← Eesti

2-26-7925/6

Obsah (8)§ 47§ 49§ 43§ 15§ 46§ 45§ 2§ 44

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse avalikult tegemise aeg ja koht 20. mai 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-26-7925 Tsiviilasi I.L-i maksejõuetusavaldus Menetlust

§ 47lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD 1. I.L (avaldaja, võlgnik) esitas 8.4.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist soovib võlgnik kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielulises suhtes ning tema ülalpidamisel on xxxxxx alaealist last. Võlgniku igakuised sissetulekud koosnevad peamiselt sotsiaaltoetustest (710 eurot), kindlustushüvitistest (791,73 eurot) ning elukaaslase sissetulekust (ligikaudu 800–1300 eurot), 2

(6)2-26-7925 kokku ligikaudu 2081,73 eurot. Igakuised väljaminekud moodustavad ligikaudu 1614,19 eurot ning hõlmavad eelkõige eluaseme-, toidu-, transpordi-, side- ja lastega seotud kulusid. Võlgnikul puudub kinnis- ja muu arvestatav vara. Avalduse esitamise ajal oli võlgniku arvelduskontol kokku 642,22 eurot. Võlgniku kohustuste kogusumma on avalduse kohaselt 44 943,36 eurot. Peamised võlausaldajad on erinevad krediidiandjad ja inkassoettevõtted . Enamiku nõuete suhtes on algatatud täitemenetlused. Võlgnik selgitab, et sattus makseraskustesse pikaajalise laenamise tulemusel, mis algas tarbimislaenude võtmisest elamistingimuste parandamiseks ning süvenes COVID-19 perioodil sissetuleku vähenemise tõttu. Lisaks on makseraskusi mõjutanud tervislikud takistused ja piiratud töövõimalused. Võlgnik on hiljem omandanud keskhariduse ja jätkanud õpinguid sotsiaaltöö erialal. Avalduse kohaselt ei võimalda võlgniku praegune majanduslik olukord täita olemasolevaid kohustusi ning makseraskused on püsivad. Seetõttu taotleb võlgnik enda suhtes pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 3.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

§ 15

lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. 4. Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Kohus leiab, et I.L suhtes on täidetud füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamise eeldused. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 44 943,36 euro ulatuses ning enamik nõudeid on täitmisel kohtutäiturite juures, mis viitab püsivatele makseraskustele. Võlgniku igakuised rahalised vahendid kuluvad peamiselt igapäevaseks elamiseks ning perekondlike kohustuste täitmiseks ning vaba raha võlgade teenindamiseks on piiratud. Võlgnikul puudub arvestatav vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, ning rahalised vahendid maksekontodel on vähesed. Kohus kontrollis avalikke registreid (kinnistusraamat, liiklusregistrit, äriregistrit). Äriregistri andmetel on võlgnik alates 15.12.xxxxxxxxxxxxx korteriühistu juhatuse liige. Nimetatud asjaolu ei ole maksejõuetusavalduses kajastatud. Kohtu hinnangul korteriühistu juhatuse liikmeks olek ei ole võrreldav äriühingu majandustegevusega ega tekita tavapäraselt tulu. Seetõttu ei saa ainuüksi selle asjaolu avalduses kajastamata jätmisest 3

(6)2-26-7925 järeldada, et võlgnik on esitanud olulisel määral ebaõigeid andmeid oma majandusliku olukorra kohta. Kinnistuid ja sõidukeid võlgniku nimele registreeritud ei ole. E-täitise andmetel on I.L-i suhtes 16 täitemenetlust. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võlanõuete jääk kokku on 58 030 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu kokku umbes 580 eurot ja täituri tasu kokku umbes 7500 eurot. Kohus tuvastab, et I.L on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
  1. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
  2. Pankrotihaldur Ene Ahas on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ene Ahas on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku I.L-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ene Ahase ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8.

§ 45

lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. I.L on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. 9. Lisaks pankrotimenetluse algatamise eelduste täidetusele tuleb hinnata ka kohustustest vabastamise perspektiivi. Kohus tuvastab, et võlgnik on füüsiline isik ja püsivalt maksejõuetu, mistõttu on täidetud

§ 45lg 2 esmased eeldused.

Avaldusest ei nähtu esialgu asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 45lg 3 alusel.

Avaldusest nähtub, et võlgnik on selgitanud makseraskuste tekkimise põhjuseid, mis on seotud varasemate laenukohustuste, sissetuleku vähenemise ning tervislike takistustega. Samuti on võlgnik kirjeldanud oma praegust majanduslikku olukorda ning soovi oma finantsolukorda seaduslikult korrastada. Võlgnik on esitanud andmed oma vara ja kohustuste kohta ning vara on praktiliselt puuduv. Võlgnik on väljendanud valmisolekut täita menetluses seadusest tulenevaid kohustusi ning tegeleda tulutoova tegevusega. 4

(6)2-26-7925 10. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et võlgnik ei tööta, ei välista see automaatselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsima. Tegemist on menetluse kestel täidetava kohustusega, mille järgimist hinnatakse menetluse hilisemas etapis. Avalduse andmetel on võlgnik varem töötanud ning tema töösuhe on lõppenud. Samuti nähtub, et võlgnik omandab haridust ja on kirjeldanud tervislike ja sotsiaalsete asjaolude esinemist, mis on mõjutanud tema töövõimet ning sissetuleku teenimise võimalusi. Kohustustest vabastamise menetluse raames lasub võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel aktiivselt tööd otsida. See kohustus realiseerub menetluse kestel ning selle täitmist hinnatakse menetluse käigus. Seega ei saa üksnes avalduse esitamise hetkeseisus töösuhte puudumise põhjal järeldada, et võlgnik rikub juba menetluse algatamise eeldusi või et kohustustest vabastamise menetlus oleks välistatud. Küsimus võlgniku piisavast aktiivsusest tulutoova tegevuse leidmisel on hinnatav hilisemas menetluses ning võib olla aluseks kohustustest vabastamisest keeldumisele, kuid ei takista menetluse algatamist. Kokkuvõttes on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud ning menetlust välistavaid asjaolusid esialgu ei ilmne. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et esineksid

§ 45lg-s 3 sätestatud alused menetluse algatamisest keeldumiseks.

11. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 12.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. 13.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.5.2027, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue.

14. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 5

(6)2-26-7925
  1. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 – 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
  2. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.