KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 05.06.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-11174 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Kait

§76

lg.5 määrata Igor ŠKERGINILE katseaeg kuni 13.04.2022.

§78

p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrata Igor ŠKERGINI elektroonilise valve tähtajaks 9 (üheksa) kuud.

§75

-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§76

lg.5 alusel määrata Igor 1 ŠKERGINILE käitumiskontroll tähtajaga 14 (neliteist) kuud.

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on Igor ŠKERGIN katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§75

lg.2 p.2-1, 4, 7, 8 alusel on Igor ŠKERGIN katseajal kohustatud täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Igor ŠKERGIN Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Igor ŠKERGIN vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Igor Škergini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Igor Škergin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusega

(KarS) §256 lg.1, §184 lg.2-1 p.1 (alates 01.01.2015 KarS §184 lg.2-1) ja §392 lg.2 p.2 (alates 01.01.2015 KarS §184 lg.2 p.1) järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 13.04.2016. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele B1 taseme. Kinnipeetavale koostati tööle määramise käskkiri, kuid kinnipeetav ei ole kordagi reaalselt tööle asunud. Enne vangistust elas kinnipeetav juhututtavaga xxx, vabanemise korral soovib asuda elama xxx. Korteris elavad isikud on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetaval on keskeriharidus, vanglas omandab riigikeele B2 taset. Enne vangistust tuli kinnipeetav enda sõnul majanduslikult hästi toime, sissetulekuteks oli kriminaalne tulu. Vanglas avaldas kinnipeetav suuliselt nõusoleku, et on valmis töötama koristajana, kuid reaalselt tööle ei ole asunud. Enne vangistust lõi kinnipeetav kuritegeliku ühenduse materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega võib kinnipeetav kuritegusid toime panna ka juhul, kui tema sissetulekud on korrapärased. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt perekond. Vabanemise korral asub kinnipeetav tööle OÜ-sse xxx xxx. Kuna tegemist on elektroonilisele valvele allutatud isikuga, on väga keeruline planeerida nii igapäevaselt kui terveks nädalaks ette autojuhi sõidumarsruuti. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, abikaasa ja täiskasvanud pojad, kinnipeetav suhtleb väidetavalt kõigiga telefoni ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetav kinnitas, et tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kuigi kinnipeetav enda sõnade kohaselt ei tundnud ta enamikke enda poolt loodud kuritegeliku ühenduse liikmeid, järgis ta tegelikkuses täpselt võimuhierarhiat ja selle reegleid. Kinnipeetav on võimeline mõjutama teisi isikuid. Kinnipeetav ei tegutse hetkeimpulsi ajel, vaid on oma tegevuse põhjalikult läbi mõelnud, probleemide lahendamiseks võib kasutada kriminaalset tegutsemisviisi. Korduvad väärteokaristused näitavad, et kinnipeetava probleemilahendusoskus on kesine, ta kordab pidevalt oma vigu ja ei tee neist järeldusi. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 13.04.2022, käitumiskontroll 14 kuud, elektrooniline valve 9 kuud ning panna KarS §75 lg.2 p.2-1, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Igor Škergin seletas maakohtu istungil, et kuritegude toimepanemine oli rumalus, ta on oma elu ümber mõelnud, teinud kõik võimaliku vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ja uusi kuritegusid toime ei pane. Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve leidis maakohtu istungil, et antud kinnipeetava puhul on eripäraks see, et ta lõpetas oma kuritegeliku käitumise vabatahtlikult juba enne kinnipidamist ja kahetseb toimepandud vana asja. Kinnipeetaval on võimalik 3 asuda elama nii abikaasa kui vanemate juurde, kaks töökohta on talle kindlustanud täiskasvanud poegade firmad, kinnipeetaval endal on mitu eriala. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt

§76

lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke rohkem kui 3 aastat 1 kuu vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind xxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elektroonilise valve nõusolek isikutelt, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral elama, on asja materjalides olemas. Kuigi kinnipeetav ise nimetas maakohtu istungil oma võimaliku elukohana vabanemise korral xxx, nähtub kaitsja seletusest, et tegemist on kinnipeetava eakate vanemate elukohaga, kuhu on kinnipeetaval lisaks xxx tänava elukohale samuti võimalik asuda elama. Kuna kriminaalhooldusametnik on käesolevas asjas kontrollinud elektroonilise valve sobivust elukohas xxx, siis lähtub maakohus ka nimetatud andmetest. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt

§76

lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 4 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Maakohus peab siinkohal märkimist väärivaks kaitsja väiteid selle kohta, et kinnipeetav lõpetas oma kuritegeliku käitumise juba enne kinnipidamist ja süüdimõistmist. Neid väiteid toetab Viru Maakohtu 11.01.2018 otsus, mille kohaselt kinnipeetava kuritegelikus ühenduses väljakujunenud toimimisviisid katkesid suures osas sügisel

