KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9308 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Va
§130lg 2 nimetatud alused N.
Gavrilova suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamiseks. Tõkend, vahistamine, jäeti N. Gavrilova suhtes muutmata. 5. Viru Maakohus arutas 11.06.2015 avalikul kohtuistungil N. Gavrilova vahistamise põhjendatust. Kohus asus seisukohale, et jätkuvalt on olemas Viru Maakohtu 09.04.2015 määruses
§130lg 2 nimetatud alused N.
Gavrilova suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamiseks. Tõkend, vahistamine, jäeti N. Gavrilova suhtes muutmata. 6. Viru Maakohus arutas 13.07.2015 avalikul kohtuistungil N. Gavrilova vahistamise põhjendatust. Kohus asus seisukohale, et jätkuvalt on olemas Viru Maakohtu 09.04.2015 määruses
§130lg 2 nimetatud alused N.
Gavrilova suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamiseks. Tõkend, vahistamine, jäeti N. Gavrilova suhtes muutmata. 7. Viru Maakohus arutas 25.08.2015 avalikul kohtuistungil N. Gavrilova vahistamise põhjendatust. Kohus asus seisukohale, et jätkuvalt on olemas Viru Maakohtu 09.04.2015 määruses
§130lg 2 nimetatud alused N.
Gavrilova suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamiseks. Tõkend, vahistamine, jäeti N. Gavrilova suhtes muutmata. 8. Viru Maakohus arutas 05.10.2015 avalikul kohtuistungil N. Gavrilova vahistamise põhjendatust. Kohus asus seisukohale, et jätkuvalt on olemas Viru Maakohtu 09.04.2015 määruses
§130lg.2 nimetatud alused N.
Gavrilova suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamiseks. Tõkend, vahistamine, jäeti N. Gavrilova suhtes muutmata. 9. 09.11.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks üldmenetluses kriminaalasi nr 1-15-9308
(12930000530). Viru Maakohtu 10.11.2015 määrusega anti N. Gavrilova kohtu alla süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 255, § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21 ), § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 2 p 1) järgi. Tõkend, vahistamine, jäeti muutmata.
- 10.05.2016 teostas Viru Maakohus omal algatusel vahistamise põhjendatuse kontrolli ning leidis, et tõkend vahistamine on N. Gavrilova suhtes jätkuvalt põhjendatud ning kohus jättis tõkendi muutmata.
- Süüdistatav N. Gavrilova kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson esitas 04.04.2016 koos kaitseaktiga maakohtule taotluse N. Gavrilova suhtes kohaldatud tõkendi, vahistamine, asendamiseks elektroonilise valvega. Kaitsealusel on olemas kindel elukoht aadressil XXXXX, Narva. Nimetatud korter kuulub N. Gavrilovale ning ta on nõus seal vajalike seadmete paigaldamisega. Korteris elab tema elukaaslane S.I. koos laste J.G. ja A.I. . N. Gavriloval on kolm last, kaks neist on alaealised. Lapsed elavad Eestis alates sünnist ning nende ja ema elu on tihedalt seotud just Eestiga. Seega on välistatud tema pakkuminek uurimise ja kohtu eest. Laste eest praegusel ajal hoolitseb N. Gavrilova elukaaslane ja noorema lapse isa S.I. , kuid tegemist on isikuga, kes on töövõimetu 70% ulatuses. Tal esineb keskmise puude raskusastmele vastav liigutuste funktsiooni suur kõrvalekalle. Tema toimetulek igapäevaste ülesannetega on raskendatud ja elukaaslase abi on kindlasti vajalik. Kaitsja soovib tähelepanu pöörata asjaolule, et N. Gavrilova on menetluse käigus oma süüd tunnistanud. Samuti aktiivne tõendite kogumine on käesolevaks ajaks juba ilmselgelt lõpetatud ja sellele viidata ei ole asjakohane. Tunnistajate seadusvastane mõjutamine on nimetatud asjaoludes välistatud. Järelikult N. Gavrilova edaspidine vahi all pidamine ei ole otstarbekohane.
- Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi vastusest nähtub, et elektroonilise valve seadet on võimalik paigaldada N. Gavrilova ja tema kaitsja taotluses esitatud aadressile XXXXX, Narva.
- Eriasjade prokurör Antti Aitsen palus maakohtu istungil jätta taotlus rahuldamata, kuna süüdistataval oli antud kriminaalasjas oluline roll, ta osales ise välissõitudel ning elektrooniline järelevalve ei takista süüdistataval põgenemist. Eriasjade prokurör ei välistanud, et süüdistatav võib pakku minna ka ilma lasteta. 2 Esimese astme kohtu määruse sisu
- Viru Maakohus jättis 07.11.2016 määrusega N. Gavrilova kaitsja A. Jakobsoni taotluse rahuldamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt.
- Maakohus leidis, et täidetud on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed alused, kuna elektroonilise valve seadet on võimalik paigutada kaitsja taotluses esitatud aadressile. N. Gavrilova vahistamise aluseks oli asjaolu, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mida võib soodustada N. Gavrilova ebapiisav sissetulek. Teisisõnu võib N. Gavrilova panna toime uusi kuritegusid selleks, et teenida elatist. N. Gavrilovat süüdistatakse selles, et ta kuulus KarS § 255 järgi kuritegelikku ühendusse, mis tegeles suures koguses narkootilise aine käitlemisega rahvusvahelistes mastaapides. N. Gavrilova oli seejuures narkootilisi aineid tarnivate kullerite juhendaja ja korduvalt ka ise kuller.
- Arvestades kuritegeliku ühenduse olemust, et ühe või mitme liikme kinnipidamisel ega süüdimõistmisel kuritegelik ühendus ei lõppe ega kao, esineb jätkuvalt ja kestvalt oht, et N. Gavrilova võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist, arvestades tema süüdimõistmise korral ähvardavat karistust ja ebapiisavat sissetulekut. Maakohus leidis, et käesolevas asja kaalub avalik huvi isiku vahi all pidamiseks üles süüdistatava vabaduspõhiõiguse. Vahi alt ei ole võimalik vabastada ulatuslikus narkokuriteos süüdistatavat isikut, kelle puhul on uute kuritegude toimepanemise risk äärmiselt kõrge.
- Maakohus jõudis seisukohale, et vahistamise alused ei ole ära langenud ning eespool mainitud riske ei ole võimalik maandada N. Gavrilova suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna ei ole võimalik lõpuni kontrollida, millega isik vabaduses tegeleb. Taolist ohtu on võimalik vähendada isiku isoleerimisega ja tema paigutamisega vahi alla. Elektrooniline valve on põhjendatud isiku suhtes, kelle osas on see piisavaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Määruskaebus
- Kohtumääruse vaidlustas vandeadvokaat A. Jakobson, taotledes selle tühistamist ja N. Gavrilovale kohaldatud tõkendi asendamist elektroonilise valvega. Kaebuse argumendid on järgmised.
- Kaitsja on seisukohal, et maakohus on alusetult piiranud N. Gavrilova õigust kõige rangema tõkendi, vahistamine, asendamiseks elektroonilise valvega. Kaitsja leiab, et määruse koostamisel on maakohus tegutsenud pinnapealselt ja ei ole arvestanud kõikide asjaoludega, millele kaitsja on oma taotluses tähelepanu pööranud. See on omakorda viinud N. Gavrilova õiguseid ebaõiglaselt piirava määruseni.
- N. Gavrilova asub vahi all alates
- septembrist
- Käesolevaks ajaks on ta kinnipidamiskohas olnud juba kauem kui kaks aastat. Antud kriminaalasjas alustati Maksu- ja Tolliameti poolt menetlust juba
- detsembril 2012 ehk menetlus on kestnud neli aastat. Kaitsja leiab, et põhjendatud ei ole maakohtu viide, et kaitsealuse edaspidine vahi all hoidmine soodustab tõe tuvastamist, kuna ilmselt kõik kohtueelse menetluse toimingud on juba tehtud. Süüdistusakt on prokuratuuri poolt koostatud ja algab kohtumenetlus. Kaitsealune ei saa mõjutada menetlust, takistada tõe tuvastamist või muul viisil kriminaalmenetlusest kõrvale hoida.
