2-24-11204/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11204 Kohtuasi G Esports Holding GmbH avaldus Ameerika Ühendriikide California kõrgeima kohtu 14.03.2024 kohtu otsuse kohtuasjas nr 22STCV09348 täidetavaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.04.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik BDVL OÜ 28.05.2025 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja G Esports Holding GmbH (välismaa registrikood HRB 184402 B), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carel Kivimaa ja advokaat Karl Erik Kaljurand Puudutatud isik BDVL OÜ (registrikood 16059863), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Kadri Lember Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt sama määruse põhjendusi.

2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud BDVL OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb 2-24-11204 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud 1. G Esports Holding GmbH (avaldaja) esitas 23.07.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Ameerika Ühendriikide, California osariigi, Superior Court of the State of California, County of Los Angeles 14.03.2024 kohtuotsuse asjas nr 22STCV09348. Menetluskulud palus avaldaja jätta BDVL OÜ (puudutatud isik) kanda.

2.Avalduse kohaselt esitas avaldaja 16.03.2022 Los Angelese tööpiirkonnas tegutsevasse California osariigi ülemkohtusse (edaspidi California kohus) hagi puudutatud isiku vastu kohtuasjas nr 22STCV09348. Pooled sõlmisid 18.05.2024 kohtuvälise kompromissilepingu, mille kohaselt kohustus avaldaja loobuma kõikidest nõuetest puudutatud isiku vastu kohtuasjas nr 22STCV09348 ning puudutatud isik kohustus tasuma avaldajale 1 000 000 USA dollarit. Puudutatud isikul tuli tasuda seitsme tööpäeva jooksul pärast kompromissilepingu sõlmimist esialgne makse 416 666,66 USA dollarit ning järelejäänud 583 333,34 USA dollarit kümne kuu jooksul kümne võrdse osamaksena. Kompromissileping sätestas seejuures, et kui puudutatud isik jätab tasumata kokkulepitud kuupäevadeks esialgse makse või vähemalt ühe osamakse peab ta vastava rikkumise kõrvaldama viie tööpäeva jooksul pärast avaldaja kirjaliku teavituse kättesaamist. Nimetatud periood lepingurikkumise kõrvaldamiseks võis pikeneda kuni 60 päevani, kui puudutatud isiku rikkumine oli tingitud üksnes puudutatud isiku suutmatusest konverteerida rahalisi vahendeid krüptovaluutast ümber FIAT valuutasse (st USA dollaritesse). Kui puudutatud isik ei suuda rikkumisi kõrvaldada, on tal kohustus tasuda avaldaja kirjalikul nõudmisel avaldajale koheselt lisaks kõikidele lepinguga võetud kohustustele 100 000 USA dollarit leppetrahvi.

2.1. Pooled esitasid 19.05.2024 California kohtule taotluse avaldaja hagi rahuldamata jätmiseks ja California kohtu kohtualluvuse säilitamiseks kompromissilepingu täitmiseks kuni kompromissilepingu tingimuste täieliku täitmiseni vastavalt California osariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 664.6 (Code of Civil Procedure) ja kompromissilepingu p-dele II.F.(i). ja II.F.(ii), mille California kohus 25.05.2023 määrusega rahuldas. Määruse jõustumise teade toimetati puudutatud isiku esindajatele kätte 26.05.2023.

2.2. Puudutatud isik tasus avaldajale kokkulepitud esialgse makse 416 666,66 USA dollarit ning 01.06.2024 esimese osamakse 58 333,33 USA dollarit, kuid jättis tasumata 01.07.2024 teise ja 01.08.2024 kolmanda osamakse. Avaldaja esitas puudutatud isikule 22.08.2023 kirjaliku teavituse, milles andis puudutatud isikule viie tööpäevase tähtaja lepingurikkumiste kõrvaldamiseks. Kuna puudutatud isik selgitas avaldajale, et lepingurikkumised on tingitud tulenevalt raskusest konverteerida rahalisi vahendeid krüptovaluutast ümber USA dollariteks, algas 60 päevane tähtaeg lepingurikkumise kõrvaldamiseks. Puudutatud isik oma kohustust ei täitnud ning avaldaja esitas 18.12.2023 puudutatud isikule kirjaliku teavituse, milles nõudis kõikide osamaksete (525 000,01 USA dollari) ja lepinguga ettenähtud leppetrahvi (100 000 USA dollarit) kohest tasumist.

