4-26-1378/6

(4)4-26-1378 2670,26,001598 karistati J. Kubiliust LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 49 trahviühikut, s.o 392 eurot. J. Kubilius esitas maakohtule 20.04.2026. a kaebuse, milles tunnistas suurima lubatud sõidukiiruse ületamist ning selgitas asjaolusid, miks see juhtus. Olukord tekkis X ristmikul, kus linnapoole pöörab seal kaks sõidurada. Kuna vasak rada oli peaaegu surnuaiani täis, reastus kaebuse esitaja paremasse ritta, mis oli tühi ja jäi ootama rohelist foorituld. Kui süttis roheline foorituli, tuli alles X poolt autosid, kes sõitsid nähtavasti punase tule või hilise kollasega läbi ja sellel hetkel hakkasid ka kõik vasakul olevad autod liikuma, seega vasak rada oli tihedalt kinni ja kuna antud hetkel oli vaja sõita linna, siis pidi reastuma vasakule rajale, kuna parem rada pöörab X teele. Mõnikümmend meetrit eespool nägi kaebuse esitaja vasakul rajal autode vahel suuremat tühja kohta (paremas reas oli ainult tema), kuhu oli võimalik mugavalt ja ohutult ilma liiklust takistamata reastuda ning kiirendas hetkeks ning koheselt ka vähendas kiirust, mis oli manöövri sooritamise hetkel taas alla 50 km/h. Kaebuse esitaja selgitas, et tegi seda vaid selleks, et tagada sujuv liiklusvoog ja et ta ei peaks hakkama ennast kuskile vahele pressima. Antud ristmikul on igapäevaselt probleem sellega, et inimesed ei hooli sellest, kui keegi soovib reastuda ning ei lasta kedagi viisakalt vahele ja kaebuse esitaja on pidanud varasemalt sõitma X teele või jääma lausa seisma vasakule reastumiseks, samal ajal takistades taga sõitvaid autosid. Tegemist ei olnud teadliku ega püsiva kiiruseületamisega, vaid hetkelise olukorraga, seda ütlesid ka kohapeal olevad politseinikud, et nad nägid jah, et ainult hetkeks kiirendas. Samuti on olnud kaebuse esitaja varasem liikluskäitumine eeskujulik ning sarnaseid rikkumisi ei ole esinenud. Kaebuse esitaja tõi ka välja, et protokollis on antud teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks märgitud 950 km/h. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või alternatiivselt karistuse vähendamist oluliselt. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta J. Kubiliuse kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Puutuvalt protokollis esinevasse eksimusse, mille kohaselt oli lubatud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus 950 km/h, märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et tegemist on andmete infosüsteemi sisestamisel toime pandud eksimusega, mis võib olla tingitud tähelepanematusest. Tegelikkuses annavad väärteotoimikus olevad tõendid tõest informatsiooni, taolisest eksimusest ei saa näha automaatselt menetlusõiguse rikkumist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli andmetel pani J. Kubilius süüteo toime teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, sõites kiirusega mitte vähem kui 76 km/h. Sellega riimuvad ka tunnistaja K. A ütlused ning kiirmenetluse otsuses on väärteokirjeldus, mis vastab tõele ja tegelikkusele. Samuti tõi kohtuvälise menetleja esindaja välja, et kaebusest ei nähtu mingisuguseid selliseid eripäraseid asjaolusid, mis õigustaksid J. Kubiliuse lubatud sõidukiiruse ületamist. Vastupidiselt kaebaja seisukohale selgitab menetleja, et sujuva liiklusvoo tagavad sõidukijuhid kes liiklevad vastavalt kehtestatud korrale. Ümberreastumiseks ei anna LS eraldi luba kiirust ületada. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Politsei on otsust tehes arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Samuti on karistusliigi valikul arvestatud, et J. Kubilius on karistamata isik, kuid raskendavate asjaolude puudumine ei saa olla omakorda kergendavaks asjaoluks. 2

