Obsah (14)

§ 113§ 9§ 404§ 408§ 101§ 195§ 416§ 4031§ 4062§ 406§ 4034§ 4035§ 403§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamise viis Harju Maako

§ 113

lg 2 teise lause kohases määras põhivõlgnevuselt 4653,40 eurolt alates 14.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja K. K. kanda.
2. Määrata kindlaks hageja Nord Collect OÜ menetluskulud 595 eurot ja mõista need kostjalt K. K. välja.
3. Välja mõista kostjalt K. K. hageja Nord Collect OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu menetluses on Nord Collect OÜ hagi K. K. vastu põhivõlgnevuse 4653,40 euro ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja XXX OÜ 14.02.
5. Leping on sõlmitud interneti vahendusel ning kostja on tuvastanud enda digitaalselt (dtl 44-169).
6. Lepingu sõlmimisel avas esialgne võlausaldaja kostjale krediidilimiidi ning võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja on krediidilimiidi ulatuses võtnud laenu 23 korda. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 25.05.2022 kell 23.41 (dtl 310-311) ning peale esialgse võlausaldaja 25.05.2022 väljamakse tegemist (dtl 271-292, 296) jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 4998,48 eurot kasutamiseks 84 kuuks. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust (dtl 297-301).
7. Kostjale saadetud laenutingimuste (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 293295) kohaselt intressimäär 41,22% aastas ja krediidikulukuse määr 50,70% aastas. Vastavalt lepingule kuulus tasumisele vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev makse ning maksetega hilinemisel on krediidiandjal õigus nõuda viivist 0,06% päevas, viivise aastamääraks on 21,60%.
8. Hageja esitab hagiavalduse koos ümberarvestusega (dtl 185-187), mille järgi kõik võlgniku poolt tehtud maksed arvestatakse põhisumma katteks. Perioodil 14.02.2022–24.05.2022 kostja on taotlenud laenu 23 korral.
9. Kostja jättis krediidiandjale tasumata kolm järjestikust osamakset (24.06.2022; 24.07.2022; 23.08.2022) ning krediidiandja andis 28.08.2022 kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 302-304) koos hoiatusega, et võlgnevuse mittetasumise korral loeb krediidiandja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning esialgne krediidiandja ütles lepingu üles (dtl 312) ning loovutas nõude hagejale (dtl 306).
10. Hageja on esitanud kohtule 14.02.2022 kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu nr XXX (dtl 194-207), kostjale 25.02.2022 saadetud kinnituse taotluse esitamise kohta (dtl 310311), isiku tuvastamise ankeedi (dtl 202-204), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed laenusumma suurendamisega (23 tk, dtl 205-270, 293-295), maksekorraldused laenusummade väljamaksetega AS XXX kontole nr XXX (dtl 271-292, 296), 25.05.2022 kostjale saadetud uus maksegraafiku koos arvega (dtl 297-301), kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 302-302), ülesütlemise teatise (dtl 312) ning kostjale saadetud nõude loovutamise teatise (dtl 306). KOSTJA VASTUS HAGILE
11. Kostja 06.07.2025 vastuses (dtl 319) vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole tema 23.07.2020 sõlminud XXX ühtegi siduvat kokkulepet. Lisaks juhib tähelepanu, et perioodil 14.02.2022–24.05.2022, väljastatud 5000 eurot ei käi kokku vastutustundliku laenamisega. Kostja selgitab, et sel ajal oli ta sõltuv hasartmängudest ja hageja esitatud dokumentides on selgelt näha, et XXX andis raha välja mitu korda päevas, lühikeste vahedega. Keegi ei uurinud, et milleks või miks nii ruttu on uut raha vaja. Samas oli XXX teadlik, et kostja kuusissetulek oli 1400 eurot ja olid nad teadlikud tema kohustustest (üürikulud jne). Ometi ei takistanud see neid mitu korda päevas raha väljastamast. On ju selge, et 1400-eurose palga puhul pole kuumaksena ca 500 eurot võimalik tasuda. Seega on tegemist XXX veaga vastutustundliku laenamise osas. 2 HAGEJA SEISUKOHT
12. Oma 17.07.2025 seisukohas (dtl 322-323) selgitab hageja, et kostja väide, et ta ei ole sõlminud XXX OÜ-ga siduvat kokkulepet kuupäeval 23.07.2020, on asjakohatu. Hageja märgib, et hagiavalduse aluseks olev kliendileping nr XXX on sõlmitud 14.02.2022 elektroonselt, mida kostja on digitaalselt allkirjastanud. Hagiavalduse dokumentides ei ole viidatud kuupäevale 23.07.
14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidivõimekuse hindamine tehti kostja esitatud andmete ja avalike registrite põhjal ning puudusid objektiivsed takistused laenu väljastamiseks. Kõik olulised laenutingimused esitati kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis, kostja kinnitas nendega tutvumist iga taotluskorra puhul. Kostja väidetud hilisem hasartmängusõltuvus ei muuda lepinguid tühiseks ega anna alust võlasumma vähendamiseks ja lepinguline vastutus püsib. Hageja on juba loobunud intressi ja viivise nõudest, arvestades kõiki kostja makseid põhiosa katteks, muutes nõude tarbijale soodsamaks. Hageja nõuab ainult tagastamata põhiosa summas 4 653,40 eurot. Intressi ega viivist hageja ei nõua.
15. Kohus selgitas 13.01.2026 määrusega pooltele asjas kohaldatavat õigust ning määras kirjaliku menetluse ja tõendite vastuvõtmise. Samuti andis kohus pooltele lõplikud tähtajad esitada soovi korral täiendavad tõendid ja seisukohad ning esitada menetluskulude nimekirjad ja vastuväited vastaspoole menetluskuludele.
16. Hageja esitas kohtule 04.02.2026 täiendavalt kostja laenutaotlused ja kostja tuvastusankeedi (dtl 344-354). Kostja kohtule ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
18. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19. Kohus selgitas 13.01.2026 kohtumääruses pooltele krediidilepingule kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist ning käsitles kostja vastuväidet, mille kohaselt tema ei ole 23.07.2020 sõlminud XXX ühtegi siduvat kokkulepet. Sama vastuväite kohaselt rikkus XXX 5000 euro laenamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. 3 16.

