2-25-18849/6

2-25-18849 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-18849 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.J vastu võla nõudes Hagihind 1277,84 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479; asukoht: XXX , 10149 XXX); (registrikood:

Hageja esindajad: Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post:

Kostja: Y.J (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, 49124 XXX ; e-post:

Menetluse liik Lihtmenetlus (kirjalik menetlus) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.J-i vastu osaliselt.

2.Välja mõista Y.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 294,84 eurot, millest põhivõlg on 257,09 eurot, intress 15,55 eurot ning seisuga 20.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 22,20 eurot.

3.Mõista välja Y.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissnõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed, mis tulenevad järelmaksulepingust nr L89013256299, alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg Põhiosa jääk Põhiosa Igakuine osamakse 15.05.2026 445,38 23,67 23,67 15.06.2026 421,71 23,88 23,88 15.07.2026 397,83 24,71 24,71 15.08.2026 373,12 24,98 24,98 15.09.2026 348,14 25,54 25,54 15.10.2026 322,60 26,35 26,35 15.11.2026 296,25 26,71 26,71 1 (9) 15.12.2026 269,54 27,50 27,50 15.01.2027 242,04 27,93 27,93 15.02.2027 214,11 28,55 28,55 15.03.2027 185,56 29,60 29,60 15.04.2027 155,96 29,86 29,86 15.05.2027 126,10 30,63 30,63 15.06.2027 95,47 31,22 31,22 15.07.2027 64,25 31,97 31,97 15.08.2027 32,28 32,28 32,28 4. Mõista välja Y.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 257,09 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

5.Mõista välja Y.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6.Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõuetes rahuldamata.

7.Jätta menetluskulud 61% ulatuses Y.J-i kanda ja 39% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

8.Mõista välja Y.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 317,20 eurot (ilma käibemaksuta).

9.Mõista välja Y.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 317,20 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.11.2025 Tartu Maakohtule hagi Y.J-i (kostja) vastu järelmaksulepingust nr L89013256299 tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 865,94 eurot, intressi 78,96 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 154,39 eurot. Lisaks mõista 2 (9) välja edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 16% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 04.08.2023 järelmaksulaenulepingu, mille kohaselt sai kostja krediiti 959 eurot. Aastane intressimäär oli 16%, krediidikulukuse määr 31,06%, tagasimaksmine 48 osamaksena, igakuise osamakse suurus 33,37 eurot.

Kostja rikkus järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, kui ta jäi osamaksete tasumisega alates 15.06.2024 viivitusse. Krediidiandja hoiatas kostjat 04.09.2024 teatisega ning andis võlgade tasumiseks täiendava tähtaja 18.09.2024, kuid kostja võlga ei tasunud. Krediidiandja teavitas kostjat 26.09.2024 saadetud teatisega, et ta on nõuded hagejale loovutanud.

Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis menetluskuludelt.

2.Kohus võttis 20.11.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 20.01.2026, mille kohta saatis kostja kinnituse e-kirjaga. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

3.Kohus selgitas hagejale 04.03.2026 saadetud kirjas, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus hagejal esitada asjakohane nõuete ümberarvutus.

4.Hageja märkis 11.03.2026 seisukohas, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Hageja esitas nõude ümberarvutuse ning palus kostjalt välja mõista põhivõla VÕS § 108 lg 1 järgi lepingu täitmise nõudena. Hageja palus alternatiivselt kostjalt välja mõista järelmaksulepingust tulenevalt põhinõude 210,87 eurot ja intressid 13,83 eurot ning viivise tasumata põhiosalt lepingujärgses määras (16% aastas) kuni põhiosa tasumiseni.

Hageja palus täiendavalt, et kostjalt mõistetaks välja ka tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed vastavalt TsMS §-le 369, mis sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muuhulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja põhjendas taotlust sellega, et kostja tegi viimase tagasimakse 07.06.2024 ning ei ole näidanud üles soovi võlg tasuda.

KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest 04.03.2026 kirjas. Hagi on kostjale kätte toimetatud 20.01.2026 ning kostja on kohtule saadetud e-kirjas menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud.

Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

3 (9) VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

8.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1, 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud.

Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1, 2).

9.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eesti Panga andmetel oli 31.05.2023 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 16,72%. Nimetatud näitaja avaldati 2023 juunis ning see oli tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.07.2023 kuni 31.12.2023. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 31,06% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri.

