lg 1 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Viktoria Stankevitšile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Viktoria Stankevitšit vangistusega 5 (viis) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.02.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning mõista Viktoria Stankevitšile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 31.10.2015 kuni 02.11.2015, s.o 3 (kolm) päeva ning alates 06.09.2018 kuni 25.09.2018, s.o 20 (kakskümmend) päeva, kokku 23 (kakskümmend kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 8 (kaheksa) aastat 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.09.2018. Viktoria Stankevitšile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures; - nuga, mis asub kriminaalasja materjalides, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - äravõetud valge puuvillane T-särk, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (03.10.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1317) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - äravõetud jope, püksid, T-särk, spordipluus, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (22.04.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1139) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Viktoria Stankevitšilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja Andrei Matvejevi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot; isku kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX tegemise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot; isku kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX tegemise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot. Määrata, et Viktoria Stankevitšil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700049891 ning selgitus „Viktoria Stankevitš, 1-17-940, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-17-940 Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Viktoria Stankevitš`it süüdistatakse selles, et tema 31.10.2015 kella 02.00 paiku, viibides alkoholijoobes Narvas baari „Imbis“ (Mõisa 1b) juures, tegutsedes kättemaksust, lõi G L liigendnoaga kõhtu, tekitades viimasele kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool maksa vigastusega, mis on eluohtlik. Oma tegudega pani V.Stankevitš toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t. KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo. Lisaks sellele Viktoria Stankevitš, olles alkoholijoobes, 10.07.2016.a kella 21.00 ajal XXX korteris, lõi noaga R V vasakule kõhu piirkonda, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi. Peale selle tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A K, 07.08.2016.a kella 17.00 paiku XXX maja esimese trepikoja juures kasutas füüsilist vägivalda J V suhtes, nimelt korduvalt lõi teda käega ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule oma tegevusega kehavigastusi ja füüsilist valu. Sel moel pani Viktoria Stankevitš oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Viktoria Stankevitš tunnistas kohtuistungil oma süüd. Kaitsja on asunud seisukohale, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Viktoria Stankevitši süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. 3.2 Kannatanu G L episood 3.2.1 Kannatanu G L ütluste (kd III t.l.35-41, 93-98) kohaselt, teda lõi noaga kõhu piirkonda Vikanimeline naisterahvas. 3 1-17-940 Tunnistajate S.V (kd III t.l.1-5) ja A.L (kd III t.l.83-88) ütluste kohaselt, nad pidasid Viktoria Stankevitši kinni 31.10.2015 kella 02.10 paiku baari „Imbis“ juures, kuhu nad saabusid väljakutsele „paanika“. Kohal lamas maal teadvuseta meesterahvas, keda pealtnägijate sõnade järgi lõi noaga just see naisterahvas, keda nad pidasid kinni. Viktoria Stankevitšil oli taskus nuga. Õigusrikkuja üleandmise akti (kd III t.l.6-8) kohaselt, kiinipeetud Viktoria Stankevitš ja tema taskust leitud nuga anti politseile üle. Tunnistaja E L (kd III t.l.28-34) ütluste kohaselt, baari juures lähenes G L Vika-nimeline tütarlaps, pärast mida L hõikas „Ž, ta pussitas mind!“. Tunnistaja I K (kd III t.l.42-48) ütluste kohaselt, ta sai L käest teada, et Vika-nimeline naisterahvas tekitas L noahaava, aga tema ise seda ei näinud. Äratundmiseks esitamise käigus (kd III t.l.79-82, 99-102) nii tunnistaja E.L , kui ka kannatanu G.L osutasid V.Stankevitšile kui kuriteo toimepanijale. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd III t.l.65-74) oli vaadeldud Viktoria Stankevitšilt äravõetud nuga ning samuti kannatanu riided kuriteo jälgedega. Süüdistatav Viktoria Stankevitš nii eeluurimisel (kd III t.l.17-23,60-63), kui ka kohtuistungil tunnistas, et ta lõi kannatanut L noaga. Kahetseb tehtut. Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just Viktoria Stankevitš tekitas noahaava kannatanule G L. 3.2.2 Isiku ekspertiisiaktiga nr XXX (kd III t.l.76-78) on tõendatud, et kannatanule oli tekitatud kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool alakõhu piirkonnas maksa vigastusega. Torkelõikehaav on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga) 31.10.2015 kella 02.00 paiku. Vigastus põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 3.2.3 Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Viktoria Stankevitš tekitas kannatanule G L eluohtlikku tervisekahjustust. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §118 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus asub seisukohale, et Viktoria Stankevitš pani KarS § 118 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav Viktoria Stankevitš, lüües kannatanule noaga kõhtu, pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.2.4 Kaitsja on seisukohal, et Viktoria Stankevitši tegevust tuleb kvalifitseerida KarS § 119-1 lg 1 järgi, motiveerides seda sellega, et antud juhul oli tegemist kaklusega, kuhu tema kaitsealune sekkus, st tegemist on kakluses osalemisega, millega on kaasnenud raske tervisekahjustus. 4 1-17-940 Kohus selle seisukohaga ei soostu. Enne seda, kui süüdistatav lähenes kannatanule ja lõi kannatanut noaga, samal kohal tõepoolest tekkis tüli ja kaklus, kust võttis osa ka kannatanu. Aga selleks ajaks, kui kannatanu juurde tuli süüdistatav, oli kaklus juba lõppenud. Sellele viitavad muuhulgas süüdistatava enda ütlused selle kohta, et kaklus lõppes, ning pärast seda ta läks kannatanu juurde ja lõi kannatanut noaga kõhtu kättemaksu motiivil. Ka tunnistaja E L ja kannatanu G L ütlustest tuleneb, et süüdistatav Stankevits tungis kallale kannatanule siis, kui kaklus oli juba lõppenud. Kannatanu ütlustest tulenevalt, süüdistatav ründas teda 3-5 min pärast konflikti lõppemist. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav Viktoria Stankevitš kakluses ei osalenud ning tema teo kvalifitseerimine KarS § 119-1 lg 1 järgi ei oleks põhjendatud. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kohtupraktika on asunud seisukohale, et KarS §119-1 ettenähtud kuriteoga on tegemist sel juhul, kui surma või raske tervisekahjustusega lõppenud vägivallatsemise korral pole võimalik välja selgitada, milline konkreetne vigastus raske tagajärje põhjustas või kes oli selle põhjustaja. Aga antud juhul on tuvastatud nii konkreetne raske tagajärje põhjustanud vigastus kui ka selle vigastuse põhjustaja. 3.3 Kannatanu R V episood 3.3.1 Kannatanu R V ütlustes tulenevalt (kd I t.l 61-65, kd II t.l.1-5), Viktoria Stankevitš alkoholi ühise tarbimise ajal tekkinud tüli käigus lõi teda noaga vastu vasakut külge ning jätkas noaga vehkimist tema kaela piirkonnas. Ta hakkas nuga Viktroria käest haarama ja tekkinud rüseluse käigus juhuslikult tekitas Viktoriale rinna piirkonnas noahaava. Tunnistaja N M ütlused (kd I t.l 48-54) kinnitavad seda, et 11.07.2016 kella 19.44 paiku kiirabi toimetas haiglasse R V , kellel oli kõhu vasakul poolel tõrkehaav. V sõnade järgi noahaava tekitas temale tema sõbranna Vika Stankevitš. Patsiendikaart nr XXX (kd I t.l 66-68) ning isiku ekspertiisiakt nr XXX (kd I t.l 84-86) tõendavad, et R V esines kõhu eesseina torke-lõikehaav vasakul pool kekskkõhus, vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), vigastus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva kuid vähem kui 4 nädalat. Asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I t.l 77-81) on vaadeldud kannatanu R V kuriteojälgedega maika. Kahtlustatava Viktoria Stankevitš tunnistas oma süüd nii eeluurimisel (kd I t.l. 69-73) kui ka kohtuistungil ning kahetses tehtut. 3.3.2 Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just Viktoria Stankevitš tekitas kannatanule R V noahaava, mis põhjustas lühiajalise tervisekahjustuse. Süüdistatav Stankevitši tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et, lüües inimese noaga, arvestas Stankevitš sellega, et taoline käitumine võib tekitada inimesele nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. 5 1-17-940 Ülalnimetatu alusel on kohus seisukohal, et Stankevitš pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.3.3 Ka käesoleva episoodi puhul ei soostu kohus kaitsja seisukohaga, et toimunu tuleb kvalifitseerida kui kakluses osalemine KarS § 119-1 lg 1 järgi. Antud juhul selle paragrahvi kohaldamist välistab juba see asjaolu, et kannatanule on tekitatud lühiajalise tervisekahjustuse põhjustanud kehavigastused. KarS § 119-1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg eeldab aga raske tervisekahjustuse või surma tekitamist. 