2 2-24-11204 2.3. Avaldaja esitas 19.01.2024 California kohtule taotluse kompromissilepingu allutamiseks sundtäitmisele, nõudes puudutatud isikult kompromissilepingust tuleneva võla tasumist 625 000,01 USA dollarit ja lepingulise esindaja kulude hüvitamist 5000 USA dollarit. California kohus toimetas puudutatud isikule avaldaja taotlused nõuetekohaselt kätte 19.01.2024.

Avaldaja esitas 23.02.2024 California kohtule teatise, milles selgitas, et puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja taotlusele kompromissilepingu jõustamiseks ja nõudele 630 000,01 USA dollari suuruse võla tasumiseks. California kohus toimetas vastava teatise puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte 23.02.2024. Kohtuasjas toimus 01.03.2024 istung, millel osales ka puudutatud isiku lepinguline esindaja. Kohus, kuulates ära nii avaldaja kui ka puudutatud isiku seisukohad, rahuldas avaldaja taotluse kompromissilepingu allutamiseks sundtäitmisele ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks kokku välja 630 000,01 USA dollarit. California kohus tegi vastava sisuga otsuse 14.03.2024, mida avaldaja soovib Eesti Vabariigis täita.

2.4. California kohtu 14.03.2024 kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Avaldajale teadaolevalt puuduvad välislepingud, mis reguleeriksid Ameerika Ühendriikides tehtud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlust Eesti Vabariigis. Avaldaja esitas, järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 622 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgmised dokumendid: kohtulahendi ärakiri, mis on tõestatud lahendi teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt; dokument, mis tõendab, et kohtulahend on jõustunud ja täidetav ning puudutatud isikule teatavaks tehtud ning dokumentide eestikeelsed vandetõlked. Käesoleval juhul puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid California Kohtu 14.03.2024 otsuse täidetavaks tunnistamist. Puudutatud isik sai California kohtu menetluses oma õigusi mõistlikult kaitsta ning California kohtu 14.03.2024 kohtuotsus on täidetav vastavalt California osariigi õigusele. California osariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 638.010 tulenevalt on kohtuotsus täidetav alates selle tegemisest, s.o alates 14.03.2024.

Puudutatud isikute seisukohad 3. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4.Puudutatud isiku hinnangul ei vastanud esiteks avaldus TsMS § 622 lg-st 1 tulenevatele formaalsetele nõuetele. Avalduse lisa 71, millele avaldaja viitas, ei sisalda ühtegi viidet ega kinnitust selle kohta, et kohtuotsus oleks asukohariigis jõustunud ja täidetav. Viide välisriigi õiguse ühele sättele ei ole piisav TsMS § 622 lg 1 p 3 nõuete täitmiseks. Kohus ega vastaspool ei tunne detailideni välisriigi õigust, mistõttu ei ole viitega ühele sättele võimalik veenduda, et kohtulahendi täidetavuse kohta ei kehti mõni erireegel. Asukohariigi pädeva ametniku kinnitus välistab võimaluse, et pahatahtlik võlausaldaja saaks kohtule esitada eksliku viite välisriigi õigusele, mida kohus ei ole pädev ise kontrollima. Avaldus tuleb seega TsMS § 620 lg 2 alusel jätta rahuldamata, kuna kohtul pole võimalik veenduda, et kohtuotsus oleks Ameerika Ühendriikides täidetav.

4.1. Teiseks, kohtuotsus ei vastanud sisulise kohtulahendi tunnustele. Praegusel juhul põhineb kohtuotsus poolte kohtuvälisel kompromissil. Kohtuotsus kajastab pelgalt kohtuvälise kompromissi tingimusi, kuid välisriigi kohus ei ole nõude sisulisele põhjendatusele mistahes hinnangut andnud ega vaidlust sisuliselt lahendanud – hinnanud tõendeid, võlgniku võimalikke vastuväiteid ning kohaldanud materiaalõigust. Ainuüksi dokumendi nimetamine kohtuotsuseks ei muuda seda sisuliseks kohtulahendiks, mis kajastab pädeva kohtu õigusemõistmist. Analoogia korras on ka Eesti kohtul TsMS § 430 lg 3 alusel kohustus kompromissi kinnitamisel kontrollida, et kompromiss ei oleks vastuolus heade kommetega või seadusega ega rikuks olulist avalikku huvi ning kompromissi oleks võimalik täita.