1. Kinnipeetav peeti sama otsuse kohaselt kinni 13.04.
2. Seega tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga selles, et enne kinnipidamist elas kinnipeetav enam kui 4,5 aasta vältel seaduskuulekat elu. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele B1 taseme ja asunud omandama riigikeele B2 taset. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et praegune vangistus on antud kinnipeetavale esimene ja sellest on ta käesolevaks ajaks kandnud ära üle poole. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Viru Vangla nähtub, et tegemist on elukohaga, kus elavad kinnipeetava abikaasa ja poeg. Elukoht võimaldab elektroonilise valve paigaldamist. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on oma perekonnaga side säilinud, abikaasaga on nad koos elanud 36 aastat. Kinnipeetaval on täiskasvanud pojad. Seega on alust arvata, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul on kinnipeetavale tagatud igakülgne toetus ja abi ka perekonna poolt. Viru Vangla iseloomustusest nähtub ka, et lisaks abikaasale ja poegadele on kinnipeetavat vabaduses toetamas eakad vanemad ja õde. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha OÜ xxx. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist ettevõttega, millega on kinnipeetaval olnud varasem tööalane kokkupuude, käesoleval ajal on selle juhatuse liikmeks kinnipeetava poeg. Samuti on kinnipeetav käesoleval ajal xxx OÜ juhatuse liige. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kehtib kinnipeetava isikut tõendav dokument küll kuni vaid 10.11.2019, kuid leiab, et see asjaolu ei takista kinnipeetava vabastamist vangistusest 5 tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Üldteadaolevalt ei lähe korduva dokumendi taotlemisega Eesti Vabariigis kaua aega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei diagnoositud ning narkootikume ta ei tarvita. ole kinnipeetaval alkoholisõltuvust KarS §76 lg.4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 võib kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetav on toime pannud mitu erinevat kuritegu, on ta nende toimepanemise eest karistatud esimest korda, seega ei leia maakohus, et tegemist on üleliia kõrge retsidiivsusriskiga edaspidi. Ka Viru Vangla iseloomustusest ei nähtu negatiivset hinnangut toimepandud kuriteo asjaoludele. Töökoha reaalne olemasolu vangistusest vabanemisel vähendab kinnipeetava vaba aega ja samas annab seoses sissetulekuga teatava materiaalse kindlustunde. See kõik omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 10%. Kuigi tegemist on väga madala uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendiga, maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav 24.01.2019 käskkirjaga kohustatud asuma tööle, kui reaalselt ei ole ta kordagi tööle asunud. Samas ei nähtu iseloomustusest, et kinnipeetavat oleks tööst keeldumise eest karistatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et mittetöötamist vanglas ei saa antud kinnipeetavale ette heita. Positiivse retsidiivsusprognoosi jaoks on eeskätt oluline see, et kinnipeetav ei ole varem vangistust kandnud. Seega on maakohtul alust arvata, et antud kinnipeetava puhul on Vangistusseaduse §6 lg.1 sätestatud eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele täidetud. Seda arvamust kinnitab muuhulgas kinnipeetava käitumine vanglas. Samuti on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja saavutanud püstitatud eesmärgid. Kinnipeetava positiivne käitumine vanglas annab alust loota, et ta suudab rikkumisi toimepanemata elada ka vabaduses, mistõttu on alust arvata, et vangistuse peamine eesmärk on saavutatud, kinnipeetav on suunatud tagasi õiguskuulekale teele ja ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on olemas alused tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus leiab, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine koos esialgu elektroonilise valvega on antud kinnipeetava puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine on vabaduses oluliseks toeks ning tagab kontrolli kinnipeetava edasise elu ja tegevuse üle. Ühtlasi annab see ka võimaluse kinnipeetavale näidata, et oma edaspidise elu suudab ta elada seaduskuulekalt. 6

§76

lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 13.04.2022.

§78p.2 kohtumääruse jõustumisest.

alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud ja käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud. Maakohus nõustub nende tähtaegadega ja märgib, et kuna siinkohal tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid eesmärke, peab elektroonilisel valvel olema ka karistuslik eesmärk ja see valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama. Vaid sellisel juhul on elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud ja selle eesmärk täidetud. Käitumiskontrolli tähtaeg aitab kinnipeetaval järgida distsipliini.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrab maakohus kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 9 (üheksa) kuud.

§75

-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§76

lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale käitumiskontrolli tähtajaks 14 kuud.

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on kinnipeetav katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalisel elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustuseks keelu omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kohustuse asuda tööle 2 nädala jooksul, keelu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt ei esine kinnipeetaval probleemkäitumist seoses narkootikumidega, olid nendega seotud tema poolt toimepandud kuriteod. 7

§75

lg.2 p.2-1, 4, 7, 8 alusel kohustab maakohus kinnipeetavat katseajal täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus

§76ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8