Obsah (4)

§ 184§ 68§ 83§ 191

1-26-3314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mail 2026, Tallinnas Kriminaalasja number 1-26-3314 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tik

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jakob Juksaar Süüdistatav Viktor Sukatskas – isikukood 37311040259, xxx, elukoht xxx, xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, emakeel xxx keel, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Viktor Sukatskas

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6 aastat ja 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 05.02.2026 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 05.02.

1. Viktor Sukatskas suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Viktor Sukatskasilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 5366 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 617,52 eurot riigituludesse. 1 Kohustada Viktor Sukatskasi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 695,71 eurot. Menetluskulud, kogusummas 8348,52 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Viktor Sukatskas, kriminaalasi 1-26-3314, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 184

lg 5 p 2 ja § 83 2 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 11.02.2026 määrusega nr 1-26-800 arestitud:

1. Viktor Sukatskasele kuuluv sularaha summas 2055 eurot (Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr xxx)
2. Nutitelefon Samsung Galaxy S24 Ultra (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn.) Asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele teadus- ja arendustegevuseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - ekspertiisist järelejäänud pakendid (vaakumkilepakendid, soonkinnisega kilekotid, fooliumpaberi- ning salvrätitükk) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Viktor Sukatskase nutitelefonide Samsung Galaxy A34 5G ja Samsung S24 Ultra vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) - hävitada kustutamise teel Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Viktor Sukatskast süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem, 01.09.2011.a toime pannud

§ 184

lg 1 ning 28.05.2014.a toime pannud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, taas käitles ebaseaduslikult suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe vähemalt 10 inimesele) narkootilist ainet kanepit ja amfetamiini, fentanüüli, N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün), N,Ndimetüülaminoetonitaseen, tsüklorfiini sisaldavaid pulbrilisi aineid. 2 Nimelt omandas Viktor Sukatskas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kohas ning isikult suures koguses narkootilisi aineid, mida hoidis kuni 05.02.2026 kellani 11.48 enda kasutuses olevas elukohas xxx ning korteri juurde kuuluvas keldriboksis, mil politsei poolt teostatud läbiotsimisega anti Viktor Sukatskase poolt vabatahtlikult välja ning osa leiti ja võeti politsei poolt ära: - magamistoast laua pealt rohelised taimeosad kogumassiga 10,85 grammi, mis on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%; - magamistoast laua pealt soonkinnisega kilekott beežikat värvi pulbriga massiga 0,097 grammi, mis sisaldab 6,1% ehk 0,0059 grammi fentanüüli; - koridori kummuti sahtlist soonkinnisega kilekott valkjas pulbriga massiga 0,31 grammi, mis sisaldab amfetamiini; - magamistoast lauasahtlist ja laua pealt üheksast soonkinnisega kilekotist pruunikas pulber kogumassiga 25,55 grammi, mis sisaldab vahemikus 1,2-1,3% Npürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün) ja 0,99-1,1% tsüklorfiini, seega sisaldub pulbris 0,329 grammi N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün) ja 0,257 grammi tsüklorfiini. - keldriboksist punast värvi seljakotist paberisse mässitud ja mitmekordsetesse soonkinnisega kilekottidesse pakendatud:  pruunikas pulber kogumassiga 52,2 grammi, mis sisaldab 1,3% Npürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün) ja vahemikus 0,971,1% tsüklorfiini, seega sisaldub pulbris 0,68 grammi Npürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün) ja 0,54 grammi tsüklorfiini;  kollakaspruun pulber massiga 10,65 grammi, mis sisaldab 9,5% N,Ndimetüülaminoetonitaseeni, seega sisaldub pulbris 1,01 grammi N,Ndimetüülaminoetonitaseeni. Lisaks sisaldab pulber tõenäoliselt Nisopropüülbutülooni või N-propüülbutülooni;  pruunikas pulber massiga 41,79 grammi, mis sisaldab 2,9% ehk 1,21 grammi N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün). - keldriboksist punast värvi seljakotist suitsupaki seest vaakumpakend, milles olev valge pulber massiga 4,74 grammi (kuivatatult) sisaldab 24% ehk 1,14 grammi amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, fentanüül kuulub II nimekirja, Npürrolidinoetüleenisotonitaseen (etüleenisotonitasepüün) ja N,N-dimetüülaminoetonitaseen kuuluvad VI nimekirja nitaseenide rühma, N-isopropüülbutüloon ja N-propüülbutüloon kuuluvad VI nimekirja katinoonide rühma. Tsüklorfiin kuulub eelpoolnimetatud määruse muutmise määruse alusel lisa 1 ainerühmade I nimekirja alates 23.02.2026. 3 Vastavalt NPALS § 31 lõikele 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist kanepist. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,0013 grammist fentanüülist N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüüni) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,000025-0,0002 grammist N-pürrolidinoetüleenisotonitaseenist (etüleenisotonitasepüünist). N,N-dimetüülaminoetonitaseeni puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,05-0,1 grammist N,Ndimetüülaminoetonitaseenist. Tsüklorfiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,00013-0,0005 grammist tsüklorfiinist. Seega pani Viktor Sukatskas oma tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Viktor Sukatskasi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.05.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Viktor Sukatskasi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p-i 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 aastat ja 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Viktor Sukatskase kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 05.02.2026.

§ 184

lg 5 p-st 2 ja § 83 2 lg-st 1 juhindudes konfiskeerida Harju Maakohtu 11.02.2026 määrusega nr 1-26-800 arestitud Viktor Sukatskasele kuuluv sularaha summas 2055 eurot ja nutitelefon Samsung Galaxy S24 Ultra. Nimetatud raha on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr xxx ja telefon asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Asitõendid

§ 83

lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg-test 1 ja 4, §-dest 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p-st 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele teadus- ja arendustegevuseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - ekspertiisist järelejäänud pakendid (vaakumkilepakendid, soonkinnisega kilekotid, fooliumpaberi- ning salvrätitükk) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Viktor Sukatskase nutitelefonide Samsung Galaxy A34 5G ja Samsung S24 Ultra vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud 4 fotod (Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) - hävitada kustutamise teel Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 5366 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 617,52 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Samuti olid põhjendatud DNA ekspertiis, mis kinnitas narkootiliste ainetega kokkupuutunud isikuid ja nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ 5 Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak kohtunik 6