§ 404

lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lgtest 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri. Kohtule edastatud lepingud ei ole digitaalselt allkirjastatud ning see ei vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh ei ole sellel kostja identifitseerimist võimaldavat digiallkirja. Hageja väitel on kostja on tuvastanud enda digitaalselt ning esitanud selle kohta isikutuvastuse ankeedi (dtl 202-205). Hageja selgitab, et kõik laenuga seotud dokumendid edastatakse emailiga ning need on kättesaadavad iseteeninduses. Kohtule on esitatud väljavõte kliendilepingu ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo saatmisest kostja e-posti aadressile XXX 25.05.22 kell 15.27 (dtl 310-311). 17.

§ 408

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud

§ 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Lõike 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused laenusummade väljamaksetega AS XXX arvelduskontole perioodi 14.02.2022-25.05.2022 jooksul kokku summas 5905 eurot (dtl 271-292, 296). Seega on hageja tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 5905 eurot. 18.

§ 101

lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda.

§ 195

lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 195

lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

§ 416

lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 19. Krediidilepingu ülesütlemisega lõpeb laenusaaja õigus kasutada laenu ja tekib kohustus välja makstud laen ulatuses, milles see ei ole veel tagasi makstud, krediidiandjale tagastada. Eeltoodule lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Krediidi tagasimaksmise kohustus muutub sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest. Eristada tuleb nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Vastavate nõuete suuruse kindlakstegemiseks tuleb vähendada ülesütlemise hetkeks veel tagasi maksmata krediidi ja krediidi kogukulu (vt

§ 4031

lg 3) kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat ülesütlemisele järgnevale ajale ehk „krediidi kasutamata jätmise ajale“ langeva intressi ja tarbija poolt tasumisele kuuluvate muude krediidikulude võrra. 20. Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on

§ 4062

lg 1 ja

§ 406

lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.14.02.2022 4 kuni 25.05.2022 oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,85% aastas.

