Obsah (9)

§ 76§ 75§ 751§ 78§ 256§ 184§ 63§ 64§ 65

1-15-9308 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9308 (12930000530) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov All

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Erik Meier Viru Maakohtu 13.03.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata Erik Meierile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 09.12.2023. Määrata Erik Meier katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Erik Meierit järgima

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 2 1, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-15-9308 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 10) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb mõtlemist ja käitumist; 11) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751 lg 3 määrata Erik Meieri elektroonilise valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Erik Meieri vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENTELUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Erik Meieri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.03.2018 kohtuotsusega tunnistati Erik Meier süüdi

§ 256lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaheksa aastat vangistust.

Samuti tunnistati Erik Meier süüdi

§ 184

lg 21 p 1 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 2 p 1) järgi ning talle mõisteti

§ 63

lg 1 kohaldamisega karistuseks üheksa aastat ja kolm kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Erik Meierile mõisteti liitkaristuseks üheksa aastat ja kolm kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 9 aastat 3 kuud vangistust Viru Maakohtu 15.01.2018 otsusega mõistetud karistus kolm aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Erik Meierile mõisteti liitkaristuseks üheksa aastat ja kolm kuud vangistust. Erik Meieri karistuse kandmise algus on 09.09.

1. Kohtuotsus jõustus 20.04.
2. 2 1-15-9308
3. Kinnipidamisasutuses Erik Meieri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb tema puhul kuritegeliku ühenduse loomises ning sellesse kuulumises, millise tegevusega ohustatakse ühiskonna julgeolekut; narkootilise aine käitlemises; raske tervisekahjustuse tekitamises. Oht on tõenäolisem, kui kinnipeetav jätkab kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist ning kui isik soovib teenida kiiret tulu. Oht võib ilmneda konfliktiolukorras, soodusteguriks alkohol. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäoust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav E. Meieri tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et E. Meier tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata kinnipeetavale E. Meierile käitumiskontroll 24 kuud ja katseaeg kuni 09.12.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata E. Meierile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - asuma tööle 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist või võtma end arvele Eesti Töötukassas;

