4-24-667/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu Kohtuasja number 4-24-667 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi F.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. veebruari 2024 otsusele väärteoasjas 233023003515 nr Määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. märtsi 2024 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmises F.M (isikukood XXX) Menetluse vorm kirjalik Vaidlustatud kohtumäärus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi 2024 määrus muutmata ja F.M määruskaebus rahuldamata.
6. Jätta F.M taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). PÕHIOSA Menetluse käik
7. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
8. veebruari 2024 kiirmenetluses otsusega väärteoasjas nr 233023003515 karistati F.M-i narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 100 eurot.
10. veebruaril 2024 esitas F.M Viru Maakohtule kaebuse, milles märkis, et pole nõus PPA
11. veebruari 2024 otsusega. Muu hulgas palus F.M anda talle tasuta juriidilist abi.
12. Viru Maakohtu
13. veebruari 2024 määrusega jäeti F.M kaebus koos riigi õigusabi saamise taotlusega käiguta. Esimese astme kohus leidis, et kaebus p ole kooskõlas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § -s 115 sätestatud nõuetega – selles pole märgitud, kas F.M tahab kohtuistungist osa võtta ning kas ta soovib kaitsja osalemist menetluses . Kohtu hinnangul ei sisalda kaebus konkreetset taotlust ning pole selge, millises osas F.M kohtuvälise menetleja otsust vaidlustab. Kuna F.M kaebus on kirjutatud vene keeles, tuleb sellele lisada eestikeelne tõlge. Juhul, kui F.M soovib riigi õigusabi korras kaitsjat, tuleb tal esitada sellekohane kirjalik taotlus ning lisada sellele teatis oma majandusliku seisundi kohta. Loetletud puuduste kõrvaldamiseks andis maakohus F.M-ile kümnepäevase tähtaja.
14. F.M sai Viru Maakohtu
15. veebruari 2024 määruse kätte
16. veebruaril
17. Määratud tähtaja jooksul ta puudusi ei kõrvaldanud ega uut kaebust ei esitanud.
18. Viru Maakohtu
19. märtsi 2024 määrusega jäeti F.M
20. veebruaril 2024 esitatud kaebus ning selles sisalduv riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Määruskaebus
22. märtsil 2024 esitas F.M Viru Maakohtu
23. märtsi 2024 määruse peale kaebuse, paludes kohtul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. F.M märgib, et ta ei valda eesti keelt ega saa õigusdokumentidest aru. Seetõttu taotles ta juriidilist nõu. Tal on sügav nägemispuu e ning ta püüdis teha kõik selleks, et otsida dokumentide vormistamiseks abi: ta võttis ühendust tõlgiga, kes lubas talle kaebuse vormistada. Viimane jäi aga kokkulepitud tähtajal kättesaamatuks – ka kõik dokumendid jäid tema kätte. PPA poolt määratud 100 euro suurune trahv ning ekspertiisikulu 134 eurot on suur summa. Seetõttu soovib ta määratud rahatrahvi vähendamist. Ringkonnakohtu seisukoht
24. Vaidlust ei ole selles, et F.M jättis kaebuses esinevad puudused kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata . Lähtudes VTMS § 118 lg 2 p -st 3 oli maakohtul niisuguses olukorras (iseenesest) õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtul tuleb aga hinnata, kas F.M määruskaebuses kirjeldatud asjaoludele tuginedes saab öelda, et puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja lasi ta mööda mõjuval põhjusel.
25. VTMS § 38 lg 1 kohaselt tuleb väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel järgida kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 reguleerib kaebetähtaja ennistamist – sellest sättest tulebki praegu juhinduda. KrMS § 172 lg 2 järgi on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva teks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
26. F.M märgib, et ta laskis tähtaja mööda suuresti seetõttu, et ta ei mõista eesti keelt ega saa õigusdokumentidest aru: nii pöördus ki ta teise isiku poole, kes lubas talle nõuetekohase kaebuse koostada. Kuna viimane seda ei teinud, jäi tal kaebus esitamata. Taolist põhjendust ei pea ringkonnakohus mõjuvaks. Kuigi puudulik riigikeele oskus võis tõesti F.M-ilt võtta võimaluse kohtumääruse sisust koheselt aru saada, oli talle puuduste kõrvaldamiseks antud kümnepäevane tähtaeg piisav, et leida mõni mõistlik viis määruse tõlkimiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Nii saanuks F.M küsimuste korral pöörduda näiteks kohtu kantselei poole või kasutada mõnda Internetis kõigile ligipääsetavat tõlkeprogrammi (kas ise või mõne oma sõbra/tuttava abiga). Seejuures ei eeldanud maakohtu määrusest arusaamine õigusalaseid eriteadmisi – selles oli põhjalikult selgitatud, millistele nõuetele peab esitatav kaebus vastama. 2 Muu hulgas andis kohus F.M-ile juhtnöörid, kuidas tuleb käituda siis, kui ta soovib endale taotleda riigi õigusabi korras kaitsjat. Jättes nõuetekohase kaebuse tähtaja jooksul esitamata, pole F.M teinud enda poolt mõistlikke pingutusi kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Järelikult ei saa tema põhjendust kaebetähtaja möödalaskmise kohta pidada mõjuvaks. Seetõttu jätab ringkonnakohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
27. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § -st 194, § 196 lg -st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
28. märtsi 2024 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3