2-25-7049/12

2-25-7049 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2026. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-7049 Tsiviilasi Flagito OÜ hagi Finnair Oyj vastu hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 3 626,16 eurot.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe 34, 11619 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Namm; Lai 14, 10133 Tallinn; e-post xxx) Kostja: Finnair Oyj (Soome registrikood 0108023-3; asukoht Tietotie 9, Vantaa 01530, Soome Vabariik) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kai Villemson ja vandeadvokaat Timo Kullerkupp (Advokaadibüroo RASK;

Ahtri 6, 10151 Tallinn, e-post xxx) Asja läbivaatamine Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Flagito OÜ hagi Finnair Oyj vastu.

2.Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis summas 2 793,45 eurot, viivis 229,17 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 320 eurot.

3.Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude, s.o 2 793,45 euro tasumata osalt alates 11.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Menetluskulud jätta Finnair Oyj kanda.

5.Rahuldada Flagito OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6.Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulud summas 1 595 eurot (käibemaksuta).

7.Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 595 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule 10.10.2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli reisijal U Al kinnitatud broneering XXX 25.01.2025 lendudele XXX ja XXX Tallinn-Helsingi-Dallas. Lend XXX tühistati, mille tõttu jõudis reisija sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. 08.05.2025 teatas kostja, et hüvitis summas 600 eurot makstakse välja lennu XXX tühistamise eest. 13.05.2025 laekus hüvitis summas 600 eurot hageja arveldusarvele. Hageja nõuab käesolevaga kõrvalkulude tasumist, s.o viivis ja sissenõudmiskulud.

Reisijal A H oli kinnitatud broneering XXX 05.02.2025 lendudele XXX ja XXX marsruudil Bangkok-Helsingi-Tallinn. Esimene lend XXX jäi ära. Reisija sai asenduslennu 06.02.2025 marsruudil Bangkok – Helsingi (XXX) ja 07.02.2025 Helsingi – Tallinn (XXX). 19.02.2025 vastas kostja nõudekirjale, kinnitades, et lennukil esines tehniline tõrge ning keeldus hüvitise tasumisest.

Reisijal R H oli kinnitatud broneering XXX 19.10.2024 lendudele XXX Chennai – Doha, XXX Doha – Helsingi ja XXX Helsingi – Tallinn. Lend XXX hilines, mille tõttu ei jõudnud reisija jätkulennule Helsingi – Tallinn. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

20.02.2025 vastas kostja nõudekirjale, kinnitades lennu hilinemist. Kostja hinnangul hilines lend mitme asjaolu tõttu, mida kostja käsitleb erakorralise asjaoluna.

Reisijatel L P ja H P oli kinnitatud broneering XXX 05.02.2025 lennule XXX Bangkok-Helsingi ja XXX Helsingi-Tallinn. Esimene lend XXX jäi ära ning reisijad jõudsid sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. 06.03.2025 vastas kostja nõudekirjale, kinnitades, et lennukil esines tehniline tõrge ning keeldus hüvitise tasumisest.

Reisijal K R oli kinnitatud broneering XXX 05.03.2025 lendudele XXX ja XXX MilaanoHelsingi-Tartu. Lend XXX tühistati. Kostja pakkus asenduslendu, millega reisija oleks jõudnud sihtkohta 06.03.2025 kell 23:55. Reisija ostis endale ise uue asenduslennu 05.03.2025 kuupäevaks marsruudil Milaano – Varssavi (XXX) ja Varssavi – Tallinn (XXX), millega reisija jõudis Eestisse 06.03 kell 01:45. 05.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni lennu XXX tühistamise eest summas 400 eurot, tühistatud pileti summa 217.99 eurot ning uue ja algse pileti hinnavahe (393,46-217,99) 175,47 euro hüvitamist. Kokku 793,45 2 eurot. 30.04.2025 teavitas kostja, et tasub hüvitise summas 400 eurot. Tekkinud kulude osas palus kostja pöörduda vahendaja poole, kelle kaudu lennupiletid osteti.

07.05.2025 kandis kostja hageja arveldusarvele hüvitise 400 eurot.