10.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:  tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);  tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh 4 (9) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);  tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);  tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p

18).

11.Hageja on hagiavalduse punktis 1.5 ning 11.03.2026 seisukoha punktis 2.2 selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Hageja selgitab, et on tarbijakrediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning täitnud VÕS § 403¹ ja § 403⁴ ning KAVS § 49 ja § 50 kohased kohustused. Hageja väitel koguti enne lepingu sõlmimist teave kostja sissetulekute, kohustuste ja varasema maksekäitumise kohta, tehti päring Maksu- ja Tolliameti andmebaasi ning maksehäireregistritesse. Kehtivaid maksehäireid ei olnud.

Hageja märgib, et kostja igakuine sissetulek oli 910 eurot, kohustused 100 eurot ning lisandus lepingu osamakse 33,37 eurot, mistõttu jäi hageja arvutuste kohaselt kostjale pärast kohustuste arvestamist piisav reserv (ligikaudu 85% tema sissetulekust) ning arvestuslik elatusmiinimum oli tagatud. Hageja leiab, et laenukohustus oli kostjale jõukohane.

Tõenditena esitas hageja esialgse võlausaldaja laenutaotluse (dtl 30), info lepingu kohta (dtl 32-34) ning maksehäireregistri väljavõtte (dtl 31) .

12.Kohtu hinnangul ei ole hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta veenvad ega kooskõlas kehtiva õiguse sisuga.

VÕS § 403¹ lg 1 ja § 403⁴ kohaselt ei piisa krediidiandjal üksnes tarbija esitatud andmete formaalsest vastuvõtmisest ja nendele tuginemisest, vaid krediidiandjal lasub aktiivne kohustus koguda ja vajaduse korral kontrollida teavet, mis võimaldab adekvaatselt hinnata tarbija tegelikku krediidivõimelisust. See kohustus ei ole täidetud pelgalt sellega, et lähtutakse printsiibist, et sissetulek ületab kohustusi, eriti olukorras, kus hinnang põhineb üksnes tarbija enda esitatud andmetel ilma nende sõltumatu kontrollita.

Kohtu hinnangul ei vabasta ka väidetav tarbija ebaõigete andmete esitamine krediidiandjat vastutusest, kui krediidiandja ei ole rakendanud mõistlikke ja asjakohaseid meetmeid nende andmete kontrollimiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on vältida olukorda, kus krediiti antakse isikule, kes ei ole tegelikult võimeline seda tagasi maksma, ning see kohustus lasub esmajärjekorras krediidiandjal kui professionaalsel turuosalisel. Seetõttu ei saa krediidiandja piirduda pelgalt tarbija deklaratsioonidega, vaid peab kasutama ka muid kättesaadavaid ja usaldusväärseid allikaid (mh pangakonto väljavõte või muu sissetulekut ja kohustusi kinnitav teave), kui see on vajalik adekvaatse hinnangu andmiseks.

5 (9) Samuti ei saa kohus nõustuda hageja seisukohaga, et väiksema krediidisumma korral võib krediidivõimelisuse hindamise standardit oluliselt alandada.

Ka väiksemate tarbijakrediidilepingute puhul tuleb hinnata tarbija maksevõimet tegelikest andmetest lähtudes, mitte üksnes eelduslikult või üldiste sise-eeskirjade alusel. Hageja viidatud asjaolu, et krediidiotsus tehti kiiresti ning ilma kontoanalüüsita, viitab pigem sellele, et krediidivõimelisuse hindamine ei olnud piisavalt põhjalik.

Lisaks märgib kohus, et pelgalt asjaolu, et maksehäireregistrites puudusid andmed varasemate rikkumiste kohta, ei tõenda tarbija tegelikku maksevõimet ega vabasta krediidiandjat kohustusest hinnata tema sissetulekute jätkusuutlikkust ja kohustuste tegelikku mahtu. Samuti ei saa krediidivõimelisuse hindamist taandada üksnes matemaatilisele arvestusele, mille kohaselt pärast kohustuste tasumist jääb tarbijale teatud summa, kui ei ole kontrollitud nende lähteandmete õigsust.