Laenulepingu alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 50,71%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole leping

4062 lg 1 alusel tühine. 21. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402-

1. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
2. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 22.

§ 4034

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 23.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet mh koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg-st 3 on Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-169-13 järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Vastavalt

§ 4035

lg-le 2 kui võib eeldada, et tarbija vajab või soovib täiendavaid selgitusi

§ 4031

kohaselt antava lepingueelse teabe, tarbijale pakutud lepingute põhiomaduste või mõju kohta. 24. Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 5 - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (24.11.2023 määruses) öelnud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
2. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse

§ 403

4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. 27. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb hagejal juhul, kui hageja nõuab intressi lepingujärgses määras, mis on suurem kui

§ 94

sätestatud määr, esitada samuti tõendid, mis kinnitavad vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

1. Hageja väitel tugines laenuandja kostja taotluses esitatud sissetulekule ja avalikest registritest saadud andmetele. Hageja tõendeid päringute ning taotluse kohta kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitab, et teabe kogumiseks ei piisa taotluses laenutaotleja märgitud sissetuleku summa ja kohustuse summa vahe analüüsimist. Eeltoodu alusel tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuleb hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
2. Hageja ei ole esitanud tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kuid kohtule nähtuvalt on hageja esitanud oma nõude

§ 4034 lõikest 7 tuleneva ümberarvestuse kohaselt.

Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused, millest nähtuvalt on kostja saanud laenu kokku 5 905 eurot. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1 251,60 eurot (dtl 185-187). Hageja on lugenud kõik kostja tehtud maksed laenu põhiosa katteks. Kohus selgitas juba varasemalt, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei muuda lepinguid tühiseks, vaid 6 tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. 30. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, et ei ole 23.07.2020 sõlminud XXX ühtegi siduvat kokkulepet. Kohus selgitas kostjale, et juhul kui kostjal on vastuväiteid lepingute sõlmimise kohta, tuleb kostjal täiendavalt kohtule selgitada ja tõendada, kes ja millistes asjaoludel tema isikuandmetega lepingud on sõlminud. Kostjal tuleb vastavate väidete aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Kostja kohtule ei vastanud ega oma vastuväidet tõendanud ei ole. 31.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 32. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 5 905 eurot ja kostja on teinud kokku tagasimakseid 1251,60 eurot.

§ 4034lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks.

1. Kuivõrd algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli kõik kostja poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostja kohustus tasuma laenusumma tasuma igakuiste maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust (dtl 297-301). 22.05.2022 sõlmitud leping summale 4998,48 eurot on sõlmitud tähtajatult, lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda igakuiselt minimaalselt kokku 3% põhisumma jäägist (dtl 153). Seega tuli kostjal igakuiselt minimaalne põhisumma tagastus 149,95 eurot (3% 4998,48 eurost). Kostja peale viimase lepingu sõlmimist ühtegi osamakset ei tasunud. Hageja on kostjaga lepingud üles öelnud 03.11.2022 (dtl 165).
2. Kui kõik kostja maksed on arvestanud täielikult põhivõlgnevuse katteks, nähtub, et kostja põhisumma jääk on 4653,40 eurot. Arvestades kostja tagastatud 1251,60 eurost saadud 5905 euro katteks, on kostja tasunud laenusummast 4998,48 eurost juuni 2022 osamakse 149,95 euro ulatuses, juuli 2022 osamakse 149,95 euro ulatuses ning augusti 2022 osamakse osaliselt 45,18 euro ulatuses. Ning oli kostja ülesütlemise ajal 03.11.2022 võlgnevuses augusti, septembri ja oktoobri 2022 osamakse eest.
3. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme kuumakse ulatuses (

§ 416lg 1) lepingute ülesütlemise ajal.

Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 4653,40 eurot (5905-1251,60). 36. Hageja on esitanud viivisenõude alates 14.02.2025 kuni põhinõude summa 4653,40 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kuna täidetud on lepingu ülesütlemise tingimused ning kohus rahuldab hageja viivisenõude hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (14.02.2025) kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teise lause kohases määras Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26.

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt 7 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 595 eurot.
2. Kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
3. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 595 eurot.
4. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 31. Ts

MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik 8