Reisijatel S S ja L P oli kinnitatud broneering XXX 06.03.2025 lendudele XXX ja XXX KittilaHelsingi-Tallinn. Lend Kittila – Helsingi XXX tühistati ja kostja pakkus asenduslennu samale päevale, millega reisijad jõudsid sihtkohta üle 5 tunni hiljem. 09.03.2025 esitas hageja kostjale nõude loovutamise lepingud ja nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni lennu tühistamise eest summas 500 eurot (2 x 250€) ja lisakulutused (transport majutuse ja lennujaama vahel) summas 44 eurot. 13.06.2025 kinnitas kostja, et tasub hüvitise summas 500 eurot, kuid keeldus tekkinud kulude hüvitamisest. Hüvitis summas 500 eurot laekus hageja arveldusarvele 17.06.2025. Hageja nõuab kõrvalkulude tasumist, s.o viivis ja sissenõudmiskulud.

07.05.2025 esitas hageja maakohtule euroopa maksekäsu avalduse. 19.05.2025 väljastas maakohus E vormi, milline saadeti 20.05 kostjale. E-toimiku andmetel toimetati E vorm kostjale kätte 28.05. Selliselt pidanuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006 artikkel 16 kohaselt kostja esitama maksekäsule vastuväite hiljemalt 27.06 kuupäevaks. Kostja esitas läbi lepingulise esindaja vastuväite 02.07.2025. Hageja on seisukohal, et kostja esitas vastuväite hilinenult. Määruse nr 1896/2006 artikli 18 kohaselt, kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivitamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva. Hageja palub kohtul kontrollida kättetoimetamise kuupäeva. Kui kostja vastuväide esitati hilinenult, siis taotleb hageja G vormi väljastamist ja tunnistada 19.05.2025 väljastatud maksekäsk täidetavaks.

Hagiavalduses toodud lennumarsruutide vahemaa on: a) Tallinn – Dallas vahemaa on 8470 km;

b)Bangkok – Tallinn vahemaa on 7910 km; c) Chennai – Tallinn vahemaa on 6850 km; d) Milaano – Tartu Tallinn vahemaa on 1862 km; e) Kittila – Tallinn vahemaa on 924 km. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude hilinemise ja tühistamise eest hüvitist summas 2400 eurot, kui ei esine Määruse artikkel 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Hüvitise maksmisest keeldumise alused. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust:

–hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, ja– lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed (RKTKm 2-23-12908, punktid 10- 11).

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduses on viivist arvestatud alates hetkest, mil hageja saatis kostjale Määruse alusel nõudekirja. Hageja teavitas kostjat nõuetest: summas 600 eurot 29.01.2025. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt kahjusummalt alates 30.01.2025 kuni 13.05.2025 (11,15% aastas) summas 19,06 eurot; summas 600 eurot 12.02.2025. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt kahjusummalt alates 13.02.2025 kuni 30.06.2025 (11,15% aastas) summas 25,29 eurot ja alates 01.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni (10,15% aastas) 17,02 eurot. Kokku 42,31 eurot; summas 600 eurot 12.02.2025.

Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt kahjusummalt alates 13.02.2025 kuni 30.06.2025 (11,15% aastas) summas 25,29 eurot ja alates 01.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni (10,15% aastas) 17,02 eurot. Kokku 42,31 eurot; summas 1200 eurot 04.03.2025.

Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 05.03.2025 (11,15% aastas) summas 43,26 eurot ja alates 01.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni (10,15% aastas) 34,04 eurot. Kokku 77,30 eurot; summas 793,45 eurot 05.03.2025. Sellest tulenevalt on 3 hageja viivisenõue 793,45 euro suuruselt kahjusummalt alates 06.03.2025 kuni 07.05.2025 (11,15% aastas) summas 15,27 eurot; 393,45 (793,45-400) euro suuruselt kahjusummalt alates 08.05.2025 kuni 30.06.2025 (11,15% aastas) summas 6,49 eurot ja alates 01.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni (10,15% aastas) 11,16 eurot. Kokku 32,92 eurot; summas 500 eurot 09.03.2025. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 500 euro suuruselt kahjusummalt alates 10.03.2025 kuni 17.06.2025 (11,15% aastas) summas 15,27 eurot. Hageja viivisenõue on kokku 229,17 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 2793,45 (2400+393,45) eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 320 (40€ x 8 reisijat) eurot, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist. Kuna võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 320 eurot.

