4-24-4058/16

Väärteoasi nr 4-24-4058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Harju Maakohus 21.01.

1. a Tallinnas 4-24-4058 (2315,24,009576) Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Natalja Smirnova Väärteoasi J.Y väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik J.Y ; ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; töökoht: XXX Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova esindaja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 90 lg 1; § 107–111, § 113, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada J.Y 19.11.
3. a toime pandud väärteos LS § 201 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et J.Y võib talle mõistetud 8 päeva aresti ära kanda ositi, kandes korraga mitte vähem kui 2 (kaks) päeva aresti.
5. Arest tuleb ära kanda PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1
6. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada J.Y suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 21.01.
7. a ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 28.02.
8. a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Aleksandr Kudrjatsev koostas 19.11.
9. a väärteoprotokolli AB1642228 väärteoasjas nr 2315,24,009576 J.Y-le selle eest, et tema, 19.11.
10. a kell 17:30 Tallinnas Mahtra tn 29/1 ja Mahtra tn 27 vahel, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz C230 Kompressor registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nimetatud tegevusega rikkus J.Y väärteoprotokolli kohaselt liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungil oli kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et J.Y on süüteo toime pannud. Isik oli teadlik, et tal juhtimisõigus puudub, kuid siiski asus sõidukit juhtima. Tal on mitmed kehtivad väärteokaristused liiklusalaste süütegude eest. Talle kohaldatud rahatrahvid on tasumata. Eelmine karistus asendati üldkasuliku tööga ja kuriteo eest mõistetud karistus asendati samuti üldkasuliku tööga, kuid need ei ole mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja taotles mõista J.Y-le karistuseks 10 päeva aresti. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik oma süüd. Ta selgitas, et parkis autot ühelt kohalt teisele. Ta tuli kauplusest välja ja nägi, et mingi mees soovis välja sõita, kuid nende pere auto segas sõiduki väljasõitu, teine auto ei saanud ust lahti. Hakkas konflikt tekkima ning mees hakkas juba autot lööma. Ta parkis auto ümber, muud võimalust ei olnud. Tal oleks võtnud palju aega, et naine poest üles leida ning ta helistas ka vennale, kes oli poes, aga ta ei kuulnud. 19.11.
11. a oli ta teadlik, et tal juhtimisõigus puudub. Ta on üldkasulikku tööd varem teinud. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Ta ei soovi aresti kohaldamist, sest siis ta kaotab töö ja ei saa tasuda võlgnevusi. Kohtu seisukoht Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõendite ning kohtus üle kuulatud menetlusaluse 2 isiku ütlustega on J.Y kinnitust leidnud. poolt väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui isik on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. J.Y poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata on fikseeritud 19.11.
12. a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav J.Y viibimine sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 3). Samuti kinnitab nimetatud rikkumiste toimepanemist järgnev. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati J.Y sõiduki juhtimiselt 19.11.
13. a seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega (tl 6). Detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele nähtub, et J.Y-lt on LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus äravõetud alates 12.08.
14. a ning karistuse lõpp on 11.03.
15. a (tl 7pö). Karistusregistri andmete kohaselt tuleneb see periood 06.05.
16. a Põhja prefektuuri otsusest, millega kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist seitsmeks kuuks. Vastav otsus jõustus 12.08.
17. a(tl 7pö). Kooskõlas nende tõenditega on J.Y kohtus ka ise kinnitanud, et tõepoolest ta juhtis (enda sõnul parkis ümber) sel ajal nimetatud asukohas mootorsõidukit Mercedes. Seetõttu saab asuda seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX just J.Y , kellelt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Kohus asub eespool kajastatud kirjalike tõendite ja ka J.Y ütluste põhjal seisukohale, et J.Y poolt 19.11.
18. a LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo on J.Y toime pannud kavatsetult. J.Y oli teadlik nii sellest, et temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 01.10.
19. a (tl 9). Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik oma teo keelatusest ja karistatavusest. Sellele vaatamata asus ta taaskord teadvalt ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima. Menetlusalune isik on kohtuistungil selgitanud, et ta parkis sõidukit ühelt kohalt teisele, sest tal ei olnud muud valikut. Sõiduk takistas teise isiku parkimiskohalt väljumist ning see isik oli juba konflikti algatamas. Kohus ei sea üldjoontes kahtluse alla sellist menetlusaluse isiku poolt kirjeldatud sündmuste käiku, kuid rõhutab, et ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtima asumine ei ole sellistel tingimustel kuidagi vabandatav. Asjas pole põhjust rääkida hädakaitsest või hädaseisundist. Menetlusalusel isikul oli mitmeid võimalusi olukorra lahendamiseks. Ta saanuks paluda kaupluses viibinud sõidukijuhil sõiduk ümber parkida, otsides ta üles kauplusest või teavitades teda olukorrast telefoni teel. Samuti oleks ta saanud paluda abi kõrval olnud patrullilt, keda menetlusalune isik enda sõnul eelnevalt nägi. Väide, et ta patrulli enam ei näinud, on ümberlükatav sellega, et ometi pidasid nad J.Y samas läheduses peagi kinni. Juhul, kui kõrval oleva sõiduki juht polnud koostööaldis või oli agressiivselt meelestatud ning polnud valmis ootama, tulnuks J.Y-l helistada politseisse (s.o häirekeskusese või politsei infotelefoni numbrile), selgitada olukorda ja oodata sealseid korraldusi, anda selleks vajadusel telefonitoru üle teise sõiduki juhile vmt. Kohus ei ole seega tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. J.Y on täisealine, süüvõimeline isik, asjas ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. 3 Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek J.Y karistamiseks arestiga on tema isikut, toimepandud väärtegu ja süü suurust arvesse võttes põhjendatud. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on J.Y-l neli kehtivat väärteokaristust, neist kolmel juhul liiklusrikkumiste eest. Teda on karistatud LS § 201 lg 2 alusel s.o 01.10.
