KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11174 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis V

§ 184

lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.

§ 184lg 2 p 1) järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel 8 aasta ja 6 kuu vangistusega ning KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Šimatulskile liitkaristuseks KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.

§ 184

lg 21), § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.

§ 184lg 2 p 1) ning § 255 lg 1 järgi 8 aastat 6 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega liitkaristuseks mõistetud vangistus ning Harju Maakohtu 21.01.2015 kohtuotsusega mõistetud 6 aasta 6 kuu pikkune vangistus, mõistes liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust, lugedes moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks 05.06.

1. Karistuse kandmise lõpp 05.12.
3. Viru Maakohtu 29.10.2018 määrusega jäeti A. Šimatulski vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Käesolevaks ajaks on A. Šimatulski ära kandnud üle 4 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat karistust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Varem pani kinnipeetav toime suures koguses narkootilise aine ja tulirelva või laskemoona ebaseadusliku käitlemise, käesolev kuritegu on samuti suures koguses narkootilise aine käitlemine ning kuritegelikku ühendusse kuulumine. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud enamasti grupis ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.
6. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas majandustöödel töötamisest keeldumise eest, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kuigi kinnipeetaval ametiisikutega suhtlemisel suuri probleeme ei ole esinenud, ei ole ta ametnikega suhtlemisel ka koostööaldis. Käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes pooleli kriminaalasi, milles on isikule esitatud süüdistus KarS § 327 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Kohtuotsus ei ole käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks veel jõustunud. 2.
7. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele A1 ja A2 tasemed ning osales riigikeele B1 taseme kursusel, samuti on tal vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav ei ole varem ametlikku töökohta omanud ning enne vangistust oli tema sissetulekuks elukaaslase töötasu ning kuritegelikul teel saadud vahendid. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 9300 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut vabanemisel negatiivselt mõjutab ning töö suhtes on ta samuti valiv, mida näitab asjaolu, et ta ei ole vangistuses valmis majandustöid tegema. Kinnipeetava suhtlusringkond oli enne vangistust kuritegelik, kuivõrd karistust kannab ta muuhulgas kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. 2.
8. Maakohtul puudus kindlus, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Seega puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2 Määruskaebus
9. Viru Maakohtu 29.10.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Šimatulski kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.
10. Asjaolu, et süüdimõistetu suhtes on pooleli kriminaalmenetlus, ei saa arvestada ning seni, kuni otsus ei ole jõustunud kehtib süütuse presumptsioon. 3.
11. Vangla iseloomustuses on hinnatud süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise riski võrdlemisi madalaks – 22%, kuid seda ei tohiks arvestada, kuna selle arvutamisel on arvestatud kustunud karistusi. 3.
12. Süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi ja süüdistuses KarS § 184 järgi on süüdimõistetule ette heidetud suuresti samade tegude toimepanemist, mistõttu ei ole põhjendatud leida, et isikut on karistatud 2-l korral. 3.
13. Süüdimõistetu on motiveeritud asuma õiguskuulekale teele. A. Šimatulski on aru saanud, et kuritegevus ei tasu ennast ära ja sellega kaasnevad rasked tagajärjed. Süüdimõistetu motivatsioon omandada eriala aitaks tal leida töökoha. Samuti on süüdimõistetu teadlik riigi sotsiaalsüsteemi võimalustest, millest ta kuriteo toimepanemise ajal teadlik ei olnud.
14. Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 26.11.
15. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Šimatulski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
17. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Nimetatud analüüsi pinnalt on õigustatult jõutud seisukohale, et A. Šimatulski vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. Kaitsja toob välja, et pooleliolevale kriminaalmenetlusele ei saa tugineda, kuna asjas ei ole jõustunud kohtuotsust. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et tulenevalt süütuse presumptsioonist ei saa kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne jõustunud kohtuotsust. Seetõttu tuleb maakohtu nimetatud viited kriminaalmenetlusele kõrvale jätta. Küll ei muuda see kohtu lõppjäreldust. Asjakohased ei ole kaitsja viited vangla iseloomustustes toodud protsentide arvestamisele ja ka seda asjaolu puhul, kui süüdimõistetu suhtes on uue kuriteo toimepanemise risk võrdlemisi madal – 22%. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170) ja peab siinjuures taaskord üle kordama, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad 3 parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis, jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14) Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuid käesolevas asjas ei ole maakohus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel sellele asjaolule ka tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et süüdimõistetut on sisuliselt karistatud ühe teo eest, vaid süüdimõistetu on täitnud oma käitumisega selgelt kaks erinevat süüteokoosseisu ning isikut on karistatud 2 erineva kohtuotsuse alusel, mis lõpptulemusena on küll toonud kaasa liitkaristuse moodustamise. Ka ei nähtu süüdimõistetu käitumisest, et ta on motiveeritud õiguskuulekalt elama. Vastupidist seisukohta ilmestab selgelt süüdimõistetule määratud 3 distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu ei suuda ka range järelevalve tingimustes oma käitumist kehtestatud korraga kooskõlla viia, seega puudub veendumus, et ta suudaks seda vabaduses teha. Süüdimõistetu on küll motiveeritud omandama eriala, kuid vabaduses haridust omamata on töökoha leidmine siiski raskendatud ja eriala omandamine võtab aega. Samuti on süüdimõistetul vangla iseloomustuse kohaselt tasumata nõudeid 9372,75 eurot. Ka vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu ei ole võimeline seletama kuriteo põhjuseid ning tagajärgi ühiskonnale, eesmärgid on ebarealistlikud ning korralikult läbi mõtlemata. Ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ja sellisele põhjendatusele ei viidata ka määruskaebuses.
18. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest 1 pooltunni ulatuses, s.o 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 30 eurot hüvitada süüdimõistetul.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Viru Maakohtu
20. oktoobri 2018 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja viited pooleliolevale kriminaalmenetluses, ning määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 4