Kostja vastus Hageja esitas kostja vastu nõude seoses kostja 20.05.2024 lennu XXX suunal TallinnHelsingiVaasa hilinemisega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et:

1)reisijal U A oli kinnitatud broneering kostja 25.01.2025 lendudele XXX suunal TallinnHelsingi ja lennule XXX suunal Helsingi-Dallas. Lend XXX tühistati; kostja tasus reisijale lennu tühistamisest tulenevalt hüvitist 12.05.2025, mis jõudis hageja pangakontole 13.05.2025;

2)reisijatel A H, L P ja H P oli kinnitatud broneering kostja 05.02.2025 lendudele XXX suunal Bangkok-Helsingi, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi 07.50 ning jõudma kohaliku aja järgi kell 15.20 ja lennule XXX marsruudil Helsingi-Tallinn, mis pidi väljuma kohaliku ajajärgi kell 16.25 ning jõudma 16.55. Lend XXX hilines, saabudes Helsingisse 07.02.2025 kell 05.06 kohaliku aja järgi; lennu XXX hilinemise tõttu jäid reisijad maha jätkulennust suunal Helsingi-Tallinn; reisijale pakuti asenduslennuks 06.02.2025 lend XXX, mis pidi väljuma kell 21.20 ning saabuma kell 21.55. Kuivõrd lend XXX hilines esialgsest arvatust pikemalt, pakuti asenduslennuks 07.02.2025 lendu XXX, mis väljus kell 07.25 ja saabus 08.00. Nimetatut tõendab väljavõte reisijate PNR1 -st;

3)reisijal R H oli kinnitatud broneering kostja 19.10.2024 lendudele XXX Chennai – Doha, XXX Doha – Helsingi ja XXX Helsingi – Tallinn; lend XXX suunal Doha-Helsingi hilines 59 minutit, mistõttu jäi reisija maha oma jätkulennust, mis pidi väljuma kell 16.25 ning saabuma 16.55; reisijale pakuti asenduslennuks lendu XXX suunal HelsingiTallinn, mis väljus kell 21.25 ja saabus 21.55. Nimetatut tõendab väljavõte reisijate PNR-st:

4)reisijal K R oli kinnitatud broneering kostja 05.03.2025 lendudele XXX suunal MilaanoHelsingi, mis pidi väljuma kell 18.55 ja jõudma 23.00 ning ja lennule XXX suunal HelsingiTartu, mis pidi Tartusse jõudma 06.03.2025 kell 00.55; lend XXX tühistati; kostja pakkus asenduslendu suunal Milaano-Helsingi, mis pidi väljuma 06.03.2025 kell 11.10 ning jõudma Helsingisse kell, millega reisija oleks jõudnud sihtkohta 06.03.2025 kell 23:55; reisija otsustas pakutud asenduslennuga mitte lennata; kostja maksis reisijale hüvitist summas 400 eurot;

4)reisijatel S S ja L P oli kinnitatud broneering kostaja 06.03.2025 lendudele XXX ja XXX Kittila-Helsingi-Tallinn; lend Kittila – Helsingi XXX tühistati; kostja maksis reisijatele hüvitist kokku summas 500 eurot.

Menetluskulud seoses 25.01.2025 lennu XXX tühistamisega tuleks jätta hageja kanda. Hageja on esitanud viivise- ja sissenõudmiskulude nõuded seoses 25.01.2025 lennu XXX tühistamisega.

