KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 13.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-8685 Tsiviilasi Q.H hagi Arvi Pinki vastu

§ 423lg 2 p 1). 2

§ 423lg 2 p 2).

Neil kaalutlustel jäid menetlusse võetud nõuded läbi vaatamata. 3.4. Sarnaselt eelnevaga tuleb täiendavate nõuete menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p-de 1 ja 2 alusel keelduda.

POOLTE SEISUKOHAD 4. Hageja esitas 27.10.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja RVastS § 7 lg 4 jäid alusetult kohaldamata; VÕS § 127 lg 2 kohaldamine on põhjendamata; TMS § 102 lg-d 1 ja 2 kohaldati valesti;

§ 376lg 4 p-d 1 ja 2 võimaldaks täiendavate nõuete menetlemist.

1. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6, § 659).

Kaebemenetluse kulud jäävad hageja kanda.

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.
2. Maakohus ei eksinud VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel ega pidanud lisaks käsitlema VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja RVastS § 7 lg
3. Nimelt ei ole VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Nii on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk (RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836/55, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). 7.
4. Õige on maakohtu arusaam TMS § 102 lg-te 1 ja 2 eesmärgist kaitsta sissenõudjat võlgniku vara liiga odava müügi eest tulemusega, et osa tema nõudest jääb rahuldamata. Nimetatud normi rikkumisele tugineva kahju hüvitamise nõude saab sissenõudja esitada vaid juhul, kui ta tugineb mh väitele, et tema nõue jäi osaliselt rahuldamata – sellist väidet hageja käesolevas asjas ei esitanud. 7.
5. Kuivõrd hageja väidetud kahju pole hõlmatud hageja nimetatud normi kaitseeesmärgiga, otsustas maakohus õigesti, et nii juba menetlusse võetud nõue kui ka täiendav nõue on õiguslikult perspektiivitud, sest neid ei ole võimalik rahuldada, eeldades hageja esile toodud asjaolude õigsust (

§ 423lg 2 p 1, § 371 lg 2 p 1).

Viivise nõuded on perspektiivitud põhinõuete ilmse õigusliku edutuse tõttu. 7.4. Maakohus ei pidanud täiendavate nõuete puhul lisaks kaaluma

§ 376

sätete kohaldamist, sest need nõuded jäid menetlusse võtmata eelkõige

§ 371lg 2 p 1 alusel.

Sel juhul pole enam oluline, kas hagi saab hageja soovitud viisi muuta ja täiendada. 7.5. Menetluskulud jättis maakohus hagi läbi vaatamata jätmise (

§ 168

lg 2) ja täiendavate nõuete menetlusse võtmisest keeldumise tõttu (

§ 168lg 1) õigesti hageja kanda.

8. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (

§ 177lg 2). 3

§ 427ja § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4