3 2-24-11204 Kohtuotsusest, mille täidetavaks tunnistamist avaldaja taotleb, ei nähtu ühtegi põhjendust, millest saaks järeldada, et kohus oleks kohtuvälise kompromissi tingimuste ülekinnitamisel õigusemõistmise funktsiooni täitnud. Kohtuotsus on koostatud blanketile ning tehtud üksnes n-ö linnukeste märkimisega eeltäidetud lahtritesse.

4.2. Kolmandaks, kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine oleks vastuolus Eesti õiguse olulise põhimõttega. Vaidlust ei ole, et kohtuväline kompromiss jäi puudutatud isikul kokkulepitud tähtajaks täitmata, kuna tal ei õnnestunud nõutud tähtajaks krüptovaluutat USA dollariteks konverteerida. Sealjuures pakkus puudutatud isik avaldajale, et on valmis tegema makseid krüptovaluutas, kuid avaldaja keeldus sellest. Kirjeldatud olukorras oli puudutatud isiku rikkumine Eesti õiguse tähenduses vabandatav. Puudutatud isik ei saanud mõjutada, et krüptovaluutat ei õnnestu just sellel ajahetkel USA dollariteks konverteerida. Osamaksete tähtajaks tasumata jätmine oli tingitud puudutatud isiku mõjusfääri välisest asjaolust. Seetõttu ei oleks leppetrahvi väljamõistmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2, § 6 lg 2 ja § 160 järgi Eesti õiguse järgi olnud mõeldav. Alternatiivselt oleks kohus saanud nõutavat leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada nullini, kuna leppetrahv oli rikkumise iseloomu ja avaldajale osamakse tasumisega hilinemisest tekkida võivaid tagajärgi arvestades ebamõistlikult suur. Karistusliku iseloomuga leppetrahvi väljamõistmine on vastuolus Eesti õiguse olulise põhimõttega – eelkõige keeluga teostada oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse [TsÜS] § 138 ja VÕS § 6). Kuna kohus ei saa välisriigi kohtulahendit tunnistada täidetavaks üksnes osaliselt, siis tuleb kohtuotsus tervikuna jätta täidetavaks tunnistamata selles sisalduva karistusliku leppetrahvi tõttu.

Maakohtu määrus ja põhjendused 5. Harju Maakohus rahuldas 29.04.2025 määrusega avalduse ning tunnustas ja lubas täitmiseks Eesti Vabariigi territooriumil Ameerika Ühendriikide California osariigi kõrgema kohtu, Los Angelese maakond (Superior Court of the State of California, County of Los Angeles), 14.03.2024 kohtuotsuse asjas nr 22STCV09348, mille kohaselt peab puudutatud isik maksma avaldajale kahjutasu 625 000,01 USA dollarit ja advokaaditasu 5000 USA dollarit. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

4 2-24-11204 6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli täidetud TsMS § 622 lg 1 p-s 3 sätestatud nõue. Avaldaja on esitanud väljavõtte California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 638.010, mille kohaselt on kohtulahend täitmisele pööratav alates selle tegemisest, kui seaduses või kohtulahendis ei ole sätestatud teisiti (dtl 267, 869). California tsiviilkohtumenetluse sätetest ja California kohtute sisereeglistikust ei nähtunud, et kohtu või kohtuametniku pädevuses oleks kohtulahendi jõustumist või täidetavust tõendava dokumendi väljastamine. Puudutatud isik ei ole osundanud välisriigi õigusele, mille kohaselt väljastatakse kohtulahendi tegemise riigi õiguse järgi tõend kohtulahendi jõustumise või täidetavuse kohta.