- Vahistamise näol on tegemist kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava põhiõiguste kõige intensiivsema riivega ning seetõttu tuleb iga üksiku kriminaalasja puhul kogu kriminaalmenetluse vältel jälgida, et vahi all peetakse isikuid üksnes siis ja nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vältimatult vajalik. Kaitsja soovib rõhutada, et eelkõige on vahistamine 3 õigustatud siis, kui on olemas vahistamisalus ehk kui kahtlustatav või süüdistatav võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
- N. Gavriloval on olemas kindel elukoht, kus elavad tema elukaaslane ja kolm last, kellest kaks on alaealised. Lapsed on elanud sünnist saadik Eestis, nende ema on tihedalt seotud just Eestiga, mille tõttu on välistatud N. Gavrilova teise riiki pakkuminek uurimise ja kohtu eest. Laste eest hoolitseb hetkel N. Gavrilova elukaaslane ja noorema lapse isa S.I. . Kuid S.I. on isik, kellel on tuvastatud töövõimekaotus 70 % ulatuses. Tal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liigutuste funktsiooni suur kõrvalekalle. Tema toimetulek igapäevaste ülesannetega on raskendatud ja elukaaslase abi on kindlasti vajalik. Seda kinnitavad tõendid on maakohtule üle antud.
- Kaitsja jääb seisukohale, et N. Gavrilova niivõrd pikaajaline vahi all pidamine ei ole antud asjaoludel otstarbekohane. Puudub põhjendatud kahtlus, et olles vabaduses, hakkab N. Gavrilova kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma, hävitab veel fikseerimata tõendeid, mõjutab tunnistajaid või muul moel takistab kriminaalmenetluse läbiviimist.
- Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohti arvestades on märgitud, et isiku vahi all pidamine on õigustatud üksnes siis, kui isiku suhtes olemasoleva kuriteokahtluse kõrval eksisteerib selleks ka avalikust huvist tulenev vajadus, st vahistamisalus. Kuna vahistamisaluse kaal väheneb aja jooksul, tuleb eelvangistuses viibiva isiku vabaduspõhiõiguse jätkuva riive õigustatuse hindamisel lisaks konkreetsetele vahistamisalustele arvestada ka seda, kui aktiivselt on riik kriminaalmenetlust toimetanud. Vahistamine peab jääma mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust ja menetluse põhjendamatute viivituste korral peab kaaluma vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga. Märkida tuleb sedagi, et isiku eelvangistuses pidamine peab kriminaalmenetluses jääma siiski erandlikuks meetmeks. Konventsiooni art 5 lg 3 ei tähenda mitte üldist volitust kuriteokahtluse korral isikult vabadus võtta, vaid vahistamine on üldse lubatud üksnes vältimatult vajalikel juhtudel (RKKKm nr 3-1-1-110-10, p-d 14-15).
- Lähtudes nimetatud asjaoludest on kaitsja seisukohal, et
- novembri 2016 kohtumäärus, millega jäeti tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise valvega asendamata, on alusetu ja sisuliselt põhjendamatu. Antud konkreetsel juhul on kriminaalmenetluse huvid tagatud ka juhul, kui N. Gavrilova suhtes kohaldatakse tõkend, mis ei seisne tema pikaajalises vahistamises. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N. Gavrilova suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine asendamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Edasikaebuse argumendid vaidlustatud kohtulahendi tühistamist kaasa ei too. Oma seisukoha põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oht, et N. Gavrilova võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid, ei ole möödunud, s.o vahistamisalus on endiselt täheldatav. Kuivõrd sellist hinnangut ei sea kahtluse alla ka kaitsja A. Jakobson, kolleegium käesolevas määruses vastavaid põhistusi ei esita. See ei ole vajalik ka põhjusel, et vaidlustatud kohtumääruse vastavad argumendid on asjakohased ja piisavad.
- Edasi leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et elektrooniline valve ei ole piisav meede, mis aitaks ära hoida N. Gavrilova poolt uute kuritegude toimepanemist. Maakohus on õigustatult leidnud, et uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida, kuna ei ole võimalik lõpuni kontrollida, millega isik vabaduses olles tegeleb. N. Gavrilovale on esitatud süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi kuritegeliku ühenduse juhtimises ja sinna liikmete värbamises, mis seisnes talle antud korralduste täitmises ja abistamises ning jooksvate küsimuste lahendamises kuritegeliku ühenduse huvides. Lisaks otsis ja värbas N. Gavrilova uusi kullereid, juhendades neid seejuures narkootilise aine omandamise, valdamise ja vedamisega seoses. Samuti süüdistatakse N. Gavrilovat KarS § 255 4 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises ning selles, et N. Gavrilova pani oma tegudega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise, omandamise, veo ja edasiandmise, korduvalt isikute grupis, narkootilise aine käitlemine oli toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, so pani toime KarS § 184 lg 21 p 1 ( alates 01.01.2015 kvalifitseeritav kui KarS § 184 lg 21 ) ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku toimetamisega üle EV riigipiiri isikute grupis pani toime KarS § 392 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo ( alates 01.01.2015 on see kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 1 järgi).
- Maakohus on õigustatult leidnud, et kuritegelik ühendus on suuteline vaatamata selle liikmete vahetumisele või väljalangemisele oma tegevust jätkama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et N. Gavrilova jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist just nimelt majandusliku kasu saamise eesmärgist ajendatuna. Sellest tulenevalt ei ole elektrooniline valve piisav selleks, et välistada N. Gavrilova poolt süüdistuse aluseks olevate tegude toimepanemine, mis seisnes kuritegeliku ühenduse juhtimises ja narkootiliste ainete käitlemises, mida saab teha ka läbi vahetu või kaudse suhtluse ning läbi korralduste andmise. Teisisõnu elektrooniline valve ei loo võimalusi süüdistatava tegevuse ja suhtlemise jälgimiseks, mistõttu ei ole kaebepoole taotletav meede piisavaks vahendiks, mis hoiaks ära N. Gavrilova uued kuriteod.
- Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus õigustatult leidnud sedagi, et N. Gavrilova puhul puuduvad sellised asjaolud, mis tema vahi all pidamise välistaksid. Seda vaatamata tõdemusele, et vahi all viibib ta tõesti juba alates 09.09.
- Nimelt peab siinkohal toonitama, et isiku pikk vahi all pidamine võib olla õigustatud, kui see johtub ka riigi parima tegutsemise korral arutatava kriminaalasja n-ö erilistest asjaoludest. Sellist seisukohta silmas pidades tuleb praegusel juhul tähele panna, et N. Gavrilovat süüdistatakse raskete esimese astme kuritegude toimepanemises. Kaitsja toob määruskaebuses välja, et süüdistataval on olemas kindel elukoht ning kolm last. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et süüdistataval olid lapsed ja kindel elukoht olemas ka süüdistuses märgitud perioodil, kuid sellest hoolimata pani N. Gavrilova toime süüdistuses märgitud kuritegusid. Eelnev viib aga ühesele järeldusele selles, et praegusel juhul kaalub N. Gavrilova vabaduspõhiõiguse üles avalik huvi tema vahi all pidamiseks.
- Viimaseks märgib apellatsioonikohus veel niipalju, et tänasel päeval on tõepoolest raske ette näha, millal kriminaalasjas jõutakse lõpliku lahendini. Ehk siis ei saa välistada, et mingist hetkest peab tõdema süüdistatava vahi all pidamise tähtaja mõistliku piiri ületamist. Seismaks hea, et N. Gavrilova põhiõiguste riive ei muutuks ebaproportsionaalseks, on maakohtul KrMS § 275 lg 2 alusel kohustus kontrollida vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Samuti on nii isikul endal kui tema kaitsjal võimalik edasises menetluses mõistliku ajavahemiku järel esitada maakohtule taotlus vahistamise tühistamiseks või muutmiseks.
- Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.11.2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Aarne Sarjas