Obsah (5)

4-21-4463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus 22. detsember 2021, Pärnu, kirjalikus menetluses 4-21-4463 (2670,21,0

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 133

kohaselt on kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused järgmised: 1) kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku §-s 30 sätestatud alustel; 9) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid; 10) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, ei tuvasta ühtegi

§ 29

lg-s 1 sätestatud alust, mis oleks välistanud väärteomenetluse läbiviimise, kuivõrd M.K-le etteheidetavas teos esinevad väärteotunnused

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, isikut ei ole sama episoodi eest juba karistatud ning puudub ka väärteomenetluse lõpetamise lahend, etteheidetavas teos puuduvad kuriteo tunnused, väärteo aegumistähtaeg ei ole möödunud, seadust, mille alusel määrati karistus, ei ole kehtetuks tunnistatud. Antud asjas kohus, saanud asja lahendamiseks kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja toimiku, on seisukohal, et tegu – M.K poolt 09.10.2021 Riia maanteel, Pärnu linnas LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine – on aset leidnud ning see on tõendatud patrullpolitseinik Siiri Kuke poolt 09.10.2021 koostatud väärteoprotokolliga, samuti on teo asjaolud talletatud 09.10.2021 kiirusemõõturi kasutamise protokollis ning selle lisas, videofailis, millelt nähtub, kuidas l ilmub politseisõiduki kaamera vaatevälja valge sõiduk, mis suurel kiirusel teistest foori tagant liikuvatest sõidukitest paremalt poolt möödub. Sõiduki kiiruseks mõõdetakse 84 km/h. Seejuures ei saa jätta esile tõstmata asjaolu, et sõiduki selline liikumine ja teistest sõidukitest suurel kiirusel mööda manööverdamine linnas, tiheda liiklusega ajal (kell on 14:45), on äärmiselt ohtlik. Politseisõiduk järgneb kiirust ületanud sõidukile ning peatab selle. Asjaolu, et sõidukit juhtis M.K, on tuvastatav nii väärteoprotokolli kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud infoga, mille 3

(6)4-21-4463 kohaselt on menetlusaluseks isikuks M.K, ning tunnistaja 09.10.2021 ülekuulamise protokollis on tunnistaja avaldanud, et sõiduki juhil dokumenti esitada ei olnud ning isik on tuvastatud politsei andmebaasi järgi. Väärteoprotokolli on kantud M.K juhiloa nr Samuti on M.K omakäeliselt allkirjastanud mõlemad eelviidatud protokollid ning mh annab kinnitust selle kohta, et väärteo pani toime M.K, asjaolu, et ta on viidatud rikkumise osas Lääne prefektuurile 21.10.2021 aadressilt XXXX asjaolusid selgitava e-kirja saatnud. M.K-le etteheidetav tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteoprotokolli ning kiirusmõõturi kasutamise protokolli, mille lisana videofail, kohaselt fikseeriti 09.10.2021 kell 17:45 Riia maanteel, Pärnu linnas Paide mnt ja Liivi tee vahel kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP019678, mille töökorras olek testiti viimati sama päeva hommikul kell 07:15 ning mis onkehtiva taatlustunnistusega ja mida kasutas mõõtmiseks vastava väljaõppe saanud patrullpolitseinik, M.K sõiduki kiiruseks 84 km/h, lõplikuks mõõtetulemiks pärast laiendmääramatuse maha arvestamist (selle seadme puhul +/- 3 km/h) 81 km/h. Kuivõrd nii väärteoprotokolli kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on antud kohas, s.o asula sees, suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, ületas M.K kiirust mitte vähem kui 8150=31 km/h. Seega süüdistus haakub tõenditega kiiruse määra osas. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. Kuivõrd on tuvastatud, et M.K liikus Pärnu linnas, s.o asulas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h, kiirusega mitte vähem, kui 81 km/h, rikkus ta LS § 15 lg 1 p 2 nõuet ning täitis sellega LS § 227 lg 2 väärteokoosseisu, millega nähakse ette karistus suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. M.K ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h, seega on tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

§ 10

lg 1 kohaselt osaleb kohtuväline menetleja menetluses ametniku kaudu ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Vajaduse korral võib loetelus eristada ametikohad karistuse määramise pädevusest tulenevalt. 02.11.2021 väärteootsuse väärteoasjas nr 2670,21,005525 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask, kes on selleks pädev kohtuvälise menetleja ametnik, kuivõrd vanemväärteomenetleja ametijuhendi järgi on antud teenistuskoha eesmärgiks mh süütegude menetlemine ning põhiülesannete hulka kuulub mh väärtegude menetlemine, väärteomenetluses kohtuvälise menetleja esindamine ning vajadusel kohtuvälise menetleja esindamine kohtumenetluses