TsMS § 622 lg 1 p 3 mõistes kohtulahendi jõustumist tõendavaks dokumendiks võib olla välisriigi kohtulahendi jõustumise kohta käiva õigusakti väljavõte, kui lahendi tegemise riigi õigus ei näe ette kohtulahendi jõustumise kohta tõendi väljastamist. Avaldaja on esitanud väljavõtte välisriigi õiguse kohta, millest nähtus kohtulahendi täidetavus alates selle tegemisest.

7.Maakohtu hinnangul oli avaldaja tunnustamisele esitatud dokument kohtulahendiks TsMS § 620 lg 1 mõttes. Õigusemõistmine materiaalses mõttes on defineeritav kui õigusnormide rakendamise kaudu lõplikult siduvate otsuste langetamine seadusega reguleeritud menetluse käigus erapooletu riikliku organi poolt.

7.1. Avaldaja on esitanud kohtule väljavõtte California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 664.6 (a), mis sisaldab järgmist regulatsiooni: Kui poolelioleva kohtuvaidluse pooled sõlmivad kompromissilepingu kirjalikult ja kohtuväliselt või suuliselt kohtus, milles lahendatakse kohtuasi terviklikult või osaliselt, võib kohus poolte taotluse korral teha otsuse vastavalt kompromissilepingus sätestatud tingimustele. Kompromissilepingu poole või tema lepingulise esindaja kirjaliku või suulise taotluse korral võib kohus jätta kohtuasja lahendamise poolte suhtes läbi vaatamata ja säilitada poolte suhtes pädevuse kokkuleppe sundtäitmiseks kuni kokkuleppe tingimuste täieliku täitmiseni (dtl 268, 869). California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 664.6 (f) (1) kohaselt, kui kohus teeb otsuse või jätab kohtuasja käesoleva paragrahvi kohaselt läbi vaatamata, kohaldatakse järgmist: Pool võib esitada taotluse või muu dokumendi, mis on seotud kompromissiga, sealhulgas taotluse heauskse kompromissi kindlaksmääramiseks, taotluse tagatise vähendamiseks või kindlaksmääramiseks, avalduse, mis on seotud alaealise või puudega isiku nõude kompromissiga, või kui kokkuleppe tingimusi ei täideta, siis taotluse, mis põhineb sellistel tingimustel. Samuti võib esitada vastulauseid ja nendega seotud dokumente (dtl 268, 869).

California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 664.6 (a) ja (f) (1) kohaselt on pädevus säilitatud kokkuleppe sundtäitmise puhuks kuni kokkuleppe tingimuste täieliku täitmiseni ning kindlaksmääramine toimub poole taotluse alusel, kui kokkuleppe tingimusi ei täideta.

Eeltoodut arvestades oli kohtu ülesanne kontrollida poole taotluse saamisel seaduses sätestatud eelduse esinemist (kokkuleppe tingimuste mittetäitmine) ning teha eelduste esinemisel pooltele siduv kohtulahend, mida on võimalik sundtäita. Selline tegevus on õigusemõistmiseks materiaalses mõttes.

7.2. Avaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt kujutas 14.03.2024 kohtulahend asjas nr 22STCV09348 kohtumenetluse poolte kohtumenetluses sõlmitud kompromissi jõustamist. Kohtumenetluses kompromissi sõlmimine on tõendatud kompromissi dokumendiga (dtl 48–58). Kompromissi alusel asja menetlemise mittejätkamine on tõendatud 25.05.2023 kohtumäärusega (dtl 63–64). 25.05.2023 kohtumäärusest nähtuvalt säilitas kohus poolte suhtes pädevuse kokkuleppe sundtäitmiseks (dtl 63, p 2). Poole avalduse alusel on kohus teinud eelnimetatud pädevusele tuginedes 14.03.2024 kohtulahendi, milles on märgitud puudutatud isiku kohustus tasuda rahasummad kompromissi järgi. Maakohtu hinnangul nähtus eeltoodust õigusemõistmise funktsiooni teostamine välisriigi kohtu poolt.

5 2-24-11204 8. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 620 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamise Eesti Vabariigis. Puudutatud isiku esindaja osales istungil asjas nr 22STCV09348, millel arutati avaldaja esitatud avaldust (dtl 179, 181). Kohtulahend on puudutatud isikule kätte toimetatud (dtl 196). Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et puudutatud isik ei ole vaidlustanud kohtulahendit. Avaldaja esitatud välisriigi õiguse väljavõtte kohaselt on vaidlustamiseks ettenähtud tähtajad möödunud (dtl 269, 301–302).

