Obsah (6)

§ 121§ 65§ 76§ 200§ 761§ 7

1-17-5447 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-5447 (17259000194) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Ber

§ -st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta H.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Osaühingule K.Kooga Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H.Z-ile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot. Mõista H.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 ( kuuskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700040558 ning selgitus „ H.Z , 1-17-5447, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahaline nõue pole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi 1 1-17-5447 teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 05.06.2017 otsusega tunnistati H.Z süüdi

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi .

Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega nr 1-17-1891 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 2 aastat 11 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg - 5 päeva. Kandmisele kuuluva 3 aasta 7 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse alguseks loeti 11.05.

2. 04.03.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. H.Z karistusaeg algas 11.05.2017, see lõppeb 05.01.2021 ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 06.03.
3. H.Z-i iseloomustuses märgib vangla, et ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
4. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta H.Z-i ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5. Kohtuistungil avaldas H.Z , et toetab enda tingimisi enne tähtset vangistusest vabastamist. H.Z märkis täiendavalt, et tal on elukoht kus elada, ühes vanaemaga, lähedaste isikutena on lisaks vanaemale suhted isa ja teiste lähi sugulastega ja seda igapäevaselt. Kuriteod olid toime pandud noorusrumalusest, kuid nüüdseks soovib elada seadusekuulekat elu. Oma varasemat käitumist ei tolereeri. Vangistuse tingimustes toimepandud distsiplinaarsüüteod on seotud vaid teatud valvuritega ja hiljem on selgunud, et rikkumisi ei toimunud. On lõpetamas põhikooli, õpitulemused on positiivsed ja soovib seejärel omandada eriala R A või jätkata õpinguid R T G . Elektroonilise valve ja sotsiaalprogrammide tingimused on teada. H.Z soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega . Vastuseks kaitsja küsimusele toimepandud distsiplinaarsüütegude kohta selgitas H.Z , et ei oska seda seletada.
6. Kaitsja toetas H.Z-i seisukohta, tuues välja, et H.Z-ile on tagatud elukoht ja toetav lähisugulaste ring , olemas on tulevikku vaatavad plaanid. Eelkõige on tegemist noore isikuga ning vangistus on olnud õppetunniks ning puudub soov tagasi vangla minna. Noore isiku huvides on resotsialiseerumine tavaühiskonda ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalve alla . H.Z on motiveeritud õiguskuulekaks eluks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase ja kaitsja seisukohad, leiab, et H.Z tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. 7.

§ 76

1 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 05.06.2017 otsusega tunnistati H.Z süüdi ja talle mõisteti karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 22.02.2017 kohtuotsusega. Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega tunnistati H.Z süüdi

§ 200

lg 2 p 7 ja § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti liitkaristus 3 aastat vangistust, millest 1 kuu vangistust pöörati täitmisele ja ülejäänud 2 aastat 11 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 3 aastat ühes 2 1-17-5447 käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisega kohustusega. H.Z mõisteti Viru Maakohtu 22.02.2017 kohtuotsusega süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest. H.Z kannab karistust mh tahtliku esimese asme kuriteo toimepanemise eest. Kõrgema astme kohus on 28.11.2018 lahendi nr 1-16-2295 p-s 22 öelnud: Isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota sellele, et enne selle kuriteo eest mõistetud (liit -)karistuse ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel ja sellest vabastamisel kergendada. Ehk juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76lg-s 2 sätestatust.

H.Z pani 05.06.2017 kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime alaealisena. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et H.Z on esimese astme tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistust kandvaks isikuks ja vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel tuleb kohaldada

§ 761lg 1 p-s 2 sätestatut.

Kohus möönab, et H.Z on ära kandnud enam kui poole talle Viru Maakohtu 05.06.2017 otsusega mõistetud vangistusest. St, et H.Z-i puhul on viidatud otsusest tulenevalt täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse karistusseadustiku §-s 76 sätestatut. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 7