4 Seejuures tasus hageja põhinõude summas 600 eurot 12.05.2025. Seega on hageja esitanud käesoleva hagi viivise ja sissenõudmiskulude nõudmiseks pärast põhinõude tasumist. Kuigi hageja on esitanud kohtule osalise kirjavahetuse poolte vahel, ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja oleks enne põhinõude tasumist esitanud kostjale selgesõnalise nõude viivise või seadusjärgsete sissenõudmiskulude tasumiseks, ei koos põhinõudega ega eraldi. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 6 tuleb võlasuhtes tegutseda heas usus. Kostja täitis oma kohustuse heauskselt, tasudes põhinõude pärast selle nõude esitamist. Kui hageja soovis nõuda lisaks põhinõudele ka viivist või sissenõudmiskulusid, lasus tal kohustus see selgelt, üheselt ja arusaadavalt kostjale teatavaks teha. Ilma vastava nõudeta ei saanud ega pidanud kostja olema teadlik täiendavast rahalisest kohustusest. Sellises olukorras ei olnud kostjal objektiivselt võimalik vältida väidetavat viivist ega sissenõudmiskulusid ning kohtusse pöördumine üksnes nende nõuete esitamiseks oli põhjendamatu. Seetõttu tuleb menetluskulud selles osas jätta hageja kanda.

Kostja ei vastuta 05.02.2025 lennu XXX suunal Bangkok-Tallinn hilinemise eest. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Lend XXX pidi Bangkokist väljuma kohaliku aja järgi kell 07.50 ning saabuma Helsingisse kohaliku aja järgi kell 15.20.

Tegelikkuses väljus see aga 06.02.2025 kell 21.33 ning saabus 07.02.2025 kell 05.06 Lennu XXX hilinemise osas on viidatud hilinemise koodile 41a. Hilinemise kood 41a tähendab inglise keeles AIRCRAFT DEFECTS ehk õhusõiduki defektid. Kokku hilines lend XXX seetõttu 2230 minutit. Lennuki logiraamatu kirjed kinnitavad, et ratas number 3 rõhk oli 183 PSI üks tund enne maandumist. Sündmus registreeriti 5. veebruaril 2025 kell 00:50 ning lennuk klassifitseeriti kui "AIRCRAFT ON GROUND" (AOG). AOG alustas peamise maandumisseadme rataste otsimist Bangkokist. Kaks ratast (nr 3 ja nr 4) tuli asendada liiga madala rõhu tõttu. Kell 01:57 kinnitati, et ratas nr 3, mis saadi Turkish Airlinesilt, on vahetatud. Lisaks otsiti lisaratast teistelt lennuettevõtjatelt, aga tulemusetult. Lõpliku variandina lennutati lisaratas kohale Helsingist lennuga XXX. Kell 02:19 muudeti operatiivset staatust "NONE" staatusele "AIRCRAFT ON GROUND". Lennuk oli teenindamiseks valmis 6. veebruaril 2025 kell 13:31. LIP checklisti kohaselt tekkis märkimisväärne hilinemine tehnilise probleemi tõttu (oodati varuosi: 2 rehvi).

Otsustati lennuk AOG (Aircraft on Ground) staatusesse viia. Reisijatele pakuti majutust hotellis Hyatt Suvarnabhumi Airport koos toitlustusega ning kõik reisijad said reisijate õiguste kohta teavet. Pärast lennuki AOG staatusesse viimist võttis reisijate protsess aega Tai immigratsiooni nõuete tõttu hoida reisijate passe transiidis immigratsioonis. Tegelik väljumisaeg oli 21:33 kohaliku aja järgi, pardaminek toimus 21:10-21:21 ning uksed suleti kell 21:24. Kostja pakutud asenduslend 07.02.2025 suunal Helsingi-Tallinn väljus kohaliku aja järgi kell 07.25 ning saabus Tallinnasse kohaliku aja järgi kell 08.00. Tegemist oli kiireima ja reisijat kõige vähem koormava asenduslennuga. Tegemist oli esimese lennuga, millega reisija sai Helsingist pärast Helsingis maandumist Tallinnase lennata, seejuures oli ümberistumisaeg üksnes 2h: 46. Reisija Helisingisse saabumise ja Tallinnasse saabumise ajaperioodil ei saabunud Tallinnasse ühtegi lendu, millega reisija oleks saanud varem kohale jõuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuivõrd lend XXX hilines erakorraliste asjaolude tõttu ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida ning leevendada lennu hilinemisega kaasnenud tagajärgi.