20. a mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest kui ka LS § 227 lg 2, LS § 227 lg 3 ja LS § 227 lg 4 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 15.08.
21. a, 17.04.
22. a ja 01.10.
23. a. Teda on varasemalt karistatud rahatrahviga. Eranditult kõik varem karistusena määratud rahatrahvid on tasumata. Ühel korral on väärteo eest mõistetud rahatrahv asendatud üldkasuliku tööga. Tal on ka üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest mõistetud karistus on samuti asendatud üldkasuliku tööga. Paraku tuleb tõdeda, et ükski eespool kajastatud karistus pole J.Y käitumist muutnud ja ta on jätkanud liiklusrikkumistega. Teda pole mõjutanud ka teadmine, et iga uue rikkumisega on karistusõiguslikud tagajärjed muutunud talle üksnes ebamugavamaks ja raskemaks. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud eelmise liiklusalase väärteo eest määratud karistuse kandmise ajal ning vähem kui kuu pärast eelmist väärteootsust. Seega on ilmne, et J.Y suhtub täiesti ükskõikselt õiguskorda, sh liiklusreeglite täitmisesse. Olukorras, kus sedavõrd lühikese aja järel pannakse toime uus samalaadne liiklusalane süütegu ei saa süü LS 201 lg-s 2 sätestatud teos olla väike. Samas kohus arvestab, et sõiduki juhtimine kestis lühikest aega, see toimus parklas ja selle ajendiks võis olla soov lahendada probleemne situatsioon. Seega saab kokkuvõttes J.Y süü suurust pidada keskmisest veidi väiksemaks. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. J.Y puhul on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Tema poolt väljendatu, nagu oleks konflikti vältimiseks õigustatud juhtimisõiguseta sõidukit juhtima asuda, näitab tema mõtlematut suhtumist mõistetud karistusse ja õiguskorda üldisemalt. Kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, siis on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud. Kuivõrd J.Y-l jääb sissetulekust igakuiselt alles 200-300 eurot, tal on enda sõnul võlgnevusi üle 20 000 euro ja varasem trahv (asjas nr 4-23-3978) on asendatud 4 üldkasuliku tööga, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta oleks võimeline trahvi tasuma, sh osade kaupa. Seega on põhjendatud kohaldada karistusena aresti. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamist tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. J.Y-d on korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, kuid samas ei saa arvestama jätta, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole talle varem liiklusrikkumiste eest karistuseks mõistetud aresti (enda sõnul on kandnud aresti asenduskaristusena 10 aasta eest). Seega piisab kohtu hinnangul siinsel juhul karistuse eesmärke ja karistust kergendavat asjaolu arvestades ka arestist, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Seega mõistab kohus LS § 201 lg 2 alusel J.Y-le karistuseks 8 päeva aresti. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke. Isikule on üldkasulikku tööd asenduskaristusena varasemalt kahel korral määratud ning ta on selle mõlemal korral sooritanud, kuid siiski on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus viitab, et eelmise üldkasuliku töö liiklusalase väärteo eest täitis J.Y 20.02.
24. a, kuid juba 17.04.
25. a pani ta toime uue ja raske liiklusrikkumise, mis kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. Seega ei ole üldkasulik töö kui karistusliik J.Y puhul ka lühiajaliselt soovitud mõju avaldanud, st see ei ole pannud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samuti puudub kohtul alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. J.Y on kohtuistungil märkinud, et arest ei oleks tema puhul eesmärgipärane, ta kaotab töö, ei saa tasuda võlgnevusi ja tekitaks keerulise olukorra tema naise jaoks. Kohus peab vajalikuks märkida, et isik, kes paneb pidevalt toime uusi süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uue väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus aresti näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema elukorraldust, sh seada ohtu tema töö säilimise või häirida tema pereelu, lähedaste eest hoolitsemist jne. Karistuse kandmine ei peagi olema isiku jaoks mugav. Arvestades siiski J.Y poolt välja toodud asjaolusid, peab kohus võimalikuks määrata, et ta võib talle mõistetud 8 päeva aresti ära kanda ositi, kandes korraga mitte vähem kui 2 päeva aresti. KarS § 66 lg 1 järgi peab järjest kantava aresti pikkus olema vähemalt kaks päeva, mis tähendab, et see on aresti ositi kandmise soodsaim võimalus. Sellisel juhul on süüdlasel oluliselt lihtsam korraldada nii oma pereelu kui ka saavutada kokkuleppeid tööandjaga. Kohus juhindub VTMS § 2; § 38 lg 1, § 107 lg 1 p 1, 2; § 108-111; §
26. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 5