Obsah (6)

§ 118§ 121§ 65§ 68§ 76§ 73

1-17-940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024. a Tallinn Kohtuasja nr 1-17-940 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Aljona Kunda Tõlk Natalja Smirnova K

§ 118

lg 1 p 1;

§ 121lg 2 p 3 järgi ja karistati teda Ka r

S § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ,

§ 65

lg 2,

§ 68lg 1 alusel 8 aasta 3 kuud ja 5-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 26.09.

1. a ja lõpp on 31.12.
2. a. Viktoria Stankevitši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Viktoria Stankevitš vanglas tööta b, läbis riigikeele A2-B1 taseme, omandas õmbleja eriala ja osales VIVICUM OÜ tugigrupis. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi praegusel ajal ei ole. Vabanemisjärgselt on tal võimalik elama minna ühiselamusse xxxx. Kindel vabanemisjärgne töökoht on D OÜ-s tingimusel, et isik täidab töökohustusi vastutustundlikult. Tal puudub sisuliselt positiivselt toetavad sotsiaalvõrgustik, lähedane on vaid võõrasema. Viktoria Stankevitš taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma sõltuvusravile. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Andres Vegel edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab Viktoria Stankevitš i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Viktoria Stankevitš tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Isikul on formaalsed eeldused täidetud. Tema karistuse algus oli juba
3. a. Ta viibib esimest korda vanglas, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, tal on tekkinud tööharjumus ning ta on omandanud riigikeele B1 tasemel. Tal on võimalik asuda elama xxxx ühiselamusse. Hiljem saaks ta vahetada oma elukohta xxxx, kus on tal ka töökoht. Ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole, vabanemisfondis on selleks raha olemas. Isik on valmis täitma ka kohtu poolt määratud lisakohustusi, eriti alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Viktoria Stankevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. Karistusregistri andmetel on Viktoria Stankevitšil 2 kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib ta esmakordselt. Käesoleva kuriteo kõik episoodid (kehaline väärkohtlemine, raske tervisekahjustuse tekitamine) olid pandud toime ette 2 planeerimata ning kasutatud vägivalda, mistõttu teo raskusaste on jäänud samaks. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vanglas Viktoria Stankevitš töötab, õppis riigikeelt A2-B1 tasemel, õmbleja eriala ning kehtiva id distsiplinaarkaristusi tal praegu ei ole. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et Viktoria Stankevitšile tekitab suuri probleeme alkoholi tarvitamine. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus ja alkoholijoobes on ta pannud toime kõik vägivaldsed kuriteod. Isiku sõnul on alkoholi tarbimine tema kõigi kuritegude põhjuseks, kuid usub, et on juba "kõigest ise" aru saanud ning programmid ei ole seetõttu vajalikud, kuigi ei keeldu nendest osa võtmast. Ta osales VIVICUM OÜ poolt läbiviidud tugigrupis. Narkootikume Viktoria Stankevitš ei tarvita.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo t oimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Vikt oria Stankevitši puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, riigikeele ja eriala õppimine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuid vangla t äitmiskavas märgitud ülesannete täitmine aga ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. V. Stankevitš soovib vabanemisjärgselt asuda elama ühiselamusse xxxx. Antud elukoht aga ei ole väga sobilik kriminaalhooldusel olla, kuna majas elab teisigi kriminaalkorras karistatud isikuid. Tema vabanemisjärgse elukoha puhul oleks tegemist ühiselamuga, kus Viktoria Stankevitš asuks ennetähtaegse vabanemise korral elama koos teiste täisealiste isikutega. Majutusüksuses on omad reeglid ja käitumisviisid ning kui V. Stankevitš ei pruugi neid täita või rikub neid, siis on ta sunnitud ühise lamust lahkuma. Samuti võib V. Stankevitš lahkuda ühiselamust ka omavoliliselt. V. Stankevitš väitis kohtuistungil ja ka asja materjalidest nähtub, et ühiselamust lahkumisel tal kindel elukoht puuduks. Isik selgitas kohtuistungil, et ta soovib hiljem üürid a korterit xxxx. Kohus arvestab, et alles vanglas 35-aastane V. Stankevitš ametlikult töötab ning K-raha andmeil 28.02.2024. a seisuga on tal vabanemisfondis 2247,47 €, aga rahalisi kohustusi on 42 205 €, millest suurusjärgus 40 000 € on võlgnevus oma neljale lapsele elatisraha. Viktoria Stankevitš on viljelenud teisi inimesi ära kasutavat elustiili, kuna ta on terve elu elanud teiste inimeste kulul ning lapsetoetusest ja töötas vaid 1 -2 nädalat 2018. a. Tõenäosus, et isik suurte rahaliste kohustuste tõttu on võimeline veelgi rahalisi lisakohustusi täitma, on väike. Lisaks asub garanteeritud töökoht xxxx, isik ise aga asuks elama ühiselamusse xxxx. V. Stankevitš on korduvalt karistatud purjuspäi toime pandud vägivallakuritegude eest, seejuures isik teadvustab ja on ka minevikus teadvustanud seost alkoholi tarbimise ja vägivaldse käitumise vahel, olgugi, et näeb süüd enamasti eelkõige alkoholil kui ainel, mitte temal endal. Viktoria Stankevitš mõisteti tema eelmises kriminaalasjas nr 1 -12-12260 samuti süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi – raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule. Eelmisel korral pidas kohus võimalikuks mitte kohaldada V. Stankevitši suhtes reaalset vangistust ning määras ta

§ 73alusel 3-aastasele katseajale.

Kuid V. Stankevitš pani enne katseaja lõppu aga toime uue samasuguse süüteo, kui ta tekitas teisele inimesele noaga eluohtliku vigastuse. Lisaks pani ta veel 8 kuu ja 9 kuu pärast jällegi toime uued vägivalla kuriteod - teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui lõi jällegi noaga kõhtu ja teisel korra lõi käega ja jalgadega, 3 tekitades kehavigastusi ja füüsilist valu. V. Stankevitši käitumine alkoholijoobes on ohtlik teistele inimestele. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise puhul on vajalik hinnata erinevaid asjaolusid ning anda prognoos sellele, kas ärakantud karistus on olnud piisav mõjutamaks isikut ennetähtaegsel vabastamisel vabaduses seaduskuulekalt käituma. Viktoria Stankevitši kuritegelikele hoiakutele viitavad korduvad seadusevastased teod. Isik viibib küll esmakordselt vangistuses, kuid tal on ärakandmata veel väga pikk karistusaeg – üle 2 aasta ja 8 kuu. Kohus leiab, et Viktoria Stankevitš i ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Viktoria Stankevitšit uut kuritegu mitte toime panema. Arvestades Viktoria Stankevitš i karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk ning aja jooksul vähenevad kuritegude asjaolude tähtsus. Kohus annab kinnipeetavale veel võimaluse tegeleda vanglas oma mõttemallide ja käitumisviiside muutmisega, et tagada seaduskuulekat käitumist. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta V. Stankevitš tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. P rokurör ja Tallinna Vangla k üll toetavad V. Stankevitši tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuid prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Viktoria Stankevitš asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4