Obsah (5)

§ 3§ 9§ 21§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-21451 Tsiviilasi Beauty Brands OÜ avaldus Musa Beauty OÜ pankroti väljak

§ 3lg 2).

2 4. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kompromissi sõlmimine on lubatud ka hagita menetluses, kui tegemist on menetlusega, mille esemeks olevat õigust saavad menetlusosalised käsutada (TsMS § 477 lg 6 teine lause). Käesolev menetlus on algatatud võlausaldaja avalduse alusel ning kohus omal algatusel pankrotimenetlust algatada ei saa (

§ 9

). Tegemist on järelikult menetlusega, kus pankrotiavalduse esitaja saab käsutada menetluse esemeks olevat õigust ning võimalik on ka kompromissi sõlmimine.

1. Kohtule esitatud kompromiss on kooskõlas heade kommete ja seadusega, see ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele. Kompromissi osaliseks võib olla ka kohtumenetluses mitteolev isik (TsMS § 430 lg 5). Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab seetõttu kompromissi, kajastades kompromissi tingimused resolutsioonis, ning lõpetab asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse.
2. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
3. Kompromissi sõlmimise korral kannavad menetlusosalised TsMS § 168 lg 3 kohaselt oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel kompromissis kokkulepitust, s.o võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud jäävad nende endi kanda ning ajutise halduri tasu jääb võlausaldaja kanda.
4. Võlausaldaja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada võlausaldajale pool tasutud riigilõivust. Võlausaldaja tasus 05.12.2025 pankrotiavalduselt riigilõivu summas 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Võlausaldaja taotlus poole tasutud riigilõivu (210 eurot) tagastamiseks on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lähtub riigilõivu tagastamisel, sh arvelduskonto, kuhu tagastatav riigilõiv tuleb kanda, määramisel võlausaldaja taotlusest. Käsutuskeelu tühistamine
5. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega, tuleb tühistada ka 28.01.2026 kohtumäärusega võlgniku suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kohus avaldab käsutuskeelu tühistamise kohta ka väljaandes Ametlikud Teadaanded teate (

§ 21lg 4).

Ajutise pankrotihalduri vabastamine ja tasu kindlaksmääramine 10. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega, vabastab kohus ajutise pankrotihalduri tema ülesannetest. 11.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse 3 arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot.

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2947,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 19,65 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Arvestades menetlusosaliste kokkulepet, mõistab kohus seetõttu ajutise halduri tasu summas 3654,90 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11) välja võlausaldajalt.

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

13. Võlausaldaja tasus 18.12.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Kohus määrab seetõttu, et selles summas makstakse ajutise halduri välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 4