Kostja ei vastuta 19.10.2024 lennu XXX suunal Doha-Helsingi hilinemise eest. Lend XXX hilines üksnes 59 minutit, saabudes Helsingisse planeeritud 15.15 asemel kell 16.14. Lennu hilinemine väljumisel pikkuses 11 minutit oli tingitud lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirangutest. Marsruudil hilines lend eelkõige tugeva vastutuule tõttu ning seetõttu, et lennu marsruuti oli Lähis-Idas toimunud konflikti tõttu ohutuse tõttu muudetud, et vältida Iraani 5 õhuruumi. Eeltoodust tulenevalt hilines lend XXX erakorralise asjaolu tõttu. Ülejäänud osas põhjustas hilinemise reisijapoolne kostja üldtingimuste rikkumine. Reisija ostis lennupileti, millega jättis endale Helsingi lennujaamas ümberistumiseks Schengeni viisaruumist väljaspoolt saabuva lennu puhul aega üksnes 1h 10 min, seejuures arvestamata seda, et kuigi lend pidi väljuma kell 16.25, suletakse lennuki uksed tavaliselt 10-20 minutit varem. Reisija võttis niivõrd lühikese ümberistumisajaga lennupileti broneerimisel teadliku riski, et võib jätkulennust maha jääda. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et ei ole kohustatud reisijale Määruse alusel hüvitist maksma.

Kostja leiab, et kuivõrd hageja nõue on esitatud põhjendamatult ning hageja on nõudest osaliselt loobunud, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

30.01.2024 esitas hageja oma menetluskulude nimekirja. Esitatud dokumentide kohaselt moodustavad hageja lepingulise esindaja kulud kokku 425 eurot, mis sisaldab õigusabiteenust kokku mahus 4 h ja 15 min. Kostja märgib, et teadaolevalt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks) majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Muuhulgas on hageja esitanud menetluskulude nimekirjas kuluna kulud seoses kompromissiläbirääkimistega. Kuivõrd kompromissi ei ole käesolevas asjas sõlmitud, ei kuulu need ka hüvitamisele. Lisaks rõhutab kostja, et hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik.

Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lennu XXX hilinemist. Kostja ei saa mõjuta ilmastikuolusid ega ka lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguid. Seetõttu ei saanud kostja võtta kasutusele meetmeid, et lennu hilinemist vältida. Muuhulgas võttis kostja kõik mõistlikud meetmed, et leevendada lennu hilinemisega kaasnenud tagajärgi. Nagu kostja ennist välja tõi, jõudis lend XXX Helsingisse kohaliku aja järgi kell 16.14. Kostja pakutud asenduslend suunal Helsingi-Tallinn väljus kohaliku aja järgi kell 21.25 ning saabus Tallinnasse kohaliku aja järgi kell 21.55. Tegemist oli esimese lennuga, millega reisija sai Helsingist pärast Helsingis maandumist Tallinnase lennata. Reisija ei oleks jõudnud Tallinnasse kiiremini ka teiste vahemaandumistega lendudega. Seejuures ei oleks reisija jõudnud ümberistumisega lendudele, mis jõudsid Tallinna Tamperest, Frankfurdist, Varssavist, Münchenist, Istanbulist, Oslost, Kopenhaagenist, kuivõrd need lennud väljusid viidatud sihtkohast (arvestades ka ajavahet) juba vastavalt 16.25, 14.20, 15.10, 15.00, 16.20, 16.40. Teisisõnu, kõik lennud väljusid juba enne, kui reisija Helsingisse jõudis. Samuti ei oleks reisija jõudnud sihtkohta kiiremini Stockholmi kaudu, kuivõrd ainukene lend Helsingi-Stockholm marsruudil väljus 17.50 ning saabus 18.00, kuid ainuke lend liinil Stockholm-Tallinn väljus kell 18.30, mistõttu ei oleks reisija sellele jõudnud.

Lisaks puudusid 19.10.2024 lennud suunal Helsingi-Veneetsia, mistõttu ei oleks reisija ka sealtkaudu kiiremini lennata saanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuivõrd lend hilines erakorraliste asjaolude tõttu ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida ning leevendada lennu hilinemisega kaasnenud tagajärgi.

Kostja ei ole kohustatud hüvitama seoses reisijaga K Raha reisija omaalgatuslikult ostetud asenduslennu pileti maksumust. Määruse kohaselt on lennuettevõtja kohustused piiratud ja ammendavalt loetletud, eelkõige: artikli 7 alusel rahaline hüvitis; artikli 8 alusel valik, kas piletiraha tagastamine, või ümberbroneerimine algsele sihtkohale võrreldavatel tingimustel.

