ei saa tuletada MTA viitest sellele, et juhatuse liige omas äriühingu üle mõju (dtl 5). MTA on andnud äriühingule võimaluse esitada enda vastuväited koos neid kinnitavate tõenditega hiljemalt 18.05.2026 (dtl 23). Seega võib MTA peale isiku vastuväidete analüüsi jõuda ka järeldusele, et äriühingu rikkumise puhul ei olnud tegemist tahtlusega ja juhatuse liikme tegevuses oli tegemist raske hooletuse või ka hooletusega (

§ 40

lg 4, VÕS § 104 lg-d 3 ja 4), mis ei haaku hüpoteesiga sissenõudmise hilisemast võimatusest isiku tegevuse tulemusel. Hooletuse korral on vastutusotsuse tegemine välistatud (

§ 40lg 1).

Taotluses ja kontrollaktis puuduvad viited maksumenetluses kõrvalehoidmisele või kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Juhatuse liige on käinud maksuhalduri juures kahel korral seletusi andmas (dtl 53 jj, 61 jj). MTA on üldsõnaliselt ilma sisulise põhjenduseta väitnud, et X.X võib täitmise vältimiseks oma vara võõrandada. Seda järeldust ei saa teha juhatuse liikme tasu ja isiku sissetulekute väiksuse alusel. Puuduvad viited ja põhjendused sellele, et isiku oma sissetulekuid varjanud oleks. Seega ei ole MTA piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks või et puudutatud isik asub selle tasumisest kõrvale hoiduma (

§ 96lg 5, § 136¹ lg 1 ja lg 2 p 1, RKHKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12 p 50 alap d).

1. MTA on palunud taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada käesoleva asjaga seotud materjale isikule, kelle suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse. Kohus rahuldab taotluse (RKHKm 19.06.2012, 3-3-1-15-12, p 13 ls 4-5; HKMS § 179 lg 1 p 2).
2. Kohus otsustab avaldatavas määruses asendada füüsilise isiku nime ja isikukoodi, taotletud täitmistoiminguga seotud vara aadressi ja registritunnused, äriühingute nimed ja registrikoodid tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 7