(4)4-26-1378 Eesmärgipärast kiirustamist on menetlusalune isik kinnitanud omakäeliselt antud ütlustes: „väga kiire notarisse“. Seega tegi J. Kubilius teadliku otsuse, et ta peab kohalejõudmiseks kiirust ületama ja ta tegutses LS § 227 lg-s 2 toodud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega. J. Kubiliusele määrati kaalutlusotsusena kergeima karistusliigina rahatrahv sanktsiooni keskmisest madalamas määras, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldatud. Seega on J. Kubilisele karistuse määramisel arvestatud asjaolu, et puuduvad kehtivad karistused liiklussüütegude eest ning tema teosüü on keskmise lähedane. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et J. Kubiliuse kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteokoosseis Mõõtmispädevust omava piirkonnapolitseinik (PPA toimiku pdf-faili lk 8-9) poolt on kehtiva taatlustunnistusega (lk 10-11) kiirusmõõturiga 10.04.
2. a mõõdetud J. Kubiliuse poolt juhitud sõiduki BMW X, registreerimismärgiga X, kiiruseks teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, 79 km/h, mis pärast laiendmääramatuse maha arvestamist andis ületatud kiiruse näiduks 26 km/h (lk 4-5). Neid asjaolusid on kirjeldanud ka menetlejast tunnistaja K. Anderson (lk 6-7) ning ka kiirmenetluse otsuse kohaselt (lk 1-3) on toimunud J. Kubiliuse poolt lubatud suurimast sõidukiirusest 26 km/h kiiremini sõitmine 50 km/h mõjualas ning ka muud asjaolud langevad kokku eelnevalt nimetatud tõenditega. Seega kinnitab väärteotoimikus sisalduv tõendikogum üheselt, et J. Kubilius on oma tegevusega rikkunud LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, millega on täitnud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused, s.o ületanud suurimat lubatud sõidukiirust vahemikus 21-40 km/h. J. Kubiliuse viide protokollis sisalduvale eksimusele, mille kohaselt pandi väärtegu toime kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 950 km/h endaga õiguslikke tagajärgi kaasa ei too, kuivõrd see ei ühti väärteotoimiku materjaliga ning on ilmselge, et tegemist on andmete infosüsteemi kandmisel tekkinud n-ö näpuveaga. J. Kubilius on kiirmenetluse otsusele omakäeliselt märkinud, et tal oli väga kiire notarisse ning seda asjaolu on J. Kubilius täiendavalt kinnitanud ka esitatud kaebuses. Samuti on ta selgitanud, kuidas kiirendas selleks, et eespool autode vahel olevale tühjale kohale vasakus reas ümber reastuda. Mh nägi J. Kubilius kaebuses avaldatu kohaselt seda juba enne ette, et temast vasakule jääv sõidurada on täis. Seejuures pidi ta teadma, et sooritades manöövri parempoolsest sõidurajast, tuleb tal omakorda mingi hetk vasakusse sõiduratta reastuda – J. Kubilius on viidanud reavahetamise võimatusele kui igapäevasele probleemile antud ristmikul, mis tähendab, et J. Kubiliuse võttis seega vastu teadliku otsuse riskikäitumiseks, kus ajasurve tõttu alistas liiklusnõuded isiklikule eesmärgile. Teo pani ta toime seega vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning kokkuvõtvalt on eelnevaga J. Kubiliuse poolt talle kiirmenetluse otsuses ette heidetud süüteo toimepanemine tõendatud. Kohtuvälise menetleja poolt on õigesti tuvastatud LS § 15 lg 1 p 2 nõude rikkumine ning sellega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.
3. Karistus 3

(4)4-26-1378 Esitatud kaebuses leiab J. Kubilius, et talle mõistetud karistust – rahatrahvi summas 392 eurot (49 trahviühikut) – tuleks oluliselt vähendada. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on karistusliigiks valinud rahatrahvi ning seda keskmisest väiksemas määras. Asjaolu, et J. Kubilius on varasemalt karistamata, ei sisusta tema süü suurust konkreetset rikkumist arvesse võttes, vaid võimaldab asuda seisukohale, et karistusliigina on rahatrahv antud juhul kohane. Kohus märgib, et kuigi J. Kubiliuse kiiruse ületamise numbriline näit jääb pisut enam alla keskmise kui on kohtuvälise menetleja mõistetud karistuse määra ja selle keskmise suhe, tuleb süü suuruse hindamisel arvestada ka muid asjaolusid. Näiteks nähtub nii kiirusmõõturi kasutamise protokollist kui ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud videosalvestiselt, et J. Kubilius ületas suurimat lubatud sõidukiirust ajal, mil liiklus antud kohas oli tihe – kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli pärisuunal mitu sõidukit ning selles olukorras J. Kubilius kiirendas intensiivselt ja jõudis järele pärisuunas ees liikuvatele sõidukitele. Seda asjaolu kinnitavad nii videosalvestis kiiruse ületamisest kui ka J. Kubiliuse enda kaebuses antud selgitused, mille kohaselt temast vasakul asuv sõidurada oli tihedalt kinni. Kogumis asjaoluga, et teo pani J. Kubilius toime vähemalt otsese tahtlusega, võimaldab see asuda seega seisukohale, et J. Kubiliuse süü oli keskmine ning kui arvestada ka tema nii kiirmenetluse otsuses omakäeliselt kui ka kaebuses avaldatud kahetsust, on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud keskmisest pisut väiksem rahatrahv 49 trahviühikut, s.o 392 eurot, proportsionaalne. Eelneva tõttu tuleb jätta J. Kubiliuse kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 4