Määrus ei näe ette kohustust hüvitada reisija poolt omal algatusel ostetud piletit teise sihtkohta.

Euroopa Kohtu C-474/229 praktika kohaselt ei teki kompensatsiooni õigust olukorras, kus lennuettevõtja on pakkunud asenduslendu ning reisija otsustab seda mitte kasutada. Määrust 6 tuleb tõlgendada nii, et lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde lennujaama. Kostja hinnangul kehtib sama olukorras, kus reisija ei ilmu õigeks ajaks registreeritud asenduslennule. Hüvitise eelduseks on tegelik hilinemine lõppsihtkohas, mitte reisija poolt otsustatud reisist loobumine või reisi katki jätmine. Nagu eelnevalt selgitatud tühistati 05.03.2025 lend XXX suunal Milaano-Helsingi ning kostja pakkus asenduslendu, millega reisija oleks jõudnud sihtkohta 06.03.2025 kell 23:55. Kostja maksis reisijale Määrusest tulenevat hüvitist. Reisija otsustas pakutud asenduslennuga mitte lennata ega teavitanud sellest lennuettevõtjat. Pakkudes asenduslennu täitis kostja Määrusest tulenevad kohustused. Nimelt pakkus kostja lõppsihtkohta parima võimaliku asenduslennu. Milanost ei väljunud 05.03.2025 õhtul ühtegi lendu. Seetõttu broneeriti reisija ümber esimesele lennule, mis 06.03.2025 Milaanost Helsingisse väljus. Nimelt saabuvad Tartu lennujaama üksnes lennud Helsingist, mistõttu ei olnud kostjal võimalik reisijat ühegi muu sihtkoha kaudu lõppsihtkohta toimetada. Kuivõrd reisijale pakuti parimat asenduslendu ning reisija otsustas omaalgatuslikult mitte reisida ning lennupiletid teise sihtkohta osta, ei ole kostja kohustatud vana ja uue lennupileti vahet hüvitama.

Menetluskulud seoses 06.03.2025 lennu XXX tühistamisega tuleks jätta hageja kanda.

Hageja on esitanud viivise- ja sissenõudmiskulude nõuded seoses 06.03.2025 lennu XXX tühistamisega. Seejuures tasus hageja põhinõude summas 500 eurot 17.06.2025. Seega on hageja esitanud käesoleva hagi viivise ja sissenõudmiskulude nõudmiseks pärast põhinõude tasumist.

Kuigi hageja on esitanud kohtule osalise kirjavahetuse poolte vahel, ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja oleks enne põhinõude tasumist esitanud kostjale selgesõnalise nõude viivise või seadusjärgsete sissenõudmiskulude tasumiseks, ei koos põhinõudega ega eraldi. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 6 tuleb võlasuhtes tegutseda heas usus. Kostja täitis oma kohustuse heauskselt, tasudes põhinõude pärast selle nõude esitamist. Kui hageja soovis nõuda lisaks põhinõudele ka viivist või sissenõudmiskulusid, lasus tal kohustus see selgelt, üheselt ja arusaadavalt kostjale teatavaks teha. Ilma vastava nõudeta ei saanud ega pidanud kostja olema teadlik täiendavast rahalisest kohustusest. Sellises olukorras ei olnud kostjal objektiivselt võimalik vältida väidetavat viivist ega sissenõudmiskulusid ning kohtusse pöördumine üksnes nende nõuete esitamiseks oli põhjendamatu. Seetõttu tuleb menetluskulud selles osas jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused 1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

2.Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud järgmised asjaolud:

•Reisijal U Alil oli kinnitatud broneering XXX 25.01.2025 lennule XXX ja XXX Tallinn-Helsingi-Dallas. Lend XXX tühistati, reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

•Reisijal A H oli kinnitatud broneering XXX 05.02.2025 lendudele XXX ja XXX Bankok-Helsingi-Tallinn. Lend XXX jäi ära, reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

