KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2026. a Tallinn Väärteoasja number 4-26-1142 (230226002756) Kohtunik Siim Mõistlik M Ci kaebus Politsei- ja

) § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: M C, ik: xxx, elukoht: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. Jätta M Ci kaebus rahuldamata.
2. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 600 eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o alates 29.04.2026 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 29.04.
5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 29.05.
6. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 30.05.
7. 1 Asjaolud ja menetluse käik
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 30.03.2026 otsusega väärteoasjas nr. 230226002756 karistati M Ci

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selles, et M C juhtis mootorsõidukit 09.03.2026 kell 16.40 Paldiski mnt-l (Lahepea tn ja Vabaõhumuuseumi tee vahel), Haabersti linnaosas, Tallinnas, Harjumaal omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht elab alaliselt Eestis, kuid esitas xxx Vabariigi juhiloa nr. xxx kehtivusega 06.08.2019 kuni 06.08.2029, mille pidi

§ 99lg 10 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu.

Sellise tegevusega rikkus

§ 99

lg 10 tulenevat kohustust ja § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime

§ 201lg 1 ettenähtud väärteo.

1. 31.03.2026 esitas M C Harju Maakohtule kaebuse, mida täiendas 01.04.2026, milles taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning kohaselt tunnistab, et on väärteo toime pannud, kuid leiab, et rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur ja taotleb rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja tõi välja, et juhtumi järgselt omandas Eesti juhiloa ülejärgmisel päeval, mida palub arvestada kui oluliselt kergendavat asjaolu. Kaebusele lisas pildi enda Eesti juhiloast, mis on välja antud 11.03.
3. Kohtuväline menetleja esitas 24.04.2026 Harju Maakohtule seisukoha kaebuses osas, milles on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et M C on toime pannud

§ 201lg 1 järgi väärteo, kuna ta juhtis mootorsõidukit ilma kehtiva juhtimisõiguseta.

Kuigi tal oli Xxx juhiluba, oli ta alaliselt Eestisse elama asunud juba 24.01.2021 ning välisriigi juhiluba kehtib sellisel juhul vaid 12 kuud. Kuna juhiluba ei olnud selle aja jooksul Eesti juhiloa vastu vahetatud, ei olnud tal enam juhtimisõigust. Kaebaja ise ei vaidlusta rikkumise fakti, vaid palub karistust vähendada. Menetleja hinnangul puuduvad selleks alused. Karistuse määramisel arvestati kaebaja kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud ning määrati rahatrahv alla seaduses sätestatud keskmise määra. Menetleja rõhutab, et juhiloa õigeaegne vahetamine ei ole formaalsus, vaid oluline liiklusohutuse tagamiseks. Menetluses ei tuvastatud ühtegi viga, mis annaks aluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtumääruse põhjendused

1. Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele kui ei esine mingit vajadust täiendavte tõendite kogumiseks.
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.
3. Kuigi esitatud kaebuses ei vaidlustata otsust sisuliselt ja taotletakse kohaldatud karistuse kergendamist, peab kohus vaatamata sellele väärteoasjas esitatud kaebust läbi vaadates lähtuma VTMS §-s 133 sätestatust.
4. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud 2 menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
5. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 201

lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 201

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. 9. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et M Ci tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud

§ 90

lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud M Cil temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ega ka liiklusregistrist väljatrüki tegemise ajal, s.o 10.03.2026 seisuga, kehtivad juhilubasid. 10. M C esitas politsei poolt peatamisel enda Xxx juhiloa.

§ 99lg 10 sätestab, et Eestisse alaliselt elama asunud isiku Viini 1968.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt on kaebuse esitaja asunud Eestisse elama 24.05.

1. Seega on kaebuse esitaja selgelt eeltoodud kohustust rikkunud ning ta oli kohustatud enda juhiloa ära vahetama hiljemalt ligi neli aastat tagasi.
2. Seega on eeltooduga tuvastatud ja tõendamist leidnud, mida kaebuse esitaja ei ole ka vaidlustanud, et M C rikkus

§ 99

lg 10 tulenevat kohustust ja § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime

§ 201lg 1 ettenähtud väärteo.

12. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). 13. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

§ 201

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 1600 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud 3 sanktsiooni keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 14. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 15.

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1600 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

1. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning seda määra ületamata on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks kuidagi mõõdu abil põhjendada, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga.
2. Kohtuvälises menetluses on kergendava asjaoluna tuvastatud menetlusaluse isiku kahetsus, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. M C on esitatud kaebuses palunud kergendava asjaoluna arvestada ka asjaolu, et ta ülejärgmisel päeval pärast väärteoprotokolli koostamist vahetas ta enda Xxx juhiloa Eesti juhiloa vastu. Kohtu hinnangul ei saa pärast väärteoprotokolli koostamist enda juhiloa vahetamist arvestada kui karistust kergendavat asjaolu, kuna tegu oli seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmiseks on menetlusalusel isikul aega olnud ligi viis aastat.
3. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalune isik ei ole karistusregistrisse kantud, siis saab karistuse määrata alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest määra, kuivõrd eripreventiivne eesmärk ei nõua karistuse kohaldamist kõrgemas määras, kinnistamaks varem karistatud süüdlases arusaama keelunormi kehtivusest.
4. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Tal oli olemas küll kehtiv Xxx juhtimisõigus, kuid tal oli kohustus vahetada enda juhiluba Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul pärast Eestisse elama asumist. Teise riiki elama asudes on liikluses osaleja kohustus end kurssi viia vastava riigi seadusest tulenevate kohustustega ning käituda vastavalt. Antud juhul menetlusalune isik enda juhiluba ligi viie aasta jooksul ära ei vahetanud. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses 4 juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud põhjendustel määrata menetlusalusele isikule karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga, samuti erija üldpreventiivsete eesmärkidega ning loodetavasti sunnib see karistus kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele ja annab signaali ka teistele liiklejatele õiguskuulekuse vajalikkusest liikluses.
6. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Siim Mõistlik Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5