9.Maakohtu hinnangul oli õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluses osales mitu isikut ning hagita asja iseloomustas menetlusosaliste omavaheline vaidlus. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, esitades vastuväited, põhistamata neid tõenditega. Menetluskulude teket oleks saanud vältida, jättes põhistamata vastuväited esitamata.

Määruskaebus 10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt, kui kohus ei jäta avaldust rahuldamata, siis muuta menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik palub jätta ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

11.Määruskaebuse kohaselt eksis maakohus TsMS § 622 lg 1 p 3 tõlgendamisel. Maakohtu tõlgendus muudab sätte sisutühjaks, sest kuigi viidatud säte näeb sõnaselgelt ette jõustumist tõendava eraldi dokumendi esitamise kohustust, siis on maakohus jõudnud järeldusele, et tegelikkuses ei olegi vaja seda esitada ja piisab avaldaja enda selgitustest. Asjas esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik veenduda, et kohtuotsus oleks Ameerika Ühendriikides täidetav. Eestis täidetavaks tunnistada saab üksnes kohtulahendit, mis on ilma erimenetluseta täidetav ka asukohariigis.

12.Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 5 õigesti viidanud õigusemõistmise definitsioonile, kuid maakohtu järgnev analüüs ja järeldus, et kohtuotsus vastab sisulise kohtulahendi tunnustele ja välisriigi kohus on teostanud õigusemõistmise funktsiooni, on väär ning vastuolus asjas esitatud tõenditega. California kohus ei ole sisulist õigusemõistmise funktsiooni kohaldanud, vaid on formaalselt kinnitanud kompromissi täidetavust. Maakohus on vaidlustatud määruses refereerinud California tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, mis kinnitavad samuti, et välisriigi kohtu ülesanne on kontrollida poole taotluse saamisel seaduses sätestatud eelduse esinemist (kokkuleppe tingimuste mittetäitmine) ning teha eelduste esinemisel pooltele siduv kohtulahend, mida on võimalik sundtäita. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas viidatud refereeringust on tehtud järeldus, et välisriigi kohtu tegevus on õigusemõistmine materiaalses mõttes. Maakohus on ise sedastanud, et välisriigi kohtu tegevus piirdus üksnes selle kontrollimisega, et kompromissi tingimusi ei ole täidetud. Viidatud California tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et välisriigi kohus oleks mõnda materiaalõiguse normi rakendanud. Järelikult on maakohtu järeldus vastuolus California õiguse viidetega. Dokument, mille tegemise ainukeseks eelduseks on formaalne kontroll kokkuleppe tingimuste mittetäitmise kohta, ei vasta sisulise kohtulahendi tunnustele.

13.Täidetud ei ole muud eeldused välisriigi täitedokumendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks (TsMS § 627 lg 2 p 1). Eestis peab kohesele sundtäitmisele kuuluvas täitedokumendis võlgnik olema andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumiseks pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18). Sellist 6 2-24-11204 nõusolekut ei ole puudutatud isik andnud. Avaldaja käsitlus, et puudutatud isiku poolt vastuväidetest loobumine kompromissi jõustamisel on käsitatav nõusolekuna alluda kohesele sundtäitmisele, on eksitav. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks ainult juhul, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg

3). Ka Riigikohus on jõudnud järeldusele, et võlgniku nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele peab olema antud selgesõnaliselt (RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362/57, p 15.2).

Vaidlustatud maakohtu määruses viidatud analüüs puudub.

14.Maakohus on rikkunud oluliselt kohtulahendi põhjendamiskohustust. Maakohus on jätnud puudutatud isiku väited TsMS § 623 lg 1 ja § 620 lg 1 p 1 osas täielikult tähelepanuta ega ole selle kohta määruses analüüsi esitanud.