•Reisijal R Hil oli kinnitatud broneering XXX 19.10.2024. a lendudele XXX Chennai-Doha ja xxx Doha-Helsingi ning XXX Helsingi-Tallinn. Lend XXX hilines. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

7 • • • • • • • • Reisijatel L P ja H P oli kinnitatud broneering XXX 05.02.2025. a lennule XXX Bankok-Helsingi ja XXX Helsingi-Tallinn. Lend XXX jäi ära. Reisijad jõudsid sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

Reisijal K R oli kinnitatud broneering XXX 05.03.2025 lendudele XXX ja XXX Milaano-Helsingi-Tartu. Lend XXX tühistati. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

Reisijatel S S ja L P oli kinnitatud broneering XXX 06.03.2025. a lendudele XXX ja XXX Kittila-Helsingi-Tallinn. Lend XXX Kittila-Helsingi tühistati. Reisijad jõudsid sihtkohta rohkem kui 5 tundi planeeritust hiljem.

Tallinn – Dallas lennu vahemaa on 8470 km.

Bankok-Tallinn vahemaa on 7910 km.

Chennai-Tallinn vahemaa on 6850 km.

Milaano-Tartu, Tallinn vahemaa on 1862 km.

Kittila-Tallinn vahemaa on 924 km.

3.Hageja hinnangul on reisijatel tekkinud tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda hüvitist. Kõik eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Flagito OÜle. Reisija U Al soovib viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd hüvitis 600 eurot on talle 13.05.2025. a tasutud. Reisija A H soovib hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamist. R H soovib hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Reisijad L P ja H P soovivad hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Reisija K R on saanud kostjalt hüvitise 400 eurot ning soovib uue ja algse lennupileti hinnavahe (175,47 eurot) ja viivise ning sissenõudmiskulu hüvitamist. Reisijad S S ja L P soovivad viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd 17.06.2025. a on kostja tasunud hüvitise 500 eurot.

4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on tasunud 12.05.2025. a reisija U Alile 600 eurot ega võlgne muid summasid. Reisi XXX hilinemise eest kostja ei vastuta, kuivõrd lennuki ratta nr 3 ja nr 4 rõhk oli liiga madal ning need tuli asendada. Kostja ei vastuta lennu XXX hilinemise eest, kuivõrd lend hilines vastutuule ning Lähis-Ida konflikti tõttu. Samuti oli reisija ise ostnud endale pileti, mõis jättis ümberistumiseks liiga lühikese aja. Kostja ei ole kohustatud hüvitama reisija K R omaalgatuslikult ostetud asenduslennu pileti maksumust. Kostja ei pea hüvitama lennu XXX tühistamisega seotud viivise ja sissenõudmiskulusid. Hageja ei ole enne põhinõude esitamist esitanud selgesõnalist viivise ja sissenõudmiskulude nõuet.

5.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on Rtud kohtu järeldused, märkimisega.

6.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, 8 teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.

7.Määruse nr 261/2004 artikkel 6 punkt 1 alapunkt b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ja kõikide muude 1 5003 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Artikli 7 punkt 1 alapunkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Artikli 7 punkt 1 alapunkt c alusel saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul.

8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab maksma reisijale viivist ja hüvitama sissenõudmiskulu olukorras, kus määrusest tulenev hüvitis on reisijale tasutud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et U. Ali nõudekirja sai kostja 29.01.2025. a ja S. S ning L Pi nõudekirja 09.03.2025. a. U. Alile laekus hüvitis 13.05.2025. a ja S. Sle ning L. Pile 17.06.2025. a. Seega tasus kostja hüvitise üle kolme kuu hiljem. VÕS § 82 lg 3 ja VÕS § 113 lg 2 alusel on alates nõudekirja esitamise ajahetkest reisijatel õigus nõuda ka viivist.

