← Eesti

2-25-17192/3

Obsah (8)§ 47§ 49§ 43§ 15§ 46§ 45§ 2§ 44

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse avalikult tegemise aeg ja koht 14. mai 2026, Paide Tsiviilasja number 2-25-17192 Tsiviilasi U. O. Menetlustoiming Menetlusse v

§ 47lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD 1. U. O. (avaldaja, võlgnik) esitas 19.10.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist soovib võlgnik kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt oli võlgnik abielus perioodil september 2024 kuni juuli 2025, hetkel on vabaabielus. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kes elab koos võlgnikuga. Võlgniku igakuine 2

(5)2-25-17192 netosissetulek on umbes 1200 eurot ning igakuised väljaminekud on samas suurusjärgus, mistõttu puudub tal maksevõime võlgade tasumiseks. Võlgniku vara koosneb ½ kaasomandist korterile XXX, mille hinnanguline väärtus on 7000 eurot, ning muud vara (sõidukid, investeeringud, äriühingud) tal ei ole. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist on võlgnik võõrandanud sõiduauto Mercedes Benz hinnaga 1000 eurot mitteseotud isikule. Võlgniku kohustuste kogusumma on 30 168 eurot ning võlausaldajateks on muu hulgas Swedbank AS, Placet Group OÜ, LHV Finance AS, Inbank AS, Telia Eesti AS ja teised finantsteenuse osutajad. Võlgnik põhjendab makseraskusi eelkõige laenuga, mille ta võttis korteri soetamiseks XXX. Abielu ajal andis ta poole korterist üle abikaasa nimele, kuid pärast abielu lahutamist elab korteris endine abikaasa, kes ei ole nõustunud ei võlgniku osa välja ostma ega laenumaksete tasumises osalema. Lisaks võttis võlgnik mitmeid laene ja järelmaksud sõbra palvel, kes algselt kohustusi täitis, kuid hiljem maksed katkestas. Võlgnikul esines vahepeal ka tööpuudus ning kuigi ta on praegu taas tööl, ei ole tema sissetulek piisav olemasolevate kohustuste teenindamiseks. Võlgnik kinnitab, et tema elukoht on olnud Eestis vähemalt ühe aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist ning taotleja soov on vabaneda võlgadest pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 3.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

§ 15

lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. 4. Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuine netosissetulek ligikaudu 1200 eurot. Väljaminekute hulgas on võlgnik arvestanud 300 euro suuruse summaga kohustuste täitmiseks, kuid ka sellise maksevõime juures ei ole võimalik teenindada kõiki olemasolevaid võlakohustusi kogusummas 30 168 eurot. Võlgniku vara hulka kuulub ½ kaasomand korteriomandist XXX. Võlgnik on hinnanud korteri väärtuseks 7000 eurot, millega kohus ei nõustu. Kohus eeldab, et võlgnik on pidanud väärtuse all silmas kaasomandi osa väärtust. Korteri hinnanguline koguväärtus on arvestades kinnisvaraportaalis nähtuvaid andmeid (Kinnisvara KVB.ee on müügil samas majas renoveerimata korter ruutmeetrihinnaga 223 eurot) kuskil 17 706 3

(5)2-25-17192 eurot, millest võlgnikule kuulub ligikaudu 8853 euro väärtuses osa. Kinnistusraamatu andmetel ei ole korteriomand hüpoteegiga koormatud ning muud realiseeritavat vara (sõidukid, rahalised investeeringud, äriühingud) võlgnikul ei ole Kohus tuvastab, et U. O. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
  1. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
  2. Pankrotihaldur Kauri Rattus on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kauri Rattus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku U. O. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kauri Rattuse ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8.

§ 45

lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. U. O. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. 9. Võlgnik on oma makseraskusi põhjendanud eeskätt eluaseme soetamiseks võetud laenuga seotud asjaoludega ning perekondliku olukorra muutumisega, samuti sellega, et osa laenukohustustest võeti sõbra palvel, kes esialgu maksis kohustusi, kuid hiljem seda enam ei teinud. Esitatud andmetest ei nähtu, et võlgnik oleks kohustusi võtnud otseselt pahatahtlikult või maksevõime teadlikul puudumisel. Samas tuleb kohustustest vabastamise eelduste hindamisel arvesse võtta, et võlgnikul on nõue sõbra vastu, kelle eest võetud kohustuste täitmist võlgnik ise kannab. Võlgnikul lasub kohustus kasutada mõistlikke meetmeid oma varalise seisundi parandamiseks, sh nõuda kolmandalt isikult tema poolt üle võetud või tema eest tasutud kohustuste hüvitamist. Seni esitatud avaldusest ei nähtu, millises ulatuses ja milliste tulemustega on võlgnik sellist nõuet sõbra vastu maksma pannud, mistõttu võib see asjaolu omada tähtsust kohustustest vabastamise menetluses võlgniku käitumise ja hoolsuse hindamisel. Võlgnik on kinnitanud valmisolekut tegeleda tulutoova tegevusega, teavitada kohut ja usaldusisikut oma sissetulekutest ja varast ning täita muid seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnikul on alaealine 4

(5)2-25-17192 ülalpeetav, mis samuti mõjutab tema majanduslikku olukorda, kuid ei välista iseenesest kohustustest vabastamise menetluse algatamist Seega andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine.

Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 10.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. 11.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.5.2027, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue.

12. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 13. Vastavalt Pankr

S § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 14. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.