Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 102

2-25-6719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 22.aprill 2026.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6719 Tsiviilasi S. S. hagi

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud 3 2-25-6719 vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
3. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat üleval pidama. Hageja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja kohtumenetluse ajal tasunud elatist 08.08.2025 250 eurot, 03.12.2025 25 eurot, 04.12.2025 300 eurot, 18.12.2025 30 eurot 29.01.2026 200 eurot, 08.02.2026 30 eurot, 30.03.2026 100 eurot.
4. Elatise tasumisel on mitmekuused vahed ning vaid detsembris 2025.a on elatis laekunud kogu riiklikus miinimummääras. Andes ülalpidamist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust.
5. Kostja on vastu vaielnud hageja kuludele, nimetades kulusid ülepaisutatuteks ning ka tõendamatuteks. Hageja on esitanud elatise nõude miinimummääras. Miinimummääras nõude esitamisel ei pea hageja kohtumenetluses oma kulutusi tõendama (nt. Riigikohtu 09.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13 punkt 15). Hageja nõue on alammääras ning hageja ei pea oma kulusid tõendama. Asjaolu, et hageja kulud ületavad kulusid, mida kahekordne alammääras elatis kataks, ei ole oluline, kuna hageja nõue on vaatamata kulude suurusele miinimummääras.
6. Kostja on hageja kuludele ette heitnud ülepaisutatust, kuid hageja 12 kululiigi suhtes on kostja arvamust avaldanud vaid kolme kululiigi osas. Ülejäänud etteheide on esitatud kujul, milles pole võimalik etteheite sisu mõista.
7. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt arvatakse elatise summast

§ 101lg 5 alusel maha pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

10. Hageja ei viibi kostja juures vähemalt 7 päeva kuus ning seega ei kuulu elatis vähendamisele

§ 101lõike 7 alusel.

1. Kostja esitas kirjaliku tõendi selles, et tema konto on arestitud XXX.a sündinud lapse R. S. 12.02.2025 täitmisavalduse alusel, täitedokument on Tartu Maakohtu 06.05.2016 otsus nr XXX. 05.03.2025 oli võlgnevuse suurus 876 eurot, koos täitekuludega oli võlgnevuse suurus 1629,96 eurot. Ehk siis täitekulu kostja teise lapse elatise nõudelt oli täitemenetluse alguses 770 eurot. Ühe kuu elatise suurus on täitedokumendist nähtuvalt 292 eurot. Kostja selgitas, et võlgnevus algas sellest, et ta oli mõned kuud töötu ning poja R. S. ema ei arvestanud sellega ning esitas sundtäitmise avalduse.
2. Kostja on väitnud, et tal ei ole rahaliselt võimalik hagejale ülalpidamist anda. Kostja sooviks hagejale elatist tasuda, kuid seda ei võimalda tema töötasu ning asjaolu, et kostja teise lapse ema pöördus kohtutäituri poole 13.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise 4 2-25-6719 väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja väited ja selgitused ei anna alust jätta elatist välja mõistmata või elatise summat vähendada. Riigikohtu 13.02.2018.a lahendi nr 2-16-2343 punkti 13 kohaselt „Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike sissetulek on liiga väike /…/“.
2. Täitemenetluse seadustiku § 8 lg 2 kohaselt kohtutäitur täidab rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras ning § 119 lg 1 kohaselt kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks. Eeltoodust nähtuvalt on lapse elatisenõue täitemenetluses teistele nõuetele eelistatud. 16.

§ 102

lg 2 kohaselt mõjuv põhjus elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas /…/ olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 17. Kuna kostjal puuduvad vabad rahalised vahendid ning täitemenetlus on käimas, ei ole hagejal muud võimalust reaalselt elatist saada, kui esitada samuti kohtulahend täiturile. Kostja poja elatise nõue on samuti elatise miinimummäär, nagu ka käesoleva otsusega väljamõistetav elatis. Seega hakkavad kostja lapsed saama täitemenetluse käigus võrdset elatist. Kui kostja sissetulek ei võimalda mõlemale lapsele kogu väljamõistetud elatist tasuda, jagatakse olemasolevad vahendid täitemenetluses laste vahel võrdselt. Selliselt on täidetud ka

§ 102lõike 2 eeldus, et kohustatud isiku lapsed saavad elatist enamvähem võrdselt.

18. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja miinimummääras elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni võttes elatise arvutamise aluseks

§ 101lõiked 3-6.

Hagi esitamise ajal oli elatise miinimummäär ühes kuus 301 eurot ja 74 senti ning alates 01.04.2026 on 318 eurot ja 62 senti.

1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja kontole koos selgitusega iga kuu 1.kuupäevaks. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda
2. kuupäeval kalendrikuu eest ette (

§ 101lg 4) hageja seadusliku esindaja pangakontole. 20. Ts

MS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5