§ 75

lg 2 p 7- mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega – mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema sotsiaalprogrammis, mis käsitleb mõtlemist ja käitumist;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele kaheksaks kuuks, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 22.04.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti E. Meieri ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa E. Meieri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
2. Kohus rahuldas 02.05.2019 toimunud kohtuistungil E. Meieri kaitsja taotluse ja võttis asja materjalide juurde S M poolt Viru Maakohtule koostatud palve, mille kohaselt kasvatavad nad koos E. Meieriga nende ühist last: 13 aastast F R M. Ta palub nii enda kui ka F R nimel, et kohus vabastaks E. Meieri vangistusest. Nimetatud palvest tuleneb, et F R on praegu puberteedieas ning isa vangis viibimine mõjub talle eriti raskelt. S. Meier tunnetab, et F R on puudu isa poolsest kasvatusest ja autoriteedist. Tal oleks vaja isa nõuandeid, mida ta emana ei oskagi igakord jagada. Nad on praegu kokku leppinud, et Erik Meier hakkab vabaduses igapäevaselt kontrollima F R õppetöid. Ta arvab, et igapäevane tegelemine lapsega ja tema igapäevaelus osalemine mõjub Erik Meierile positiivselt. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
3. Süüdimõistetu E. Meier jäi kohtuistungil selle juurde, et ta soovib vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta tõi välja selle, et tal on alaealine poeg ning vabaduses ei olnud ta kunagi töötu. Tal olid olemas enda ettevõtted ja ta sooviks jätkata ausat elu ja töötamist. Ta käib kord nädalas vanglas tööl peaaegu kaks aastat. Tal on üldine külmkapp, mida ta koristab ja siis peseb põrandaid ka. Tal on juba hilja selllest mõelda, kas selle töö tegemine on alandav. Kui ta arvaks, et see on tema jaoks alandav, siis ta ei tegeleks sellega. Tema suhtlusringkonnas ei ole palju kriminaalkorras karistatud isikuid, aga nad on olemas küll. Ta nõustus sellega, et võib-olla ongi selline asi nagu igal inimesel, et ta kordab oma vigu. Samuti tõi ta välja, et kas varem või hiljem tuleb järeldusi sellest teha. Tal lihtsalt ei ole aega selleks, et teha vigu, mis olid eelnevas elus ja soovi tal ka ei ole neid korrata. Ta ei ole sellega nõus, et tema puhul esineb oht kuritegeliku ühenduse loomises ja sellesse kuulumises. Ta ei kavatse luua ega kuuluda kuritegelikku ühendusse. Kui tal oleks plaanis luua kuritegelikku ühendust 3 1-15-9308 või kuuluda sinna, siis ta ei hakkaks töötama sellisel töökohal, kus ta töötab praegu siin vanglas. Enam tal nn kriminaalmaailaga sidemeid ei ole. Selliste suhete katkestamine on võimalik võttes lapi kätte. Tal on enda poegadega väga tihedad suhted ja sidemed. 100% ei ole tema puhul kuritegevus eluviisi lahutamatu osa. Ta ei saa öelda, kas A. P kuritegelik ühendus eksisteerib edasi, kuna ei suhtle nendega. Kui inimene loeb end kuritegeliku ühenduse liikmeks, siis on tema jaoks alandav teha majandustöid. Kui inimene end selle liikmeks ei loe, siis see ei ole see tema jaoks alandav. Mõned inimesed katkestasid temaga suhtlemise ja ta ei loe end kuritegeliku ühenduse liikmeks. Mitte ühtegi distsiplinaarkaristust tal vanglas ei olnud ja kartseris ta ei viibinud. Prokurör lubas läbirääkimistel, et kui ta asub tööle, annab asjad ära ja nõustub karistusega, siis prokuratuur toetab tema tingimisi ennetähtaega vabastamist. Tema kriminaalasjas olev kaasosaline G. S on vabaduses. Viimati mainitu vabanes tingimisi elektroonilise valvega olles poole karistusest ära kandnud.
4. Süüdimõistetu kaitsja S. Sillar toetas E. Meieri vabastamist. Kaitsja arvates on vaja rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas isik käitus vanglas ja mitte sellele, mida isik on toime pannud. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid, miks peaks keskenduma kuriteole või selle raskusele ei ole. On täiesti selge, et E. Meier on hakanud vangla administratsiooniga koostööle ja on hakanud osalema majandustöödel, mis tegelikult välistab võimaluse luua mingit kuritegelikku ühendust või selles osaleda. E. Meier rääkis õigesti, et läbirääkimistes karistuse üle käsitleti ringkonnaprokuröri A. Aitseniga ka E. Meieri tulevikku. Kui kohus peab nüüd otsuse langetama, siis tuleks arvesse võtta E. Meieri käitumist vanglas, peaks arvestama seda, et tema kaasosaleja G. S vabastati poole aja peal ja seda arvesse võttes ei näe kaitsja takistust, miks ei võiks E. Meierit vabastada. Vangla arvamuse viga seisneb selles, et ei ole antud sisulist hinnangut E. Meieri käitumisele karistuse kandmisel. Prokuröri arvamust põhimõtteliselt ei ole. Seal on märgitud, et ta nõustub vanglaga ehk siis prokuröri sisuline seisukoht selles asjas puudub. Tegelikult on just prokuröri ülesanne kirjutada, et nii raske kuritegu oli ja ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Vanglal ei ole võimalust niivõrd detailselt tutvuda kriminaalasja materjalidega. Tuginendes käesoleval juhul sellele, kuidas E. Meier on ennast üleval pidanud ja kuidas ta end faktiliselt on näidanud, et ta on pööranud selja ka A. P ja tema bandele, siis on selge, et tõenäosus, et E. Meier hakkab mingit ühendust looma või kuuluma sinna on nulli lähedane ja minimeerib seda ka see, et ta hakkab alluma elektroonilisele valvele. Nagu me nägime, et on tekkinud erinev maailmavaade endise kuritegeliku ühenduse liikme A. P. Kõike seda kogumis vaadates ja arvestades E. Meieri alaealise lapse huve, siis kohtul on õige süüdimõistetu vabastada enne tähtaega nendel tingimustel, mida pakkus välja kriminaalhooldaja. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades prokuröri ja vangla kirjalikku seisukohta ning ka S. Meieri palvet, leiab, et põhjendatud on E. Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest 4 1-15-9308 algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.03.2018 otsusega tunnistati Erik Meier süüdi

§ 256

lg 1, § 184 lg 21 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 63lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel üheksa aasta ja kolme kuu pikkune vangistus.

