Obsah (4)
§ 424§ 73§ 65§ 501 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1- 12-1830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 27. veebruar 2012.a., Kuressaares 1-12-1830 (1
§ 424
järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Süüdistatav G.B, ik. XXX , kriminaalkorras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm Maripuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.B kuriteos
§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus neli
(4)kuud.
§ 73alusel jätta G.B’ le mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga kolm
(3)aastat. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 27. veebruarist 2012.a. 2 Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
§ 65lõikes 2 sätestatule.
Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Lisakaristusena võtta
§ 50lg1 alusel G.B’ lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks
(1)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. G.B suhtes kohaldatud tõkend tühistada. elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista G.B’ lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-1830, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Väljamõistetud sundraha tuleb G.B-l tasuda igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 36 (kolmkümmend kuus) eurot 25 senti. Igakuine sundraha osamakse tuleb teostada hiljemalt kuu
- –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt 30.04.2012.a. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada G.B arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao 3 sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15 päeva alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G.B’ d süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.12.2011.a kell 03.25 ajal Saare mk, Orissaare v, Tumala – Orissaare – Väike väin mnt 7,6 kilomeetril mootorsõidukit O O reg.märgiga xxxxxx alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,87 mg/l laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani G.B toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokuröri poolt kohtus G.B’ le nõutud karistus:
§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli
(4)kuud.
§ 73
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 3 aastat Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.
§ 50lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks
(1)kuuks. Süüdistatav G.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. G.B palub ennast vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest, kuna ta on pikka aega töötu. Juhutöödest saadav tulu kulub elamiseks. Elukaaslane õpib päevakoolis omandades kutseharidust. Seega ka temal sissetulek puudub. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab
§-s 56 sätestatule. G.B on varem kriminaalkorras karistamata. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral 4 menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. G.B kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtus 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu) . KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav on pikka aega töötu, seega rahaline sissetulek temal praktiliselt puudub. Arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 435 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. G.B on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik