Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 82

2-23-1623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2026.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1623 Tsiviilasi C.-H. R. h

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
3. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat üleval pidama.
4. Kostja ei ole selgesõnaliselt elatise nõuet õigeks võtnud ega selgesõnaliselt elatise nõudele vastu vaielnud. Kostja on kohtuistungil öelnud, et ta ei soovi hageja kulude eraldi arutamist. Kostja ei ole väitnud, et tal ei oleks võimalik elatist maksta.
5. Hageja on esitanud elatise nõude miinimummääras. Miinimummääras nõude esitamisel ei pea hageja kohtumenetluses oma kulutusi tõendama (nt. Riigikohtu 09.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13 punkt 15). 10.

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Riigikohtu 11.06.2008 otsuse nr 3-2-1-36-08 punkti 11 kohaselt „/…/ ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest.“ 3 2-23-1623 Punkti 12 kohaselt „/…/ lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini /…/“ ja punkti 13 kohaselt „Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus /…/ elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest.“

1. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja miinimummääras elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Lähtudes hageja seadusliku esindaja soovist tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista alates hagi esitamisest 30.01.2023.a. Kohus mõistab välja miinimummääras elatise. Kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga on miinimummääras elatis 318,62 eurot. Ühtlasi arvutab kohus välja kohtumenetluse aegse sissenõutavaks muutunud elatise summa.
3. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja kontole koos selgitusega iga kuu 10.kuupäevaks. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 10.kuupäeval kalendrikuu eest ette (

§ 101lg 4) hageja seadusliku esindaja pangakontole. 14. Ts

MS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus neid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4