Erik Meieri karistuse kandmise alguseks loeti 09.09.2014. 12.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume.

1. Käesolevaks ajaks on E. Meier temale mõistetud karistusajast üheksast aastast ja kolmest kuust ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et E. Meieri avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja R M ning A R on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Seega on E. Meieril vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
3. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 16.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 17. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud 5 1-15-9308 individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub see, et süüdimõistetu individuaalse täitmiskava alusel osaleb E. Meier vangla majandustöödel. Seda kinnitas E. Meier ka kohutistungil tuues välja, et korra nädalas tuleb tal lapp kätte võtta ja teostada koristustöid, mida ta ei pidanud tema suhtes alandavaks. Seoses vanglas pakutavate majandustöödega tõi kaitsja välja, et olles juba 20 aastat advokaat on ta aru saanud nii, et kui endine kuritegeliku ühenduse liige läheb koostööle vangla administratsiooniga ja võtab kätte nii öelda švabra, siis sellega on tema elu kriminaalmaailmas lõppenud. Kohtul ei ole alust kahelda kaitsja poolt väljatoodu tegelikkusele vastavuses, mida kinnitas ka süüdimõistetu. Arvestades kaitsja S. S poolt välja toodud tööstaaži kaitsjana, siis saab järeldada, et tal on tulnud nende aastate jooksul enda kaitsealustega suhelda rohkelt ka nelja silma all ning seega suure tõenäosusega on ta ka seetõttu kursis nn allilmas kehtivate kirjutamata reeglitega.
2. Seoses E. Meieri käitumisega kinnipidamisasutuses on põhjendatud välja tuua ka see, et
3. ja
4. aastal on ta osalenud vestlustes inspektor-kontaktisiku, psühholoogiga teemadel kuritegelik käitumine ning selle põhjustajad ja tagajärjed.
5. ja
6. aastal on toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga probleemide lahendamise oskuse arendamiseks ning alkoholi tarvitamise kahjulikkusest. Süüdimõistetu E. Meier leidis, et eeltoodud vestlused on olnud talle kasulikumad kui kaaskinnipeetavatega suhtlemine. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest ei nähtu küll, kuidas on need vestlused kulgenud ja kui aktiivselt on E. Meier nendes osalenud ja milliseid mõtteid avaldanud, kuid kuna sellekohane info puudub, siis kohus leiab, et kõik toimunu on olnud tavapärane ning kinnipeetu osales talle määratud vestlustes talt oodatava aktiivsusega ning ei avaldanud selliseid mõtteid, mis on vastuolus ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud mõttemallidega.
7. Lisaks kinnipeetu osalemisele eeltoodud vestlustes ning vanglatöös on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et E. Meieril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatu näitab seda, et ta on olnud suuteline alluma vanglas kehtestatud korrale. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on seega see tingimus täidetud.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et E. Meieri käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, kuna tema käitumisele Viru Vanglas ei ole võimalik teha mingeid etteheiteid. Paraku ei ole võimaldatud kinnipidamisasutuses E. Meierile riigikeele oskuse täiendamist, mis aitab samuti kaasa sellele, et süüdimõistetul on lihtsam resotsialiseeruda ning suurendab tema läbilöögivõimet tööjõuturul. Kohtu hinnangul asjaolu, 6 1-15-9308 mille kohaselt süüdistatav avaldas nördimust, et tema eesti keele oskus on halvenenud seoses selle keele vähese kasutamise võimalusega kinnipidamisasutuses, näitab see seda, et ta ei oleks keeldunud ka riigikeele õppest, mis tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt peaks toimuma 2018-
9. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on süüdimõistetul küll läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Nimelt pakutakse eeltoodud täitmiskava kohaselt selle programmi läbimise võimalust alles
10. aastal. Sellel aastal lõppeb ka E. Meieri karistuse kandmise tähtaeg ning selgusetuks jääb, miks selle programmi läbimine on planeeritud just selliselt. Kuna süüdimõistetul eeltoodud programmi läbimise aja osas sõnaõigus puudub, siis see asjaolu, et määratud sotsiaalprogramm on läbimata ei mõjuta kuidagi kohtu hinnangut tema käitumisele kinnipidamisasutuses. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
11. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib E. Meier elama asuda aadressile XXX. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub tema pojale R M. Korteris elab hetkel E. Meieri eksabikaasa vend A. R. Elamispind vastab elektroonilise valve tingimustele. R. M ja A. R on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Süüdimõistetu tõi ka välja, et esialgu plaanib ta elama asuda üksinda, kuid tema lähedased isikud elavad lähinaabruses.
12. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata nõudeid summas 23 487, 94 eurot, vabanemisfondi on kogutud 663,91 eurot. Vangistuse jooksul kannab peamiselt raha poeg R. M. E. Meieril oli vabaduses kaks toimivat ettevõtet, mille juhatuse liige ta oli: M OÜ ja M OÜ. Väidetavalt oli tal võetud ka pangalaene, kuid nende tagasimaksmisega probleeme ei ole olnud. Enda sõnul tuli majanduslikult hästi toime. Töötuse perioode ei ole olnud. Ennetähtaegse vabanemise korral on eksabikaasa S. M sõnul talle töökoht A OÜ-s garanteeritud. Seda kinnitas E. Meier ka kohtuistungil, tuues välja, et vähemalt miinimumpalka on tal võimalik saada eeltoodud äriühingust.
13. Nähtuvalt S. Meieri poolt Viru Maakohtule edastatud palvest 15.04.2019 ei ole süüdimõistetu ka enda endise naisega vaenujalal ning nad ühiselt kasvatavad 13 aastast poega F R M. Nende vanem poeg õpib süüdimõistetu kaitsja ja E. M poolt kohtuistungil välja toodu kohaselt Tartu Ülikoolis kirurgiks. Eeltoodud andmete alusel on kohtul alus asuda seisukohale, et E. Meieril on vabaduses olemas toetavad lähisugulased, kellega tema ütluste kohaselt suhted ei ole katkenud ka kinnipidamisasutuses viibides. Nimelt ei ole kohtul alust kahelda sellest, et E. Meieri perekond on teda külastanud ka vangla poolt võimaldatavatel kokkusaamistel.
14. Käesoleval juhul väärib kohtu hinnangul erilist tähelepanu ka S. M palves välja toodu, mille kohaselt on
15. aastasel F R puudu isapoolsest kasvatusest ja autoriteedist. Eluliselt usutav on ka tema poolt välja toodu, mille kohaselt ei oska ta anda emana kõiki noormehele vajaminevaid nõuandeid. Kohtul ei ole alust kahelda E. Meieri poolt kohtuistungil välja toodus, mille kohaselt ta osales varasemalt enda poja ülalpidamisel ja kasvatamisel. Arvestades F R vanust on eluliselt usutav ka see, et tal on hädasti vaja ka isapoolset kasvatust, sest kõikidel ei möödu puberteediaeg muretult. Arvestades kriminaalasja materjalidest nähtuvat, mille kohaselt on E. Meier suutnud kriminaalmaailmas autoriteedi saavutada, siis ei ole kohtul kahtlust ka selles osas, et ta suudab enda poega suunata õigete asjadega tegelema. Nimetatut kinnitab ka E. Meieri ja tema kaitsja poolt välja toodu, milles kohtul ei ole ka alust kahelda ja mille kohaselt süüdimõistetu vanem poeg õpib ülikoolis. Nimetatu näitab kohtu hinnangul seda, et süüdimõistetu on esimese poja kasvatamisel teinud head tööd ning see ka räägib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise kasuks, sest siis avaneb tal võimalus 7 1-15-9308 osaleda ka aktiivselt enda teise poja kasvatamisel. Kui E. Meier hakkab vabaduses igapäevaselt kontrollima F. R. M õppetöid nagu endised abikaasad on kokku leppinud, siis on süüdimõistetu õhtud ka sisutatud asjaliku tegevusega ning nimetatu aitab ka kaasa E. Meieri edasisele õiguskuulekusele.
16. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles toetavad tema ennetähtaegset vabanemist. Kohtul puudub küll ülevaade tema täpsest majanduslikust olukorrast, kuid samas puudub kahtlus selles, et vabaduses on talle tagatud sellised rahalised vahendid, mis võimaldavad ära elada. Nimetatut kinnitab ka töökoha olemasolu. Samuti kohtul puudub alus kahelda ka selles, et E. Meier pole olnud kunagi töötu ning tal on olemas legaalse äritegemise kogemus olles M OÜ ja M OÜ juhatuse liikmeks. Kohtu hinnangul ebaseaduslik ja seaduslik majandustegevus kauba vahendamisel erinebki vaid selle poolest, millist kaupa vahendatakse ja milliste n.ö lepingupartneritega suheldakse. Mõlemad nimetatud majandustegevused nõuavad organiseerimisvõimet ning lähtuvalt kriminaalasja materjalidest puudub kohtul alus kahelda selles, et süüdimõistetu on võimeline tegelema ka seadusliku riigipiiri ületava majandustegevusega.
17. Positiivsena hindamaks süüdimõistetu elutingimusi vabaduses olles on põhjendatud tuua välja ka see, et kohtu küsimusele, kuidas E. Meier näeb enda edasist elukulgu tõi ta esimese asjana välja enda alaealise poja ja ka siis kui kohus andis süüdimõistetule võimaluse midagi veel lisada enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa tõi ta välja selle, et pojal on raske vanus ja tema jaoks on kõige tähtsam olla poja kõrval praegu. Kohus loodab, et süüdimõistetu oli kohtuistungil siiras ja mõtles öeldut tõsiselt, kuna tal on olnud kinnipidamisasutuses piisavalt aega mõelda ja järjestada prioriteete enda elus ning seades lapse heaolu kõige kõrgemale peaks see ka kaasa aitama sellele, et ta edaspidiselt püsib õigel rajal ja ei vali kiire majandusliku kasu saamiseks ebaseaduslikku teed, mis suure tõenäosusega päädib uuesti kinnipidamisasutusse sattumisega. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
18. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu ning vaieldamatult on eeltoodud alapunktile kõige keerulisem leida õige vastus, sest põhimõtteliselt tuleb kohtul tegeleda ennustamisega.
19. E. Meier tõi kohtuistungil välja, et ta soovib jätkata ausat elu ja töötamist. Nähtuvalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.03.2018 otsusest, mille kohaselt on ta tunnistatud süüdi