Samuti on väärteootsuse aluseks oleva väärteoprotokolli koostanud patrullpolitseinik XXX selleks pädev, kuivõrd tema ametijuhendi kohaselt on tema teenistuskoha eesmärkideks mh patrullimine ning põhiülesanneteks mh patrulltegevuse ja liiklusjärelevalve teostamine
Kohtule esitatud väärteotoimiku alusel ei tuvasta kohus, et kohtuväline menetleja oleks menetluse läbiviimisel rikkunud väärteomenetlusõigust – menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mille kohta on menetlusalune isik andnud väärteoprotokollile ka oma allkirja, samuti on menetlusalusele isikule tutvustatud kiirusmõõturi kasutamise protokollile lisatud videofaili rikkumisest. Kohtuvälise menetleja ametniku poolt väärteootsuse koostamisel 1 Vanemäärteomenetleja ametijuhend kättesaadav avalikus arvutivõrgus: https://otsing.smit.ee/opendata/ppa/files/ametijuhendid//0d0281b67f4b87c4c7975d96725042d65f6b80c036f8e1f318 7a8076c8444dbb.PDF 2 Ametijuhend kättesaadav avalikus arvutivõrgus: https://otsing.smit.ee/opendata/ppa/files/ametijuhendid//0ac49245f63037f9b27218b7160008cf3d750c9f07df0159c2 45be36adefa82d.PDF 4

(6)4-21-4463 on täidetud põhjendamiskohustus ning on arvestatud ka menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausega. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid antud juhtumil ei esine, M.K on talle etteheidetud väärteo toime pannud ning väärtegu on ka õigesti kvalifitseeritud, menetlus on läbi viidud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning menetlus on läbi viidud väärteomenetlusõigust järgides. Karistus Menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuses vaidlustatakse määratud karistus, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Karistusraamid LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on rahatrahv kuni 100 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne, motiveeritud ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele. Menetlusalune isik on oma kaebuses maakohtule avaldanud, et võtab süü omaks ja tunnistab, et käitus valesti, jäädes ühe aasta jooksul juba teist korda kiiruse ületamisega vahele. Kaebuse esitamise hetkeks on M.K-l tasutud varasema kiiruse ületamise eest määratud rahatrahv ning ta taotleb, et juhtimisõiguse äravõtmise asemel määrataks talle ka praeguses asjas karistuseks rahatrahv, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks talle töö kaotust, sest tema töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Kohus on tuvastanud, et vaieldamatult on M.K täitnud LS § 227 lg 2 väärteokoosseisu, ta on küll oma tegu kahetsenud, kuid see ei väära asjaolu, et M.K juhitud sõiduki kiirus ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h, ning seda asulasisesel teel, tiheda liiklusega ajal, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h. Seejuures manööverdas M.K sellisel kiirusel paremalt poolt mööda ülejäänud autorivi ette. Seejuures on M.K-le mõistetud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, paigutatav võimalikku maksimaalset juhtimisõiguse äravõtmise aega arvesse võttes karistuse 1/3 piiresse, seega on arvestatud M.K kahetsust ning hinnatud tema süü suurust keskmisest väiksemaks. Tähelepanuta ei saa jätta ka kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud asjaolu, mis on mh tõendatud ka Karistusregistri väljavõttega, et M.K eelmine LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav kiiruse ületamine leidis aset kõigest paar kuud enne käesoleva väärteoasja aluseks olevat kiiruse ületamist. Kuigi tänaseks on 04.08.2021 kiiruse ületamise eest määratud rahatrahv 120 eurot tasutud, nähtub asjaoludest üheselt, et tookord mõistetud karistus ei omanud M.K-le eripreventiivset mõju ning ta tabati kõigest paar kuud hiljem uuesti kiiruse ületamiselt. See näitab M.K ükskõikset suhtumist õiguskorda ja liiklusreeglitesse üldiselt, seejuures ei hoia teda kiiruse ületamiselt tagasi ka teadmine, et oma tööülesannete täitmiseks vajab ta juhtimisõigust ning töö kaotamine tooks perele kaasa rasked tagajärjed. 04.08.2021 kiiruse ületamise eest määratud rahatrahvi suhtes ei ole menetlusalune isik olnud karistustundlik. Seega, kuivõrd M.K-le on kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena määratud sanktsiooniraamide 1/3 piiresse jääv juhtimisõiguse äravõtmine ning muuhulgas, kui kohtuväline menetleja oleks juhtimisõigust piiranud antud rikkumise puhul lisakaristusena LS § 227 lg 5 p 1 alusel, oleks juhtimisõiguse piiramine jäänud lisakaristuse sanktsioonimäära keskele, on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt on karistuse määramisel arvestatud teo toimepanemise asjaolusid, M.K vastulauset ning puhtsüdamlikku kahetsust ning seejuures tehtud isiku süü suurust ja seaduses etteantud karistusraame arvestades proportsionaalne ja õiglane karistusotsus. Kaebemenetluses ei saa kohus isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust raskendada, 5

(6)4-21-4463 võimalik on üksnes karistuse vähendamine. Antud asjaolude valguses ei leia kohus ühtegi alust, mis põhjendaks M.K-le määratud karistuse osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning kohus jätab eelneva tõttu M.K kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale