← Eesti

3-26-1057/10

Obsah (6)§ 121§ 81§ 80§ 151§ 2§ 55

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-1057 Haldusasi G.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti lahkumisette

§ 121

lg 1 p-i 2 alusel kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, kuna puudused takistavad asja läbivaatamist. Algne võimalik kaebus on esitatud Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtule ei ole kinnitatud, kas tegelikult sooviti samuti esitada kaebust kohtule. Kui kohtul ei ole kinnitust, kas ka tegelikult on soovitud kaebusega algatada kohtumenetlust, ei ole kohtul võimalik kaebust menetleda. 1

(2)Kaebaja ja tema esindaja ei ole kaebust allkirjastanud digitaalselt ega edastanud kohtule paberkandjal allkirjastatud kaebust ega ka kinnitanud, et on paberkandjal allkirjastatud kaebuse saatnud posti teel. Seega ei ole kohtul võimalik veenduda kaebaja isikus ja tema tegelikus tahtes kaebuse esitamisel. Allkirja puudumist tuleb lugeda

§ 121

lg 1 p 2 alusel selliseks puuduseks, mis takistab kaebuse menetlemist ja kaebus tuleb tagastada. Kaebaja esindaja ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu., sealjuures kõrghariduse omandamist või Eesti Vabariigis advokaadina esindamise õigust. Lisaks sellele, et kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas kaebus on esitatud kaebaja eest ja tema nimel ehk kaebaja tahte alusel, tuleb kaebus tagastada ka

§ 121

lg 1 p 5 alusel, kuna teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole oma esin-dusõigust tõendanud. Võimalik kaebus on võõrkeelne ning kohtule ei ole esitatud selle tõlget eesti keelde (

§ 81lg 1).

Võimalik kaebaja ja tema võimalik esindaja ei ole kohtule põhjendanud, et tõlkimise korraldamist tuleks pidada kaebaja ja tema võimaliku advokaadist esindaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (

§ 81lg 2).

Kuna kohtumenetlus toimub eesti keeles (

§ 80lg 1), takistab eestikeelse kaebuse puudumine asja läbivaatamist.

Kaebaja ei ole tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine takistab kaebuse menetlusse võtmist ja asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole kohtule ka avaldanud, et tal ei ole riigilõivu tasumiseks raha ja ta sooviks menetlusabi. Kuna kohus edastas oma selgituse ka võimalikule kaebajale endale, ei ole ka too kohtule avaldanud, et ta sooviks kohtule kaebust esitada ja/või kaebuse puuduseid kõrvaldada. Ilma kaebaja koostöö ja huvita puudub ka põhjus kohtuasja sisuliseks menetlemiseks ja asjaolude muul viisil väljaselgitamiseks. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt

§ 151

lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (

§ 2lg 3) (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2026 määruse nr 3-24-741 p 14).

5. Esialgse õiguskaitse taotlusel esinevad samad puudused, mis kaebusel, eelkõige puudub allkiri ja esindaja ei ole oma esindusõigust tõendanud. Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse läbi vaatamata (

§ 55lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.