§ 256

lg 1, § 184 lg 21 p 1 järgi, pole ta varasemalt elanud seaduskuulekat elu ning teda on karistatud väga tõsiste esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Samuti on ka teda varasemalt veel karistatud kriminaalkorras. Riigikohus on seisukohal (RKKKo nr 3-1-1-1217l), et isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Seega ongi käesoleval juhul võtmeküsimuseks otsustamaks selle üle, kas on põhjendatud E. Meieri ennetähtaegne vabastamine see, kas kuritegevus on tema eluviisi lahutamatu osa või suudab süüdimõistetu edaspidiselt elada seaduskuulekalt. Süüdimõistetu on ise sellele kohtu küsimusele vastanud, et 100% ei ole kuritegevus tema eluviisi lahutamatu osa. Sellele küsimusele, kas ta nõustub iseloomustuses väljatooduga, et tema probleemi lahendamise oskus on kesine, ta kordab oma vigu ja ei tee neist järeldusi on E. Meier vastanud, et võib olla ongi selline asi nagu igal inimesel, et ta kordab oma vigu. Seda teeb iga inimene, aga kas varem või hiljem järeldusi tuleb sellest teha. Tal lihtsalt ei ole aega selleks, et teha vigu, mis olid eelnevas elus ja soovi tal ka ei ole neid korrata.

