1-16-9898/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-9898 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Piina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Iljini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 28.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Sergei Iljin, isikukood 37107074211, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Sergei Iljin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Iljini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Sergei Iljin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) järgi ja karistati KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 6 aastat. Karistuse kandmise algus 05.08.2014 ja lõpp 05.08.
2. 1 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 05.08.
3. Sergei Iljin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 82). Kinnipidamisasutusest Sergei Iljini kohta koostatud iseloomutuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kümme korda ja viibib vangistuses kolmandat korda. Vangistuse jooksul on omandanud riigikeele B1 taseme, töötanud majandustöödel koristajana, osalenud OÜ Corrigo sõltuvusprobleemidega isikute tugirühma töös, käinud psühholoogi vastuvõtul. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest. Enne vangistust elas tuttava D. A.i juures, kelle aadressi ei tea. Vabanemisel asub elama aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ja omanik on nõus isiku sinna elama asumisega. Süüdimõistetu lõpetas
4. klassi xxx
5. Keskkoolis. Vangistuse ajal jätkas õpinguid ja omandas keskhariduse
6. a. Enda sõnul on varasemate vangistuste ajal
7. a ja
8. a omandanud keevitaja ja katlakütja kutse. Enne vangistust kindel sissetulek puudus ja teenis raha kuritegelikul teel. Ametlik töökogemus puudub, kuna enamus täiskasvanu elust on olnud vanglates. 01.08.2017 seisuga on täitmata rahalisi nõudeid summas 4886,93 eurot. Peale vabanemist on garanteeritud töö remondifirmas xxx OÜ xxx. Isiku lähedasteks on ema ja õde. Isik on vangistuses tarvitanud narkootikume, käesoleval ajal on hinnatud remissioonis olevaks (haigustunnuste taandumine – kohtu märkus). Põeb kroonilist haigust ja tal on diagnoositud xxx. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isiku lähedaseks ema ja õde. Varasemate riskihindamiste põhjal kinnipeetaval Sergei Iljinil ametlik töökogemus puudub, kuna enamus täiskasvanu elust on ta olnud vanglates. On töötanud umbes aasta xxx OÜ-s, töökoha sai juhatuse liikme E. M. kaudu, kes on kriminaalkorras karistatud. Vabanemisjärgne töökoht on ettevõttes xxx OÜ xxx. Kohtudokumentide alusel on isikut korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas raskete isikuvastaste kuritegude ja korduvalt narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Kriminaalhooldusel on isik viibinud ühel korral. Kriminaalhooldus lõppes tähtaegselt, uusi seaduserikkumisi Eestis katseajal toime ei pannud, kuid vahetult enne kriminaalhoolduse lõppu kinni peetud Soomes seoses kahtlustusega narkokuriteos raskendavatel asjaoludel. Prokurör (kirjalikus arvamus tl 54-56) nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Iljini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuuri hinnangul ei esine Sergei Iljini puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Sergei Iljinit vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 05.08.2020, olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema elustiil on riskiv ja hoolimatu, isik on enda suhtes ükskõikne. Muuhulgas on isiku käitumist ja mõtlemist oluliselt mõjutanud kriminaalne subkultuur ja mõtteviis. Sergei Iljinil puudub empaatiavõime ning usk muutumise võimalikkusesse. Kinnipeetav tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Peale selle on isikul ka kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine, mis ei ole käesoleval juhul täidetud. Isik, kes on 2 paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Sergei Iljinil on probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Kindlasti ei saa välistada ohtu, et isik vanade harjumuse juurde tagasi pöördub. Seega ei oleks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine Sergei Iljini puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Sergei Iljin kõrgohtlik avalikkusele. Ohustatud on rahvatervis ja avalikkus. Oht seisneb narkootiliste ainete levikule kaasa aitamises ning füüsilise vägivalla ja tulirelva kasutamises. Oht on tõenäolisem kui isikul puudub stabiilne legaalne sissetulek ja elukoht ning ta jätkab narkootikumide tarvitamist ja suhtlemist kriminaalse ringkonnaga. Soodusteguriks on varasema pika vangistuse mõju ja prosotsiaalse võrgustiku nõrkus. Sergei Iljin selgitas kohtuistungil, et ta taotleb enda vabsatamist ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on elu- ja töökoht. Vanglas käitub ta korralikult töötab ja loodab vabaduses asuda seadusekuulekale elule. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Sergei Iljin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Iljinil on keskeriharidus. Enda sõnul on varasemate vangistuste ajal
9. a ja
10. a omandanud keevitaja ja katlakütja kutse. Enne vangistust kindel sissetulek puudus ja teenis raha kuritegelikul teel, kuigi on töötanud umbes aasta xxx OÜ-s. Isikul on lähedastest ema ja õde. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varasemalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis ja korduvalt. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt ja grupis, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtuotsusest nähtub, et isik osales ca 8708 buprenorfiini sisaldava ravimi, Subutexi, omandamises, valdamises ja veos isikute grupis Eestist teise Schengeni konventsiooniosalisse riiki. 3 Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele B1 taseme, töötanud majandustöödel koristajana, osalenud OÜ Corrigo sõltuvusprobleemidega isikute tugirühma töös, käinud psühholoogi vastuvõtul. Käesoleval hetkel jätkab töötamist majandustöödel. Süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tööst keeldumise ehk allumatusega. Sergei Iljinil on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, mis kehtib kuni 05.10.
11. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ja omanik on nõus isiku sinna elama asumisega. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud ettevõttes xxx OÜ xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives osalemine, riigikeele omandamine ja sotsiaalsetes tegevustes tegutsemine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Teiseks tuleb tähele panna, et isik on ka varasemalt narkokuriteo eest karistatud vangistusega. See aga iseloomustab süüdimõistetu käitumismustrit, st et ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Isik on osalenud kuriteod, mida iseloomustab tugeb kuritegelikku gruppi kuulumine, sidemed kuritegelikus maailmas, sellest tuleneb juurdunud elustiil. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.08.2020, s.o pisut vähem kui kolme aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei tekki kohtul veendumust, et 3-aastane vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi narkokuritegusid. Viimane distsiplinaarkaristus on määratud allumatuse eest, mis ilmekalt näitab isiku poolt kuritegeliku kultuuri aktsepteerimist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise 4 võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives osalemine ja riigikeele omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – teda on ka varasemalt narkokuriteo eest karistatud ja sh reaalse vangistusega. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt ka katseaja tõttu ähvardada pikaajalise vangistuse tõttu, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Iljini temale Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6