15.Maakohus on eksinud ka menetluskulude jaotamisel. Avalduse rahuldamine oli üksnes avaldaja huvides, mistõttu tulnuks TsMS § 172 lg-st 1 tuleneva üldpõhimõtte järgi jätta menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks peab kohus hagita menetluse menetluskulude jaotamises üldreeglist kõrvalekaldumist igal konkreetsel juhul põhjendama. Maakohtu põhjendused vaidlustatud määruse p-s 7 on vastuolulised. Maakohus on heitud puudutatud isikule ette tõendite esitamata jätmist, kuid määrusest ei selgu, milliseid tõendeid puudutatud isik maakohtu arvates esitama oleks pidanud. Vaidlus seisneb eelkõige Eesti menetlusõiguse kohaldamisest ning sellest, kas TsMS-ist tulenevad nõuded kohtuotsuse tunnustamiseks ja Eestis täidetavaks tunnistamiseks on täidetud. Puudutatud isik on esitanud õiguslikud vastuväited, mis ei ole eeldanud tõendite esitamist, kuna pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle. Seega tuleb ka avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel jätta avaldaja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad 16. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

17.Avaldaja leiab, et TsMS § 622 lg 1 p-s 3 nimetatud dokumendiks tuleb lugeda õiguskirjanduses toodu kohaselt ka välisriigi kohtulahendit ennast koos väljavõttega välisriigi seadusandlusest välisriigi kohtulahendi jõustumise kohta. Avaldaja on toonud menetluses esile, et California õiguses puuduvad sätted, mis annaksid kohtule või kohtuametnikule pädevuse kohtulahendi jõustumist või täidetavust tõendava dokumendi väljastamiseks. Selle väitega on puudutatud isik nõustunud (määruskaebuse p 6). Seega ainus viis California kohtulahendi jõustumise ja täidetavuse tõendamiseks oli esitada kohtule California õigusaktide väljavõte. California kohus, kuulates ära pooled, on õigusliku aluse kohaldamisel täitnud õigusemõistmise funktsiooni.

17.1. Kohus rakendas asjakohaseid California õigusnorme, hindas avaldaja esitatud tõendeid ja seisukohti, kuulas ära puudutatud isiku ning tunnustas seejärel avaldaja nõudeid kompromissilepingus. California kohtulahendis põhjendava või kirjeldava osa puudumine ei anna alust järeldamaks selle mittevastavust kohtulahendi tunnustele. Põhjendava või kirjeldava osata kohtulahendid ei ole ebatavalised ka Eesti tsiviilkohtumenetluses. Analoogia korras on asjakohane TsMS § 444 lg-d 3 ja 4. Avaldusele lisatud kohtuistungi protokollist nähtub, et puudutatud isiku esindajad loobusid mistahes vastuväidetest California kohtumenetluses. Eesti kohtumenetluses oleks selline vastuväidetest loobumine käsitatav hagi õigeksvõtuna, millisel puhul on Eesti kohtutel õigus teha otsus ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

7 2-24-11204 17.2. Puudutatud isiku väitele, et leppetrahvi nõude rahuldamine on vastuolus Eesti avaliku korraga, hinnangu andmine eeldab lubamatut kohtulahendi sisulist analüüsi. Õiguskirjanduse kohaselt ei saa välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamisest keelduda TsMS § 620 lg 1 p 1 alusel pelgalt seetõttu, et Eesti kohus ise samasele lahendusele jõudnud ei oleks. Ka kohtupraktika kinnitab, et välisriigi otsuse tunnustamisel kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita (RKHKo 3-22-1072, p 18). Puudutatud isiku kohustuste rikkumise vabandatavusele või leppetrahvi vähendamise alustele hinnangu andmine eeldaks vaidlusele kohalduva õiguse, California kohtu õiguslike järelduse ja lahendi aluseks olevate asjaolude sisulist hindamist. Kui aga hinnata puudutatud isiku lepingurikkumise vabandatavust sisuliselt, ei võimaldaks Eesti õiguses välja kujunenud vääramatu jõu käsitlus ikkagi liigitada krüptovaluuta konverteerimise ebaõnnestumist vääramatu jõu asjaolude hulka. Vääramatuks jõuks ei saa pidada võlgniku enda vastutussfääri kuuluvaid asjaolusid, eelkõige tema enda majandustegevust ja selles tekkivaid takistusi. Puudutatud isik kui majandustegevuses tegutsev juriidiline isik, kes on otsustanud hoida oma rahalisi vahendeid krüptovaluutas, peab oma äritegevuses arvestama asjaoluga, et krüptovaluuta konverteerimine ei pruugi alati õnnestuda.

