KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11174 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Irina Štšelina

§ 184lg 2 p 1) järgi ning karistati vangistusega 6 (kuus) aastat. Kar

S § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 03.04.

1. Kohtuotsus jõustus 15.02.
2. Viru Vangla esitas 27.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Kolesniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, ei toeta I. Kolesniku tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Igor Kolesniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Igor Kolesniku ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 13.02.2020 kohtuistungil avaldas Igor Kolesnik, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta suudab mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ning tarvitada narkootilisi aineid, samuti hoida eemale nendest inimestest, kes on kriminaalkorras karistatud või tarvitavad narkootikume. Ta võib elada ilma kuritegude toimepanemiseta. Vabaduses tal on töökoht olemas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11174 tunnistati Igor Kolesnik süüdi KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.

§ 184lg 2 p 1) järgi ning karistati vangistusega 6 (kuus) aastat. Kar

S § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust alates 03.04.

1. Igor Kolesnik kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
2. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Igor Kolesnik temale mõistetud karistusajast, 7 aastat 9 kuud ja 21 päeva vangistust, ära kandnud 3 aastat 10 kuud ja 15 päeva, mis on vähemalt poole mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et I. Kolesnikovi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. I. Kolesnik pärast vabanemist soovib elada aadressil XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub I. Kolesniku endisele abikaasale. Korteris on kõik eluks vajalik. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik on nõus I. Kolesniku vabanemisega elektroonilise valvega antud aadressile. Igor Kolesniku näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab I. Kolesnikov kolme kehtivat kriminaalkaristust, kaks viimast on esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest. Kohus on seisukohal, et korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusest on Igor Kolesnik tunnistatud süüdi KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.

§ 184lg 2 p 1) järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat.

Igor Kolesnik pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise, veo toimepanemise, sisseveo üle Eesti Vabariigi riigipiiri ning väljaveo üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri kuritegelikus ühenduses. Sama otsusega moodustas kohus KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu 20.12.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. Viru Maakohtu 20.12.2016 otsusega on I. Kolesnik tunnistatud süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ehk tapmise eest. Seega pani I. Kolesnik toime rasked esimese astme kuriteod, seades sellega ohtu isikute, rahvatervise ja avaliku rahu. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. I. Kolesniku käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Siinkohal ei saa jätta arvestamata seda, et ta ka ise tarvitas vabaduses olles enne kinnipidamist narkootilist ainet amfetamiini ning seega ei ole kuidagi välistatud see, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral satub ta uuesti narkootiliste ainete küüsi, mis päädib uute raskete kuritegude toimepanemisega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust teist korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Igor Kolesniku käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tema suhtes kehtivad 6 distsiplinaarkaristust: kartser kestusega 20 päeva tööst keeldumise eest; noomitus ebaviisaka käitumise eest; kartser kestusega 7 päeva korralduse allumatuse eest; kartser kestusega 25 päeva tööst keeldumise eest; kartser kestusega 30 päeva tööst keeldumise eest, noomitus kambri ehitus- ja sisustuselementide katmise eest. 3 On tuvastatud, et Igor Kolesnik pani viimase kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. I. Kolesnikul on põhiharidus. Mingit eriala ei oma. Tal puudub soov töötada. Majanduslik toimetulekuoskus puudub. Enne vangistust oli registreeritud Eesti Töötukassas töötuna. Materiaalselt teda toetas endine abikaasa ning ema. I. Kolesnik on keeldunud vangla majandustöid tegemast. Vaatamata sellele, et I. Kolesnikul on ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht olemas, kahtleb aga kohus, et ta hakkab vabanemisel töötama, kuna tal puudus soov töötada enne vangistust ning vangistuse ajal, ta pole kunagi töötanud, elas teiste isikute kulul. Kohus on seisukohal, et arvestades ülaltoodut võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla küllaltki tõenäoline ning kohtul puudub veendumus, et selles olukorras (majanduslike raskuste tekkimise korral) keeldub isik uute kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 8 893,55 eurot. Positiivne on see, et kinnipeetav I. Kolesnik osaleb oma täitmiskava täitmisel sotsiaalprogrammis osalemise näol ning vestlemiste näol. Ta osales riigikeele A2 taseme kursustel ning sooritas eksami. Ta osales aktiivselt sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tunnistab, et esinesid probleemid alkoholiga ja uimastitega, mis tõi enamus probleeme tema ellu. Analüüsis oma käitumist. Tõi näited, mida ta võiks teha, et tulevikus muuta oma käitumist. Arvab, et kainet eluviisi toetab pidev hõive. I. Kolesnik osales vestlustel psühholoogiga suhete ja elustiili, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute muutmiseks. Osales vestlustel psühholoogiga ja kriminaalhooldusametnikuga sotsiaalsete oskuste teemal. Ta osales üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamise programmis psühholoogiga. Igor Kolesnikul on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedasteks on endine abikaasa S K, nende kaks ühist alaealist last (V ja V), isa V K, vend G Š, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Svetlana Kolesnik elab lastega I ning suhtleb I. Kolesnikuga telefoni teel. Siinkohal tuleb rõhutada seda, et I. Kolesniku tutvusringkond on valdavalt kriminaalne. Ta peab kirjavahetust ja ka kokkusaamistel on käinud kriminaalse taustaga isikud. Tema kontole on kandnud raha kriminaalse taustaga isikute lähedased. Kuna I. Kolesnik pani kuriteo toime kuritegelikus ühenduses, vangistuses teda toetavad kriminaalse taustaga isikud, siis puudub kohtul veendumus, et vabaduses loobub I. Kolesnik kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest, mis võib üle viia uute kuritegude toimepanemise juurde. Uute kuritegude toimepanemist võib Igor Kolesniku puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Viru Vanglas on I. Kolesnikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta pani tapmise toime alkoholijoobes. Ta on korduvalt viibinud alkoholiprobleemiga SA Ahtme Haiglas. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav mõistab probleemit osaliselt, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Samuti Viru Vanglas on I. Kolesnikul diagnoositud sõltuvus. Tarvitas amfetamiini esimest korda vanglas 1997-1998. aastal süstimise teel. Tarvitas amfetamiini, varasemalt ka heroiini. On kriminaalkorras karistatud sõiduki juhtimise eest narkojoobes, kohtuotsuse kohaselt tuvastati fentanüüli ja amfetamiini tarvitamine. Kinnipeetav on oma narkoprobleemiga katseajal pöördunud psühhiaatri poole ning talle määrati medikamentoosne ravi, samuti läbis katseajal "Eluviisitreening". Varem, viibides kinnipidamisasutuses, omas narkootilist ainet, mille eest on kriminaalkorras karistatud. Tunnistab, et oli probleem liigtarvitamisega. Käesoleva vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vaatamata sellele, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, tunnistab probleemi olemasolu, puudub kohtul veendumus, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, et ta suudab vabaduses tegelikult alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest loobuda ning jätkab kuritegude toimepanemist sõltuvusainete mõju all. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Igor Kolesnik impulsiivne, kasutab vägivalda, mida soodustab alkoholijoove. Tegutseb emotsioonide ajel. Tal on raskusi probleemide tunnistamisel. 4 Konfliktiolukorral ei suuda oma emotsioone kontrollida. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Igor Kolesniku tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks I. Kolesniku ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos I. Kolesniku puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu I. Kolesnik tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Igor Kolesniku vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5