6 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1 -09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Saab nõustuda kaitsjaga, et H.Z-i käitumises vangistuse ajal on nii mõndagi posiitivset. Kinnipeetav H.Z on vangistuse ajal täitnud koolikohustust ning koolivaheajal töötanud majandustöödel. H.Z-iga on läbi viidud eriteemalisi vestlusi, on osalenud pereteraapias ja läbinud sotsiaalprogramme, on saanud psühholoogilist nõustamist. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse H.Z-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsete asjaoludena toob kohus välja, et rahalised nõuded H.Z vastu puuduvad ning vabanemisfondis on piisavalt rahalisi vahendeid esmase toimetuleku tagamiseks vabaduse tingimustes.
2. Siiski peab kohus märkima, et H.Z-i käitumine vangistustuse ajal ei ole olnud korrektne. Kohtule tutvumiseks esitatud toimiku andmetel on H.Z-i korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Distsiplinaarkaristusi on H.Z-ile määratud viimase aasta jooksul
3. korral. Kui analüüsida distsiplinaarsüütegude toimepanemise sagedust, siis selgub, et viimase aasta jooksul on H.Z pea igakuiselt käitunud viisil, kus on üha taas ja taas olnud vaja tegeleda tõusetunud probleemidega seonduvalt H.Z-i käitmisega, kui kinnipeetav eiras 3 1-17-5447 kinnipidamisasutuses kehtivat korda. Nii on H.Z tunnistatud distsiplinaarkorras süüdi näiteks jaanuaris 2019 kolmel korral, detsembris 2018 kolmel korral, novembris 2018 kahel korral jne. Siiski peab möönma, et alates jaanuarist 2019 ei ole H.Z-ile distsiplinaarkaristusi määratud, kuid 06.02.2019 on vangla pidanud vajalikuks H.Z-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, mil kinnipeetav paigutati eraldi lukustatud kambrisse, et teostada mh tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja ennetada kinnipeetava õigusvastast käitumist.
4. Seonduvalt H.Z-i koolikohustuse täitmisega toob kohus välja, et käimasoleval õppeaastal alustas H.Z taas
5. klassi õpet läbimata ainete osas, kuid seda kambriõppena ja tulenevalt H.Z-i varasemast käitumismustrist, mil ta segas alatihti klassis toimuvat õppetööd. Eeltoodust saab teha järelduse, et H.Z-i käitumine on mitte ainult n -ö vangistust puudutavas osas vaid ka õppetööl osalemisel olnud selline, kus häiritud on teda ümbritsevate isikute - õpilased/õpetajad töö tegemine. Vaatamata õppetöö vormile on vastuvaidlematult positiivne, et täisealise isikuna leiab H.Z motivatsiooni koolikohustuse täitmisel omandada põhiharidus ning mis arvestades kohtuistungil avaldatule on ka positiivseks eelduseks edasiste eluplaanide seadmisel: eriala õpe või üldkeskhariduse omandamine. 12.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. Kohus möönab, et H.Z on näidanud enda võimaliku vabanemise järgse aadressi ja on nõustunud sellel aadressil alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on H.Z-i avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja seal elav isik, s.o H.Z-i vanaema, on elektroonilise valve seadme paigaldamise ja H.Z-i sinna elama asumisega nõustunud. Seega tuleb nentida H.Z-i puhul on olemas elukoht, kus elada peale vangistusest vabanemist. Etteruttavalt märgib kohus, et täidetud on ka formaalsed eeldused selleks, et kohaldada H.Z-i suhtes tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilist valvet. 13.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et H.Z-i karistuse eesmärk pole täidetud.