17.3. Avaldaja märgib, et ei ole taotlenud California kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist TsMS § 627 alusel, kuid leiab, et California kohtulahend vastab ka TsMS § 627 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist esitas avaldaja 19.01.2024 California kohtule taotluse kompromissilepingu allutamiseks sundtäitmisele, kuivõrd puudutatud isik ei täitnud kompromissilepinguga sissenõutavaks muutunud kohustusi.

Seejärel toimus asjas 01.03.2024 kohtuistung, millel puudutatud isiku esindaja loobus sõnaselgelt vastuväidetest avaldaja taotlusele kompromissilepingu sundtäitmise kohta. Vastav kinnitus on toodud California kohtu 01.03.2024 istungi protokollis. Sellise sõnavõtuga kinnitas puudutatud isiku esindaja kompromissilepingu olemasolu, selles sisalduvate kohustuste sissenõutavaks muutumist ning oma nõusolekut kompromissi allutamiseks sundtäitmisele. Kuna kõik eelnev toimus 01.03.2024 ehk peale seda, kui kompromissilepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks, on puudutatud isik andnud kohase nõusoleku kompromissi allutamiseks sundtäitmisele. Puudutatud isiku esindaja sõnavõtt ei ole käsitatav vaikimise või tegevusetusena.

17.4. Maakohus on õigesti TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätnud menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik 18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb osaliselt täiendada vaidlustatud maakohtu määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.

Määruskaebust ei rahuldata. Puudutatud isiku kanda jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud.

20.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust tervikuna.

8 2-24-11204 21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et väljavõtte esitamisega välisriigi õiguse kohta, millest nähtub kohtulahendi täidetavus alates selle tegemisest, on avaldaja täitnud TsMS § 622 lg 1 p-s 3 sätestatud nõude, et Ameerika Ühendriikide California osariigi kõrgema kohtu (Los Angelese maakond) 14.03.2024 otsus asjas nr 22STCB09348 on kohtulahendiks TsMS § 620 lg 1 mõistes ning, et praegusel juhul ei esine TsMS § 620 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamise Eesti Vabariigis. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

22.Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu aga, et maakohus oleks andnud hinnangu puudutatud isiku vastuväitele, mille kohaselt oli puudutatud isiku rikkumine vabandatav ning kohtulahendit ei saa täidetavaks tunnistada selles sisalduva karistusliku leppetrahvi tõttu, kuivõrd see on vastuolus Eesti õiguse olulise põhimõttega. Seetõttu on vajalik täiendada maakohtu määruse põhjendusi maakohtu poolse põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 623 lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. TsMS § 623 lg 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist õigsust. Leppetrahvi tasumise kohustus lepingu rikkumisel on sätestatud ka Eesti õiguses. Praeguses asjas on vaja kohtulahendi sisu kontrollida ainult selleks, et tuvastada tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluste puudumine. Muus osas välisriigi kohtulahendi sisu ega asjas kohaldatud õigust ei kontrollita. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetluses ei saa tunnustatavat lahendit sisuliselt vaidlustada. Seejuures eeldaks puudutatud isiku kohustuse rikkumise vabandatavusele või leppetrahvi vähendamise alustele hinnangu andmine vaidlusele kohalduva õiguse, s.o California õiguse, kohaldamist. Kohus ei saa võtta välisriigi otsuse tunnustamise menetluses seisukohta küsimuses, kas välisriigi õiguse järgi oli puudutatud isiku rikkumine vabandatav või kas oleks esinenud aluseid leppetrahvi vähendamiseks.

Lisaks on Ameerika Ühendriikide California osariigi kohtu 14.03.2024 kohtulahendi asjas nr 22STCV09348 näol tegemist kohtumenetluse poolte kohtumenetluses sõlmitud kompromissi jõustamisega. Pooled on vabad kompromissi sõlmima neile sobivatel tingimustel. Seejuures on maakohus tuvastanud, et puudutatud isiku esindaja osales istungil asjas nr 22STCV09348, millel arutati avaldaja esitatud avaldust (dtl 179, 181), sh ei ole puudutatud isik kohtulahendit vaidlustanud. Seega ei oleks praegusel juhul välisriigi kohtulahendi tunnustamine vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga).

