1-17-11174/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11174 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Šimatulski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR ŠIMATULSKI, isikukood 37012052234, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.06.2014 ja lõpp 05.12.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.10.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR ŠIMATULSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel v älja mõista Aleksandr Šimatulskilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 253,20 (kakssada viiskümmend kolm eurot 20 senti) eurot v.adv. abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Simson Straus kasuks 253,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Aleksandr Šimatulski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksandr Šimatulskile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Šimatulski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Šimatulski süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 2 p 1) järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. Aleksandr Šimatulski tunnistati süüdi ka KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.06.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Šimatulski vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama hakkab xxxx , läheb ka tööle, kuid esialgu võtab ennast Töötukassas arvele. Tal on keevitaja kutse ja krohvija eriala omandatud ning ta loodab Töötukassa kaudu tööle saada. Vangistuses ta töötanud ei ole, kuna pakutakse ainult koristaja tööd. Vabanemisel toetavad teda ema ja õde. Selgitab, et ei suhtle enam kuritegeliku taustaga inimestega. Oma kergemeelsuse tõttu sattus jälle vanglasse, nüüd on kõike mõistnud. Ta on raamatuid lugenud, enesearenguga tegelnud. Talle on vanglas määratud vaid vestlus sotsiaaltöötajaga. Pereliikmetega suhtleb kord nädalas ja kord kuus käivad nad vanglas kohtumisel. Ta ei ole pärast
3. aastat tarvitanud narkootikume ja ei kavatse ka edaspidi tarvitada. Vabanemisel plaanib pöörduda sotsiaaltöötaja poole, kui majanduslikult on raske. Avaldab, et ta ei teagi, mis on subkultuur ja mis need hoiakud peaksid tähendama ning lisab, et tema ei toeta mingit subkultuuri. Selgitab, et majandustöödel on väga väike palk. Kui läheb tööle, siis maksab oma võlad. Kaitsja leiab, et kinnipeetava puhul esinevad alused tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõigest 22%, mis on võrdlemisi 2 madal riskiprotsent ning tähendab, et väga suure tõenäosusega kohtu poolt isiku vabastamisel ei soorita ta uut kuritegu. Vangla ja prokuratuuri mittetoetav arvamus tugineb suurel määral tähtsusetutele asjaoludele. Näiteks tulirelvadega seos tugineb
4. aastal toimunud läbiotsimise käigus leitud ühele padrunile. Tänapäeval pole sellise ühe padruni omamine enam kriminaalkorras karistatav. Samuti tugineb vangla kustunud väärteokaristusele. Iseloomustusest nähtuvalt on isik püüdlikult tegelenud riigikeele õppimisega. Hetkel on küll mõni eksam ebaõnnestunud, kuid varasemalt on näha, et isik on siiski proovinud neid eksameid sooritada. Keevitajana või ehitustöölisena saaks ta ka töötukassa abil töökoha leida. Töötutoetus tagaks samuti mõningase abi sissetulekutel kuni töö leidmiseni. Vangla iseloomustuse kohaselt on olemas motivatsioon, et eriala omandada. Isik saab aru, et tema kergemeelsus on olnud põhjuseks, miks ta vangistusse sattus. Tema vabanemisjärgsed elutingimused võimaldavad sobivat hakkamasaamist, lisaks on tal konkreetsed plaanid tulevikuks. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest, tegelikkuses muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Aleksandr Šimatulski lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks peab ta täitma käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kõikvõimalikke lisakohustusi, alustades sotsiaalprogrammides osalemisest kuni narkootikumide tarvitamise keeluni. Elektroonilise valve puhul on Aleksandr Šimatulskil kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Seejuures on järelevalveametnikul õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Seega peab Aleksandr Šimatulski suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning elama pidevas teadmises, et kui ta libastub, satub ta suure tõenäosusega tagasi vangistusse. Kuna riskiprotsent on väga madal, palub kaitsja Aleksandr Šimatulski vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Šimatulski ära kandnud üle 4 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat karistust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Varem pani kinnipeetav toime suures koguses narkootilise aine ja tulirelva või laskemoona ebaseadusliku käitlemise, käesolev kuritegu on samuti suures koguses narkootilise aine käitlemine ning kuritegelikku ühendusse kuulumine. 3 Kinnipeetav on kuriteod toime pannud enamasti grupis ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas majandustöödel töötamisest keeldumise eest, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kuigi kinnipeetaval ametiisikutega suhtlemisel suuri probleeme ei ole esinenud, ei ole ta ametnikega suhtlemisel ka koostööaldis. Käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes pooleli kriminaalasi, milles on isikule esitatud süüdistus KarS § 327 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Kohtuotsus ei ole käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks veel jõustunud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele A1 ja A2 tasemed ning osales riigikeele B1 taseme kursusel, samuti on tal vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav ei ole varem ametlikku töökohta omanud ning enne vangistust oli tema sissetulekuks elukaaslase töötasu ning kuritegelikul teel saadud vahendid. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 9300 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut vabanemisel negatiivselt mõjutab ning töö suhtes on ta samuti valiv, mida näitab asjaolu, et ta ei ole vangistuses valmis majandustöid tegema. Kinnipeetava suhtlusringkond oli enne vangistust kuritegelik, kuivõrd karistust kannab ta muuhulgas kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Jätta Viru Maakohtu
6. oktoobri 2018 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja maakohtu viited seoses süüdimõistetu Aleksandr Šimatulski suhtes poolelioleva kriminaalmenetlusega.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Simson Straus kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele süüdimõistetu Aleksandr Šimatulskile määratud korras kaitse teostamise eest. 4
9. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Aleksandr Šimatulski kanda. Süüdimõistetu Aleksandr Šimatulskil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 29.10.2018 kohtumäärus 1-17-11174 jõustus
10. jaanuaril
11. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 5