1. H.Z mõisteti süüdi varavastase ja tervisevastase kuriteo toimepanemises. Seonduvalt H.Z-i karistusandmetega märgib kohus, et olles kriminaalkorras kolmandat korda karistatud isikuks, kannab vanglakaristust H.Z esmakordselt, ent vangistusliku karistuse mõistmine on olnu d põhjuslikus seoses H.Z-i käitumisega. Nimelt pani H.Z uue kuriteo toime karistusest tingimisi vabastamise katseaja perioodil. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata H.Z-i varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi kohaldamisele, on ta jätkanud käitumisaktidega, mis on tinginud talle kohtuotsusega määratud katseajal uue kuriteosüüdistuse esitamise. Kusjuures peale tingimisi karistuse mõistmist on H.Z napi ühe kuu möödumisel käitunud viisil, kus esines alus uue süüdistuse esitamiseks. H.Z-i kuritegelik aktiivsus taandumise märke ei näidanud. Sellise järelduse põhjendatust süvendab täiendavalt fakt, et vaatamata varasemale kriminaalkorras karistamisele, on H.Z tugeva kontrolli all vangistuses viibimise perioodil ikka taas ja taas käitunud kehtivaid norme eiravalt ning mis on päädinud distsiplinaarkorras karistuse määramisega. Ja distsiplinaarkorras on määratud eriliigilisi karistusi ning mis on nt kartseri osas ka täide viidud. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib H.Z naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute tervist ohustava tegevuse juurde. Asjassepuutuvana osutab kohus sellelegi, et iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue 4 1-17-5447 kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on mõjutatus ning impulsiivne ja tagajärgedele mõtlematu käitumine.
2. Siinkohal peab kohus vajalikuks peatuda sellel gi, et isikuandmete kohaselt on H.Z-il kodune lähedaste ring, kes oleks valmis teda toetama. Seonduvalt lähedaste isikutega, peab siiski märkima, et noor inimene võtab eeskuju vanematest inimestest ning nagu on vangla esitatud iseloomustuses kajastatud, siis peab märkima , et ka H.Z-i lähedaste hulgas on isikuid, keda on kriminaalkorras karistatud. Ka on H.Z täiendavalt tunnistanud, et varasemalt kuulusid tema sõpruskonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et vaatamata headele peresisestele suhetele, avaldavad isikut ümbritsevad inimesed H.Z-ile mõju ja seda eriti juhul, kui isik on oma iseloomult mõjutatav ja impulsiivse käitumismaneeriga.
3. H.Z-i ennetähtaegse vabastamise kasuks ei räägi seegi - nagu kohus ka varasemalt viitas - et vangla iseloomusab teda mõjutatava isikuna, kes kujundab oma käitumise grupi mõju all olles . Ei saa jätta arvestamata ka asjaolu, et iseloomustusest nähtuvalt võib H.Z käituda teise inimesega suheldes agressiivselt ja üleolevalt . Kui siia juurde lisada ka tõik, et iseloomustuse kohaselt pole kinnipeetav suuteline pikema aja jooksul enda käitumist kontrollima ja juhtima ja arvestades objektiivselt vangistuse tingimustes avaldunud H.Z-i käitumist ja motivatsiooni seaduskuulekaks elamiseks, ning kui kuriteod oli toime pandud tagajärgedele mõtlemata , siis saab teha vaid järelduse, et vabanemisjärgne ohuprognoos on negatiivne.
4. Kohtu veendumusel märkis kaitsja asjakohaselt, et eelkõige on H.Z noor isik ning need andmed on kaalukad tema vabanemisküsimuse üle otsustamisel, toetades tema ennetähtaegset vabanemist . Kuid lisaks vanusele peab kohus märkima, et pelk noor iga ei garanteeri tingimisi karistusest vabanemist. Kohus on seisukohal, et isik ei saavuta täisealise küpsust vastava e a saabumisel ja päevapealt. Inimeste areng ongi erinev ja küpsus saavutatakse erinevas vanuses. Kuid ka noore inimese käitumine peab näitama, et muutused tema sees on toimunud ning muutused peavad avalduma objektiivselt kinnipeetava käitumises. Ehk teisisõnu öelduna - käitumine vangistuses kajastab kinipeetava suhtumist kehtestatud korda. Kohus ei nõustu süüdimõistetu kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et distsiplinaarsüütegude puhuselt on tegemist olukorraga, kus süüteod olid seotud vaid teatud kindlate ametnikega. Kui süüteod on toime pandud nii nais- kui ka meessoost ametnike vastu ning kinnipeetava üle kontrolli tegevaid ametnikke on enam kui kaks ning vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi oli korduvalt määratud nii ebaviisaka käitumise kui korralduse mitteallumise, teise kinnipeetava vara omandamise, lukustatud kambriukse riivi omavolilise avamise, saatmise ajal kõrvaliste tegevustega tegelemise, mitteheaperemeheliku suhtumise jne, jne eest, siis kohtu arvates on tegemist raskete distsiplinaarrikkumistega ning nende rohkus ja korduvus näitab pigem seda, et H.Z ei suuda käituda õiguspäraselt isegi kinnipidamisasutuse tingimustes. H.Z-ile süüks arvatud teod on olnud eriliigilised, kuid enim on süüks arvatud ametnike suhtes ebaviisakat käitumist.
5. H.Z-i suhtumist saab iseloomustada ka töö tegemise kaudu. Tuleb märkida, et isiklik toimik kajastab mitmeid H.Z-i isikuandmeid, mis iseloomustavad tema suhtumist töö tegemisse. Nii nähtub, et H.Z määrati 27.06.2018 käskkirj aga nr 6-2/521-1 majandustöödele koristaja ametikohale. Käskkirjale on lisatud märge, et H.Z pole nõus tööülesannetega, sest „ Jalad ei vea ja käed ei kanna. Soovin töötada prügisorteerijana. Nali. “. Kuigi kohtule ei ole avaldatud, et peale vabanemist sooviks H.Z minna koheselt tööle, eelistades esmase sammuna õppimist, siis eekirjeldatu iseloomustab kohtu hinnangul siiski ilmekalt H.Z-i suhtumist teda ümbritsevasse maailma, kui arrogantset. 5 1-17-5447
6. Kaitsja väidet, et H.Z on motiveeritud õiguskuulekaks eluks, ei kinnita mingilgi viisil H.Z-i käitumine vangistuse ajal, mis veenaks kohut, et kinnipeetaval on tugev motivatsioon elada ühiskonnas aktsepteeritud õigusnormide järgi.
7. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist, toimepandud kuriteo asjaolusid ning käitumist vangistuse tingimustes. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Samuti ei taganud reeglitekohast elu ka range kontrolliga vanglatingimused. Selles mõttes ei ole küllaldane ka elektrooniline järelevalve, mille kohaldamise vastu räägib ilmekalt H.Z-i käitumine vangistuse tingimustes, kui H.Z liikus kambrite vahelises koridoris ja avas lukustatud kambri ukseriivi. Tegu ei jäänud ainsaks eksimuseks ning samal päeval, mõned tunnid hiljem allus H.Z kinnipeetava käsule ning jooksujalu avas taas suletud ukseriivid. Eelkirjeldatu ilmestab seda, et H.Z-i jaoks ei ole väärtust kinnistel ustel , kui isiku liiikumist piiraval abinõul. Lisaks selgub, et H.Z-i on lihtne mõjutada.
8. H.Z-i kaitsja K. Kooga esitas kohtule taot luse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 60 euro suuruses summas, sh käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalide tutvumisele pool tundi, s.o summas 25 eurot; kohtuistungil osalemisele pool tundi, s.o 25 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhi ndudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg- st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
9. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub H.Z-ilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 6