23.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

23.1. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu TsMS § 622 lg 1 p-le 3 antud tõlgendusega, s.o et piisavaks saab pidada ka avaldaja viidet välisriigi õigusele ning leiab, et selline tõlgendus muudab sätte sisutühjaks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õiguskirjanduses on leitud, et välistatud ei ole olukord, milles Eesti kohus loeb piisavaks dokumendiks ka välisriigi kohtulahendi koos väljavõttega välisriigi seadusandlusest välisriigi kohtulahendi jõustumise kohta (TsMS III komm (2018), § 622, p 3.2, c). Olukorras, kus välisriigi õiguses puuduvad sätted, mis annaksid kohtule või kohtuametnikule pädevuse kohtulahendi jõustumist või täidetavust tõendava dokumendi väljastamiseks, ei ole objektiivselt võimalik esitada välisriigi pädeva ametniku kinnitust kohtulahendi jõustumise kohta. Puudutatud isik ei ole viidanud välisriigi õiguse sätetele, millest tulenevalt oli praegusel juhul vajalik läbida erimenetlus, et kohtuotsus oleks täidetav asukohariigis, s.o Ameerika Ühendriikides. Seega on maakohus 9 2-24-11204 õigesti lähtudes avaldaja esitatud väljavõttest California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 683.010 leidnud, et TsMS § 622 lg 1 p-s 3 sätestatud nõue on täidetud.

23.2. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka puudutatud isiku väited, et Ameerika Ühendriikide California osariigi kohtu 14.03.2024 kohtulahend asjas nr 22STCV09348 ei vasta sisulise kohtulahendi tunnustele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 14.03.2024 kohtulahend asjas nr 22STCV09348 kujutab kohtumenetluse poolte kohtumenetluses sõlmitud kompromissi jõustamist ning 25.05.2023 määrusest nähtuvalt säilitas kohus poolte suhtes pädevuse kokkuleppe sundtäitmiseks (dtl 63, p 2). Kolleegium nõustub maakohtuga, et California tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut arvestades on kokkuleppe tingimuste mittetäitmise kontrollimine ning seaduses sätestatud eelduste esinemisel pooltele siduva kohtulahendi tegemine, õigusemõistmiseks materiaalses mõttes. Asja materjalidest nähtub mh, et kohus on pidanud asjas nr 22STCV09348 kohtuistungi, millel arutati avaldaja esitatud avaldust (dtl 181–182), s.o kohus pole piirdunud kompromissi jõustamisel üksnes blanketi täitmisega, nagu väidab puudutatud isik. Asjaolu, et kohtulahendis puudub kirjeldav ja/või põhjendav osa, ei anna alust pidada seda kohtulahendi tunnustele mittevastavaks või järeldada, et California kohus ei teostanud kompromissi jõustamisel õigusemõistmise funktsiooni. Ka Eesti õiguses on kohtul võimalik asi lahendada kirjeldava ja/või põhjendava osata otsusega (nt TsMS § 405 lg 1 p 9, TsMS § 444). Seega on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja esitatud dokument on kohtulahendiks TsMS § 620 lg 1 mõttes.

23.3. Kuna tegemist on TsMS § 620 lg 1 mõttes kohtulahendiga, siis ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohased puudutatud isiku viited TsMS §-le 627, mis reguleerib välisriigi muude täitedokumentide tunnustamist Eestis täitedokumendina.

23.4. Puudutatud isik on seisukohal, et ka avalduse rahuldamise korral pidi maakohus jätma menetluskulud TsMS § 172 lg-st 1 tuleneva üldpõhimõtte alusel avaldaja kanda, kuivõrd avalduse rahuldamine oli üksnes avaldaja huvides. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (RKTKo 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Seega on maakohus jätnud õigesti siinsel juhul menetluskulud puudutatud isiku kanda lähtudes mh sellest, et menetluses osales mitu isikut ning hagita asja iseloomustas menetlusosaliste omavaheline vaidlus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

25.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Avaldajale hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 10 2-24-11204 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.