3.3.4 Vastates kohtu küsimusele, kas süüdistus on põhjendatud, mainis kaitsja ka seda, et V episoodi puhul võib olla tegemist enesekaitsega kuna ka Stankevitšil esinesid noaga tekitatud kehavigastused. Kuigi hiljem loobus kaitsja selle episoodi taolisest käsitlemisest, peab kohus vajalikuks lahendada kaitsja tõstetud küsimust. Tuleb nõustuda sellega, et ka süüdistatav Viktoria Stankevitšil olid tuvastatud kehavigastused. Esmase tervisekontrolli aktis (kd I lk 58-60) on fikseeritud, 19.07.2017 Viktoria Stankevitšil esines infitseeritud lõikehaav parema küünavarre piirkonnas, parema rinna piirkonnas, vasakul silmal hematoom. Visuaalselt lõikehaavad nädal aega vanad. Viktoria Stankevitš väitis ülekuulamisel, et tekkinud tüli käigus võttis R V teda juustest kinni ja viskas diivanile, ta võttis taskust noa ja lõi V kõhu piirkonda, V võttis noa tema käest ära ja torkas talle paremale vastu rinda. Käe peal oleva haava ta tekitas endale ise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Stankevitši 31.10.2015 ülekuulamisel esitatud väide, et ta kaitses ennast V kasutatud vägivallast ei ole usaldusväärne. Kannatanu R V ütlustest tuleneb, et just Stankevitš ründas teda esimesena, lüües teda noaga vastu vasakut külge ning jätkas noaga vehkimist tema kaela piirkonnas. Ta hakkas nuga süüdistatava käest haarama ja tekkinud rüseluse käigus juhuslikult tekitas Viktoriale rinna piirkonnas noahaava ja lõi Stankevitšile näkku. Nagu nähtub Viktoria Stankevitši 31.10.2016 ülekuulamisprotokollist (kd II t.l.7-11), ta tunnistas ennast sellest kuriteos süüdi täielikult ning avaldas, et usaldab kannatanu ütlusi. Ka kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd ega vaielnud süüdistuse vastu. Ülaltoodu alusel lähtub kohus just kannatanu ütlustest ning asub seisukohale, et kuriteo toimepanemise ajal ei viibinud süüdistatav hädakaitse seisundis kuna ta ründas kannatanut esimesena. 3.4 Kannatanu J V episood 3.4.1 Kannatanu J V ütlustest (kd I t.l 88-92; 105-110) on tuvastatud, et 07.08.2016 teda peksis naisterahvas nimega Viktoria ning temale tundmatu meesterahvas. Viktoria lõi teda korduvalt vastu nägu ja keha, meesterahvas peksis teda samal ajal jalgadega. Tundis valu, tekitati ka kehavigastusi. 6 1-17-940 Äratundmiseks esitamise protokollist tulenevalt (kd I t.l 112-116), kannatanu J V osutas Viktoria Stankevitš´ile, kui isikule, kes lõi teda. Isiku läbivaatuse protokolliga (kd I t.l 94-96) on fikseeritud, et J V tuvastati ülemise huule haav. Tunnistaja A D ütluste kohaselt (kd I t.l 98-103), J V oli pekstud A K ja Vika-nimelise naisterahva poolt. Ta filmis juhtunut, andis salvestuse politseile üle. Asitõendi vaatlusprotokolliga (kd I t.l 127-134) on vaadeldud A.D välja antud videosalvestust, kust nähtub, et üks naine lööb teist naist kätega mitu korda vastu nägu, haarab kannatanu kaelast ja samal ajal meesterahvas lööb kannatanut jalgadega vastu pea, õla ja selja piirkonda. Tunnistaja N A ütlustest (kd I t.l 121-126) tuleneb, et ta nägi pealt, et Viktoria Stankevitš peksis J V. Kahtlustatav V. Stankevitš (kd I t.l 150-154) tunnistas nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil oma süüd ja kahetses tehtut. Eeluurimisel andis ta ütlusi selle kohta, et just tema ründas kannatanut esimesena, lüües kannatanut lahtise käega vastu kukalt, siis lõi jalaga vastu keha, siis nende juurde tuli A K , kes hakkas lööma kannatanut jalgadega. Kahtlustatava A K ütluste (kd I t.l 138-143) kohaselt, J V esimesena ründas Viktoria Stankevitsˇit, lüües Stankevitšit näkku. Siis ta hakkas lööma Jelenat jalgadega vastu keha, Viktoria samuti peksis J. A K ütlustele osas, et just kannatanu ründas Stankevitši esimesena, suhtub kohus kriitiliselt kuna nad ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, nimelt tunnistajate D ja A ütlustega, videosalvestisega ning samuti ka Viktoria Stankevitši enda ütlustega. 3.4.2 Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just Viktoria Stankevitš grupis koos A K tekitas kannatanule J V füüsilist valu ja kehavigastusi. Süüdistatav Stankevitši tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et, lüües kannatanut käega ja jalaga vastu pead ja keha, arvestas Stankevitš sellega, et taoline käitumine võib tekitada inimesele nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Ülalnimetatu alusel on kohus seisukohal, et Stankevitš pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.4.3 Kaitsja on seisukohal, et selle kuriteo toimepanemisel oli Viktoria Stankevitš kaasaaitaja rollis. Kohus taolise väitega ei nõustu.
