lg 1,
lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav J.H Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: XXX, Läti Vabariik Kodakondsus: Läti Haridus: kesk Emakeel: läti keel valdab vene keelt Töökoht: puudub Kontaktid Karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 16.11.2020-18.11.2020 Kaitsja vandeadvokaat Viktor Kozlov, RÕA korras Kannatanu Z.P Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.H § 215 lg 1 ja
lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõista talle
lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 800 (kaheksasada) eurot. RESOLUTSIOON 1 1-22-2360
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.11.202018.11.2020, s.o 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on rahaline karistus 71 (seitsekümmend üks) päevamäära, s.o 710 (seitsesada kümme) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, juhul kui J.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.H-lt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulu (sõiduki teisaldamiskulu) 77,52 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 81 eurot, kokku 1139,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada riigi kasuks J.H väljamõistetud ja tasumisele kuuluvate menetluskulude summas 1139,52 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades J.H-d tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu
Samuti tema, alkoholijoobeseisundis olevana ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, 16.11.2020.a kella 20:45 ajal juhtis J.H Pärnu maakonnas Valga – Uulu mnt xxx. km mootorsõidukit M B riikliku registreerimismärgiga xxxxxx. J.H kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumber ARLE-0012 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,54 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis J.H mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega J.H, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
13.04.2022 esitas prokurör kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele saadeti süüdistusakt kaitsjale ja süüdistatavale (vene keelde tõlgituna) nii avaliku e-toimiku kaudu kui ka mõlemale e-posti aadressile 12.04.2022. Kaitsja sai süüdistusakti isiklikult avaliku e-toimiku vahendusel kätte 12.04.2022, süüdistatav e-posti aadressilt, mil soovis prokuratuurist vastusena süüdistusaktile teada arvet, kuhu trahv ära maksta. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb J.H süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni üheaastane vangistus.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on J.H-le etteheidetavate tegude näol tegemist II astme kuritegudega, mis võimaldavad karistusena rahalise karistuse kohaldamist. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo olemusest ja asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud. 3 1-22-2360
lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 6667 on andmed J.H maksustatava tulu kohta 2019. ja 2020. aastal, mis oli vastavalt 807 ja 314 eurot, ning keskmise päevasissetuleku suuruse kohta 2020. aastal, milleks pärast mahaarvamisi oli -2,4 eurot, mis tähendab, et
lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendava asjaoluna esineb
Toimiku materjalidest nähtuvalt on J.H hoolimata välisriigis elamisele teinud koostööd uurimisasutusega ning avaldanud menetluse kestel ka oma värskeid kontaktandmeid. Samuti tunneb J.H huvi karistuse tasumise kohta, mis näitab, et juba kriminaalasja uurimine iseenesest on talle eripreventiivset mõju avaldanud. J.H-le ette heidetud tegu on toime pandud 2020. aastal ning Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt ei ole J.H-l peale käesoleva kriminaalasja rohkem kriminaal- ega ka väärteoasju kohtusse jõudnud. Teisalt tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et J.H täitis oma teoga kaks kuriteokoosseisu, samuti juhtis ta sõidukit, omamata juhtimisõigust, kuid väärtegu neeldub kuriteona kvalifitseeritavas teos
Seega, võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, ei pea kohus põhjendatuks e J.H-le miinimummääras rahalise karistuse mõistmist. Samas, kuivõrd J.H puhul esineb karistust kergendav asjaolu, ning eripreventiivne mõju tema puhul on toimiku materjalidest nähtuvalt tajutav juba ainuüksi kriminaalmenetluse läbiviimisega, on põhjendatud karistuse mõistmine olulises määras alla keskmise, milleks on 235 päevamäära. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks J.H süüdi tunnistamist
lg 1 ja
lg 1 järgi ning karistada teda
lg 1 alusel
Kuivõrd J.H oli perioodil 16.11.202018.11.2020, s.o 3 päeva, kahtlustatavana kinni peetud, tuleb
lg 1 teise lause alusel karistusest maha arvata 9 rahalise karistuse päevamäära, mis teeb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 71 päevamäära, s.o 710 eurot. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et J.H-le määratud karistuse puhul on otstarbekas jätta see tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. J.H-lt tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 81 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi 4 1-22-2360 saatekulu (sõiduki teisaldamiskulu) 77,52 eurot, kokku 1139,52 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestistega. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.