lg 5, § 78 p 2 määrata Dmitri Smirnovile katseaeg kuni 09.04.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Dmitri Smirnovi katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Dmitri Smirnovi katseajal jä rgima
lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku poolt uue kuriteo toimepanemise riske. Määrata Dmitri Smirnov kriminaalhooldusele Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Dmitri Smirnov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva koh tumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 176,64 (ükssada seitse kümmend kuus eurot ja 64 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 29,44 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Dmitri Smirnovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitri Smirnovilt menetluskuluna kaitsjatasu 176,64 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Dmitri Smirnovil tasuda kaitsjatasu summas 176,64 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 44,16 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700017550 ning selgitus: „ Dmitri Smirnov, 1-17-1891, kaitsjatasu osamakse“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.03.2019 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava Dmitri Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 3 Dmitri Smirnov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1891 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, tunnistati süüdi
lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning tunnistati süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistus ed kaetuks raskei ma karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 14.10.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. K arS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 09.01.
Dmitri Smirnov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on vanglas olles saanud vanemaks ning tema huvid ja seltskond on muutunud. Vabanemisel hakkab ta oma perega suhtlema ja nendega koos aega veetma, tööd tegema. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve alla. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal palju. Näiteks ta laenas teiselt isikult tossud ja viimane unustas need kohe tagasi võtta, mistõttu tossud leiti ja ta saigi karistada. Nüüd ta teab, et laenata esemeid teistelt või anda oma esemeid laenuks on keelatud. Individuaalse täitmiskava maht ja töö maht, mis ta on teinud, on olnud suur. Ta on seda kõike teinud omal vabal tahtel. Ta tahab seda aega, mis ta on vanglas , millelegi kulutada. Vabaduses on tal töökoht xxxx OÜ-s, mis on tema onu ehitusfirma ja ta hakkab seal siseviimistlustöid tegema. Ta on seda ametikoolis õppinud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Smirnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Dmitri Smirnovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu leidis kohtuistungil, et kinnipeetav on end väga tõsiselt käsile võtnud , kuna nii mahukat ja positiivset ITK täitmis t ei ole tal varasemate kaitsealuste puhul olnudki ning see puudutab nii sotsiaalprogramme, töötamist, õppimist kui ka käitumist. Need korduvad vestlused saavad toimuda ainult vastastikuselt. Distsiplinaarrikkumised on olemas. Samas on ilmselt rikkumisel ja rikkumisel vahe. Kui oleks tegemist vägivallategude või allumatusega administratsioonile või kuritahtlike rikkumistega, siis ilmselt oleks see nagu üks rida. Teine rida on rikkumine, mis iseenesest ei olegi nii sisuline. Praegusel juhul 4 karistust, mis on keelatud esemega seoses, mis mingil hetkel ei tohtinud kambris olla, aga just sellel hetkel, kui kontrolliti, olid. Kahetsusväärne, et need rikkumised on, aga need ei ole siiski nii sisulised, sest kui need oleksid sisulised, siis kindlasti vangla ei toetaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemisel on noorel mehel olemas elamispind, garanteeritud töökoht ja toetav sotsiaaltugivõrgustik. Kõige tähtsam selle juures on noormehe enda suhtumine. Kokkuvõtvalt võib öelda, et poisikesest on saanud mees. Kõik varasemad kuriteod jäävad poisikese aega, aga nüüd on inimesel mõistus pähe tulnud. Ilmselt see annab positiivse prognoosi, et vabanedes suudab noormees elada seaduskuulekalt. Isikule pannakse ka kohustused, mille täitmisega saab ta kindlasti hakkama. Eeltoodut aluseks võttes palus kaitsja kaaluda kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 6
1 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse karistusseadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Smirnovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmetel on tal 2 kehtiv at kriminaalkaristust. Kuigi kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, on ta individuaalse täitmiskava raames osalenud erinevates taasühiskonnastavate s tegevustes, sealhulgas lõpetas põhikooli, omandas abikoka eriala, õppis riigikeele B2 taseme õppes ning käesoleval ajal õpib gümnaasiumi 10. klassis, samuti läbis ta sot siaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning temaga on vesteldud erinevatel teemadel. Kinnipeetav on õppinud kohusetundlikult, samuti töötab takohusetundlikult vangla majandustöödel koristaja ja toidujaga jana. Vabanemisjärgsed elutingimused on samu ti head ja toetavad. Tal on kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust ning garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks ja vähendab riski kuritegude toimepanemiseks materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on vanem õde nõus venda materiaalselt toetama. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos on ta kuritegusid toime pannud, kuid e nda sõnul ta nimetatud isikutega enam ei suhtle. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav ise tunnistab narkootikumide tarvitamist. Kuigi Dmitri Smirnov on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi, samuti pannud kuritegusid toime katseajal, tuleks kohtu hinnangul anda talle võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on väljendanud soovi vabanemisel asuda tööle, tasuda võlgnevused ja toetada lähedasi. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vabastamist enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Dmitri Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.
lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Dmitri Smirnovile katseaja kuni 09.04.2020 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks temaga seotud võimalike riskide maandamiseks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 1 76,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 176,64 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 176,64 eurot tasumise ositi 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 44,16 eurot. 7 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.