9.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Määruse põhjenduspunktides 14 ja 15 on vastavaid erakorralisi asjaolusid näitlikult kirjeldatud, sh nt poliitiliselt ebastabiilsed olud, sobimatud ilmastikutingimused, ettenägematud lennuohutusega seotud vajakajäämised ja streigid 10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas lend XXX tühistati ja lend XXX hilines sellise asjaolu tõttu, mis vabastab lennuettevõtja hüvitise maksmisest. Kostja on selgitanud, et lend XXX tühistati lennuki ratta nr 3 ja 4 rehviprobleemise tõttu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli tootja väljastanud 20.11.2024. a hoolduskirja, millest nähtuvalt teadis kostja probleemist kolm kuud enne vaidlusaluse lennu planeeritud väljumist. Kohtu hinnangul oli kostjal seega piisavalt aega kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et välistada lennu tühistamine või hilinemine. Kohtu hinnangul ei olnud 19.10.2024. a sellist lähis-Ida konflikti, mis oleks alanud ootamatult. Lennuettevõtjatele oli Lähis-Ida konflikt teada vähemalt 2024. a augustikuust. Kohus ei nõustu kostja etteheidetega, mis puudutavad reisija enda vastutust seoses jätkulendudele pileti ostmisega. Juhul kui lennuettevõtja hinnangul oli jätkulendude ajaline vahe selline, et ei võimaldanud järgnevale lennule jõuda, et peaks lennuettevõtja sellist piletimüüki teostama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukoha, et vaidlusaluste lendude puhul ei olnud tegemist erakorraliste asjaoludega määruse art 5 lg 3 mõttes, mida kostja ei saanud mõjutada ega vältida.

9 11. Kostja on keeldunud tühistatud lennupileti maksumuse hüvitamisest (217,99 eurot) ning asenduslennu pileti hinnavahe hüvitise (393,46-217,99=175,47) maksmisest reisijale K.

Rle põhjusel, et reisija ei aktsepteerinud kostja poolt pakutud asenduslendu. Algne lend pidi sihtkohta jõudma 05.03.3035. a kell 23:55. Kostja poolt pakutud asenduslend pidi jõudma sihtkohta 06.03.2025. a kell 23:55. Reisija ostis endale ise pileti enda leitud asenduslennule, millega jõudis sihtkohta (Eesti) 06.03.2025 kell 01:45.

12.Määruse art 5 lg 1 p 1 kohaselt peab pakkuma tegutsev lennuettevõtja reisijale abi määruse art 8 kohaselt. Määruse art 8 lg 1 p b kohaselt on reisijal õigus esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel teekonna muutmisele reisija lõppsihtpunkti.

Lisaks keelab määruse art 15 reisijate ees võetud kohustuste piiramist ja nendest loobumist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jõudis reisija ise leitud asenduslennuga Eestisse ligemale 22 tundi varem kui kostja poolt pakutud asenduslennu aktsepteerimisel.

Lennuettevõtja oleks piisava pingutuse tegemisel olnud ilmselt samuti võimeline pakkuma reisijale sarnast võimalust, kuid kahetsusväärselt ei teinud seda.

13.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 2 793,45 eurot.

14.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 229,17 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 229,17 eurot on põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hüvitised reisijatele osaliselt maksmata või makstud viivitusega.

15.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 11.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse.

16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot reisija kohta, so kokku 320 eurot (8 reisijat x 40 eurot). Vastavalt VÕS § 113 1 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus täita.

17.TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja esitas Euroopa maksekäsu avalduse kostja vastu 07.05.2025. a. Kostjale toimetati maksekäsu E vorm kätte 28.05.2025 kell 23:59. Kostja esitas vastuväite maksekäsule 02.07.2025 kell 16:36. Euroopa maksekäsu E-vorm sisaldas kostja jaoks selgitust, et vastus tuleb esitada 10 30 päeva jooksul vormi kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Seega pidi vastuväide jõudma kohtusse hiljemalt 27. juunil 2025 kell 23:59. Kostja esitas vastuväite 02.07.2025. a, seega hilinenult. Vorm E punkt d sisaldas kostja jaoks selgitust, et juhul kui vastuväidet ei esitada tähtaegselt, muutub maksekäsk täidetavaks. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

19.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot ja esindajakulu summas 1 140 eurot (dtl 379). Hageja tasus riigilõivu 455 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3 626,16 eurot tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 455 eurot.

20.Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kostja täiendavatele seisukohtadele vastuse koostamiseks, kokku ajakulu 8 h. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Käesolev kohtumenetlus oleks olnud välditav.

21.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.

Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

22.Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1 595 eurot.

23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.