Kohtu hinnangul ei saa hageja väiteid pidada tõendatuks ka maksehäireregistri väljavõtte alusel. Nimelt nähtub esitatud tõendist, et maksehäireregistri väljavõte on koostatud hagi esitamise seisuga, mitte krediidilepingu sõlmimisele eelneva aja kohta. Sellest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist tegelikult kontrollinud kostja maksekäitumist või maksehäirete puudumist. Asjaolu, et hagi esitamise hetkel puuduvad registris andmed maksehäirete kohta, ei tõenda, et sama teave oli kontrollitud ega kättesaadav krediidiotsuse tegemise ajal. Hilisemalt koostatud või esitatud tõendid ei saa asendada krediidiandja tegelikku kohustuste täitmist lepingu sõlmimisele eelnenud hetkel.

Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et hageja on enne lepingu sõlmimist veendunud kostja võimes krediidilepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel täita.

13.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud osaliselt hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osas), seadusjärgse viivise ja sissenõudmiskulude osas.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Hageja ümberarvestuse kohaselt sai hagejalt laenu 959 eurot. Graafiku pikkuseks oli kokku lepitud 48 kuud alates 15.09.2023 ja kuumakseks tuleb 33,37 eurot kuus põhiosa katteks.

Tagastatud on 312,67 eurot ehk tasutud 15.09.2023-15.02.2025 maksed täielikult ja osaliselt (s.o summas 6,05 eurot) 15.03.2025 osamakse. Ülesütlemine toimus 25.09.2024, mistõttu pole hageja hinnangul ülesütlemine kehtiv, kuna selleks ajaks ei olnud võlgnevust kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kohus nõustub hageja arvutustega ning samuti nõustub kohus hagejaga selles, et ülesütlemine ei olnud kehtiv. Kostja peaks veel tagastama põhiosa katteks 702,47 eurot. Seadusjärgses määras intressi tasumist hageja kostjalt ei nõua.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 07.06.2024 s.o ligikaudu 2 aastat tagasi, on piisav alus eeldada, et kostja oma tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Arvestades kostja poolt tehtud tagasimakseid, muutusid perioodil 15.04.2025-15.02.2026 sissenõutavaks osamaksed summas 224,70 eurot (sh põhiosa 210,87 eurot ja intress 13,83 eurot) ning käesoleva otsuse tegemise ajaks on lisaks sissenõutavaks muutunud 15.03.2026 ja 15.04.2026 (kaasa arvatud) osamaksed (s.o 2 osamakset) kogusummas 47,94 eurot (sh 6 (9) põhiosa 46,22 eurot ja intress 1,72 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevus 272,64 eurot (224,70+47,49) ning edasi pärast käesoleva kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad osamaksed hageja 11.03.2026 seisukoha punktis 2.3 esitatud graafiku alusel.

14.Hageja palub kostjalt välja mõista alates 15.04.2025 lepingujärgse viivise 16% aastas kuni põhiosa tasumiseni.

Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuna kokkulepitud intressi määr on suurem, siis ei ole viivis kokkulepitud intressimääras põhjendatud ja hagejal on õigus sissenõutavaks muutunud summadelt nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Järelmaksulepingu nr L89013256299 osas on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 15.04.2025 kuni 15.02.2026 summas 18,45 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 22,20 eurot, viivise põhivõlalt 257,09 eurolt (210,87+46,22) alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

15.Hageja on taotlenud kostjalt sissenõudekulude väljamõistmist summas 40 eurot.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Seega on sissenõudmiskulude hüvitist võimalik nõuda.

Hageja on oma sissenõudmiskulude nõude esitanud VÕS § 113 2 lg 2 alusel ning lähtunud sellest, et sissenõudmiskulude tekkimise ajal oli leping juba üles öeldud.

Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest hüvitist. Kohus märgib, et VÕS § 113 2 lg 2 alusel on võimalik välja mõista sissenõudmiskulusid vaid saadetud kirjade eest.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel summas 40 eurot rahuldamata.

16.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 257,09 eurot, intressi 15,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 22,20 eurot (seisuga 20.04.2026) ning viivise põhivõlalt 257,09 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafikutele ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata.

7 (9) Menetluskulude jaotus 17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist, kokku summas 1139,29 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 1201,92 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 740,22 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 61% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ning 39% ulatuses hageja kanda.

18.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse.

19.Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 280 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ette nähtud määras ja riigilõivu summas 280 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 338 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud on tekkinud järgnevalt: dokumentide analüüs, hagiavalduse koostamine 3 tundi summas 338 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 2 tundi, kuid arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku 240 eurot (ilma käibemaksuta).

20.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 61% ulatuses, s.o summas 317,20 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

21.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 8 (9) Kohtunik 9 (9)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.