lg 3 kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, ta üksnes toetab võõrast tegu. 7 1-17-940 Antud juhul aga Viktoria Stankevitš peksis kannatanut ühiselt koos teise isikuga, nad mõlemad lõid kannatanut ühel ja samal ajal ning tegutsesid kooskõlastatult, et tekitada kannatanule valu ja kehavigastusi. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et just Viktoria Stankevitš oli kannatanu peksmise algatajaks.
lg 2, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). See ei tähenda aga samas isikute või rolli võrdsust (vt RKKK 3-1-1-64-14) ja sellega seoses puudub igasugune vajadus tuvastada, kes tekitas kannatanule rohkem valu ja kehavigastusi, kas Viktoria Stankevitš või A K. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Viktoria Stankevitš pani nimetatud kuriteo toime kaastäideviija rollis ning puuduvad seaduslikud alused selleks, et kvalifitseerida tema tegevust viitega KarS §-le 22 lg 3. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine. Süüdistatav Viktoria Stankevitši tegevuses esineb karistust kergendav asjaolu KarS 57 lg 1 p 3 mõttes kuna süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. 4.2 Karistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi Kohus on seisukohal, et Viktoria Stankevitši süüaste on keskmise suurusega kuna kuriteo on toimepandud kaudse tahtlusega ning tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Samal ajal arvestab kohus karistuse mõistmisel ka seda, et Viktoria Stankevitš on ka varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Sellega seoses on otstarbekohane määrata temale karistust antud paragrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmisel määral ehk 8 aastat vangistus. Võttes aga arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ning samuti karistust kergendava asjaolu esinemist, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. 4.3 Karistus KarS 121 lg 2 p 3 järgi Kohus leiab, et Stankevitši karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on varem kohtu poolt karistatud vangistusega vägivaldse kuriteo eest ning vaatamata sellele, taas pani toime uue vägivaldse kuriteo. Sellega seoses kohus on seisukohal, et rahaline karistus kohaldamisele ei kuulu kuna kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem ning Stankevitšit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. 8 1-17-940 Kohus on seisukohal, et Viktoria Stankevitši süüaste on keskmisest suurem kuna mõlemad kuriteoepisoodid on toimepandud otsese tahtlusega ning mõlema kannatanu suhtes oli kasutatud väga intensiivne vägivald, seda eriti kannatanu R V episoodis, kus kannatanule kehavigastuste tekitamiseks oli kasutatud nuga. Peale selle, tegemist on kahe kuriteoepisoodiga. Sellega seoses on otstarbekohane mõista Viktoria Stankevitšile karistuse üle KarS § 121 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Võttes aga arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ning samuti karistust kergendava asjaolu esinemist, peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmisel määral. 4.4 Karistuste liitmine 4.4.1
lg-le 1, samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel (nn kumulatsiooni printsiip) või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega (nn absorbtsiooni printsiip). Lähtuvalt kohtupraktikas väljakujunenud põhimõttest, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jätmist, tuleb vältida absorbtsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, mõistab kohus Viktoria Stankevitšile liitkaristust määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. 4.4.2 Lähtudes lühimenetluse kohaldamise põhimõtetest tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.02.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Viktoria Stankevitšilt väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega esimese astme kuriteo toimepanemises ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstud tasu. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.