1. Kohtul kuulates E. Meieri vastuseid kohtuistungil jäi mulje, et tegemist on keskmisest intelligentsema kurjategijaga ning seega ei ole talle ka arusaamatu teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Seega kohtu hinnangul E. Meieri edasine elukäik sõltub puhtalt tema 8 1-15-9308 valikutest, sest kohtu hinnangul arvestades tema varasemat seaduslikku majandustegevust on ta ka võimeline end ära elatama legaalsel teel. Kohtul puudub alus kahelda süüdimõistetu E. Meieri poolt välja toodus, mille kohaselt on võimalik lappi kätte võttes katkestada suhe nn kriminaalmaailmaga. Seda, et endised kaaskurjategijad ei saaks sundida teda uuesti kuritegusid toime panema ja jätaksid ta rahule peaks tagama see, et kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele on vajadusel tagatud riigipoolne kaitse ja seda vaatamata sellele, mida nad on eelnevalt toime pannud.
2. Asjaolu, et E. Meier on enda kuritegelikule karjäärile selja pööranud ja tal ei ole enam tihedat sidet nn allmaailmaga kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses ei ole andmeid selle kohta, et keegi kuritegelikku ühendusse kuuluv isik või selle isiku lähedane oleks süüdimõistetut kinnipidamisasutuses regulaarselt rahaliselt toetanud. Nimelt on üldteada see, et kuritegeliku ühenduse liikmete toetamist jätkatakse ka kinnipidamisasutuses, et hoida kuritegusid toime pannud isikuid lojaalsetena. Nähtuvalt kinnipidamisasutuse koostatud iseloomustusest on E. Meierile vangistuse jooksul kandnud raha peamiselt poeg R. M.
3. Kohtu hinnangul peaks E. Meieril olema piisavalt motivatsiooni enda elu muutmiseks õiguskuulekuse suunas, kuna ta on kahe lapse isa, kellele peaks ta oma käitumisega olema eeskujuks. Kindlasti võib vastuargumendina välja tuua, et senini ei ole olnud perekond tema õiguskuulekuse garantiiks, kuid varasemalt ei ole E. Meier ka enda nahal tunda saanud, mida tähendab pikaajaline kinnipidamisasutuses viibimine.
4. Käesoleval juhul räägib E. Meieri ennetähtaegse vangistusest vabastamise kasuks ka see, et ta ei vabane lihtsalt niisama vabadusse, vaid ta allutatakse elektroonilisele valvele ning lisaks tuleb tal alluda käitumiskontrollile. Kohus, tutvudes kriminaalhooldusametniku vastavasisulise ettepanekuga, leiab, et põhjendatud on sellega nõustuda, kuna pakutud tingimused peaksid aitama kaasa sellele, et E. Meier läbib edukalt katseaja. Kohus peab põhjendatuks arvestades E. Meieri süüdimõistmist mh ka

§ 184

lg 21 p 1 järgi lisada lisakohustusena ka

§ 75lg 2 p-s 21 ette nähtud kohustus, s.o käitumiskontrolli ajal ei tohi E.

Meier omada või tarvitada narkootilisi aineid. Eriti peaks käesoleval juhul aitama süüdimõistetu edasisele õiguskuulekusele kaasa

§ 75

lg 2 p 7 alusel määratav lisakohustus, s.o mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata (v.a lähisugulased), mis minimeerib võimalust kuritegeliku ühenduse loomiseks või selle liikmeks olemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. Meier kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (8 kuuks) ning ühes lisakohustuste määramisega.

§ 76

lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, s.o kuni 09.12.2023. Käesoleva määruse jõustumisest kahe aasta jooksul peab E. Meier täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. Lisaks räägib käesoleval juhul süüdimõistetu E. Meieri ennetähtaegse vabastamise kasuks ka see, et ta on varasemalt vabanenud kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 1-aastase katseajaga ning siis täitis ta käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. Kohtul puudub alus arvata, et käesoleval juhul oleks tema käitumine käitumiskontrolli ajal teistsugune ning elektroonilise valve all viibimine on väga tugev kontrollmehhanism, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus E. Meier viibib. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla piirab kinnipeetava elu ja aitab ka sammsammult kohaneda eluga vabaduses ning korraldada seda selliselt, et hilisemalt ei oleks õiguskaitseorganitel põhjust teha talle mingeid etteheiteid.
2. Samuti ei saa kohus jätta arvestamata seda, et E. Meieri kriminaalasjas olev kaassüüdimõistetu G. S vabastati Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrusega vangistusest 9 1-15-9308 tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Nimelt mõisteti ka G. S kriminaalasjas nr 1-5-9308 süüdi mh

§ 256lg 1 järgi, s.o kuritegeliku ühenduse organiseerimises.

Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et eeltoodud riigipoolne usaldus ei ole ennast õigustanud ning kohus ei näe, et käesoleval juhul oleks E. Meieri ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel faktilised asjaolud märkimisväärselt erinevad. Kohus leiab, et erinevate sarnases olukorras olevate isikute karistusõiguslik kohtlemine ei saa oluliselt erineda, kuna see ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

1. Kohtul ei ole alust kahelda ka süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt välja toodus, mille kohaselt üheks kokkuleppe sõlmimise tingimuseks oli ka see, et prokuratuur toetab E. Meieri ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole küll seotud prokuratuuri seisukohaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Samas inimlikust aspektist vaadatuna pole välistatud, et nimetatud asjaolu oli ka üheks motivaatoriks, miks E. Meier üldse nõustus kriminaalasja arutamisega kokkuleppemenetluses, kus paratamatult ei toimu tõendite sama põhjalikku uurimist nagu üldmenetluses. Kõrvutades E. Meieri suhtes tehtud Harju Maakohtu 07.09.2016 otsust ja Viru Maakohtu 15.01.2018 otsust nähtub neist, et süüdimõistetu kuulus nii A. P juhitud kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 2013.a alludes vahetult P H kui ka juhtis enda kuritegelikku ühendust hiljemalt juuni 2009, mille ebaseaduslikku tegevust finantseeriti ka mh A. P ja P. H rahalistest vahenditest. Seega käesoleval juhul arvestades eeltoodut kohtu hinnangul täielikku selgust selles ei ole, milline oli 2009.a kuni 2013.a E. Meieri roll nn kuritegelikus maailmas.
2. Arvestades kõike eeltoodut puudub kohtul alus kahelda selles, et praeguseks ära kantud karistus on täitnud enda eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest loobuma. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ on süüdimõistetul võimalik vajadusel läbida ka kriminaalhoolduse ajal ning ka selle läbimata jätmine ei ole kohtul hinnangul selliseks asjaoluks, mis annaks aluse asuda eitavale seisukohale E. Meieri ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et E. Meieri tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud, kuna karistuse eesmärk on saavutatud ning tema poolt uute toime pandavate kuritegude toimepanemise risk on minimaalne. Seda kinnitab kohtu hinnangul see, et ta on aastaid võtnud vanglas koristusvahendi kätte näidates sellega, et ta on enda meelt parandanud ja tahab enda elu muuta ning edaspidiselt elada seaduskuuleka kodanikuna kasvatades enda lapsi vabaduses olles. Nimetatu viitab ka sellele, et ta on valmis katkestama sidemeid kriminaalse maailmaga ning seega ei pea kohus põhjendatuks jätta teda vabastamata tema poolt toime pandud kuritegude kriminoloogilise eripära tõttu. Kuritegeliku ühenduse juhte saab küll pidada inimesteks, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud n.ö kriminaalse maailma subkultuurilased hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline. Samas esineb alati erandeid ning kohus leiab, et E. Meier on enda käitumisega kinnipidamisasutuses näidanud, et ta kvalifitseerub just viimati nimetatuks, sest suur arv kinnipeetuid, kes viibivad temaga samas osakonnas, ei nõustu vangla poolt pakutavatel majandustöödel osalemisega. Seega ei hoia kohtu hinnangul E. Meier au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille kohaselt on koristustöö tegemine tema staatusega persoonile väärikust alandav ning samuti ei muretse ta enda autoriteedi kadumise pärast nn allmaailmas, mis viitab sellele, et ta soovib enda senist käitumismustrit muuta ja mitte korrata tehtud vigu.
4. Asjakohane on kohtu hinnangul siin osutada ka sellele, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla ei vabane isik karistusest, vaid ta kannab käitumiskontrollile alludes selle ära kergematel tingimustel kohustudes kriminaalhoolduse all viibides õigustama talle osaks saanud võimalust kanda karistust vabaduses olles. 10 1-15-9308 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 11