Obsah (4)

§ 120§ 37§ 121§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2489 Määruse kuupäev 31. detsember 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas vahistatuna kinni peetav X esitas
2. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitab
3. mail 2025 Tartu Vanglale esitatud kahjunõudele, mille vangla jättis
4. juuli
5. a otsusega nr 1-9/2-25/254-2 rahuldamata. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohtadega tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel. Kaebaja nõuab vanglalt hüvitisena 2000 euro väljamõistmist teadlike, sihilike, kuritahtlike, alusetute ning kinnipidamisrežiimi järgimiseks otseselt mittevajalike kannatuste põhjustamise eest.
6. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla
7. augustil 2025 kohtule kaebuses viidatud M.
8. mai
9. a kahju hüvitamise taotluse (reg. nr 2-25/2-2/6514) ja Tartu Vangla
10. juuli
11. a otsuse nr 1-9/2-25/254-
12. Nimetatud dokumentidest nähtub järgnev. X esitas
13. mail 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis saada öörahu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 200 000 eurot. Taotluse kohaselt ei saanud X neli ööpäeva, s.o
14. maist kuni
15. maini 2025 korralikult magada ega end välja puhata, sest tema eluosakonda paigutati kinnipeetav, kes häiris oma tegevusega neli päeva järjest kaebaja ja teiste eluosakonnas paiknevate kinni peetud isikute öörahu, lõhkudes vastu plekist voodit. Vaatamata korduvatele teavitustele ei võtnud vangla nelja päeva jooksul probleemse kinnipeetavaga midagi ette ega kõrvaldatud tekkinud probleemi. Kaebaja pidas 3-25-2489 vangla käitumist alandavaks ning sihilikuks ja kuritahtlikuks piinamiseks. Kaebaja lisas, et kui vangla jätkab oma õigusvastast tegevust, mis seisneb selles, et jätab tema kaebustele reageerimata ja ei paiguta öörahu rikkuvat kinnipeetavat osakonnast ümber, siis edasi nõuab ta vanglalt juba mittevaralise kahjuhüvitamist summas 500 000 eurot. Tartu Vangla jättis
16. juuli
17. a otsusega M. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Arvestades kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse sisu ja kohtule esitatud kaebust, mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle öörahu tagamata jätmisega 20. maist kuni 25. maini 2025 (s.o seni, kuni vangla paigutas lärmi tekitanud kinnipeetava mujale). 4. Kohus leiab, et M. kaebus tuleb

§ 121

lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel. Tartu Vangla on
2. juuli
3. a otsuses nr 1-9/2-25/254-2 põhjalikult ja veenvalt põhjendanud, miks ei ole alust pidada vangla tegevust öörahu tagamisel vaidlusalusel perioodil õigusvastaseks. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel määral korrata. Vanglas on paratamatu, et kinni peetavad isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi vanglas viibivaid isikuid. Seejuures ei saa vangla kinnipeetava poolt müra tekitamist täiel määral vältida, sest arvestada tuleb ka müra tekitava isiku õigustega (nt võib liiga sagedane ümberpaigutamine tema vaimset tervist veelgi halvendada). Seetõttu ei saa vastutust iga olukorra eest, mil ülejäänud kinnipeetavad ei saa öösel kaheksa tundi magada, omistada vanglale. Ka vaidlusaluse juhtumi puhul ei katkestanud kinnipeetavate uneaega vangla, vaid kaaskinnipeetav. Vangla selgitas
4. juuli
5. a otsuses, et vanglaametnikud püüdsid korduvalt veenda müra tekitanud isikut lärmi tekitamist lõpetama. Samuti teisaldas vangla
6. mail 2025 tualettruumi ukse, mida kinnipeetav oli kasutanud müra tekitamiseks.
7. mai 2025 öösel otsustas vangla paigutada müra tekitanud kinnipeetava teise osakonda. Seega ei olnud vangla öörahu häirinud tegevuse suhtes passiivne ning rakendas müra lõpetamiseks kohaseid meetmeid. Hüvitamiskaebuse rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks ka kaebajale tekkinud kannatuste intensiivsuse tõttu. Kahtlemata häirib müra und ning viiel järjestikusel ööl müra tekitamine põhjustab üleväsimust. Siiski ei küündi kõik negatiivsed tundmused kahjuni. Ka praeguses asjas ei nähtu kaebaja kahju hüvitamise taotlusest ega kaebusest, et tal oleksid tekkinud viie järjestikuse öö mürast tingitud magamatuse tõttu mittevaralise kahjuna käsitatavad üleelamised – kaebaja ei ole kahju tekkimisele osutavaid kannatusi kirjeldanud. Seepärast ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebajale oleks tekkinud mittevaraline kahju. 2 3-25-2489 4.
8. Kaebaja üldsõnalised väited öörahu rikkumise mõjude kohta ei osuta võimalusele, et tema õigusi oleks intensiivselt riivatud. Võttes arvesse, et juhtum leidis aset kinnises osakonnas, saab pidada tõenäoliseks, et kaebajal oli võimalik magada ka päeval. Asja materjalidest ei nähtu, et müra oleks olnud lakkamatu. Võttes arvesse, et vangla rakendas mürahäiringu leevendamiseks asjakohaseid meetmeid, ei ole alust hinnanguks, et kaebaja õiguste riive küündiks tema tervise kahjustamiseni. Samuti ei osuta miski kaebaja väärikuse alandamisele. 4.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3