2-26-8567/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev osaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2026, Narva Tsiviilasja number 2-26-8567 Tsiviilasi F.D hagi X.R-i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: F.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman Kostja: X.R (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Elizaveta Pärnoja Asja läbivaatamine 04.05.2026 kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
2. Lahutada F.D (isikukood XXX) ja X.R (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud 29.02.2012 Ida-Viru Maavalitsuses.
3. Jätkata ühisvara jagamise nõude menetlemist.
4. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõude osas poolte endi kanda.
5. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku 2-26-8567 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED
6. F.D (hageja) esitas 16.04.2026 Viru Maakohtule hagi X.R-i (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 29.02.2012 ja kostja lahkus perekonnast 25.09.
7. Kostja käitub vastuoluliselt ja ei ilmunud kokku lepitud ajal perekonnaseisuametisse. Kostja soovib kasutada abielu kehtivust, et sundida hagejat jagama ühisvara hagejale ebasoodsatel tingimustel.
8. X.R on 29.04.2026 kirjalikus vastuses hagile nõustunud abielu lahutama. Kostja on püüdnud abielu lahutada ja ühisvara jagada kohtuväliselt, kuid hageja ignoreeris kostja ettepanekut ja keeldus vaidluse kohtuvälisest lahendamisest. Abikaasade faktiline kooselu lõppes 30.10.2025 ja abielulisi suhteid ei ole võimalik enam taastada.
9. 04.05.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja oli nõus abielu lahutama. Pooled ei soovi leppida ega abielu säilitada. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kostja võttis 29.04.2026 kirjalikus vastuses ja 04.05.2026 kohtuistungil hagi õigeks. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Kuigi TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas õigeksvõtuga seotud, puudub käesolevas asjas alus õigeksvõttu mitte vastu võtta.
11. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 29.02.2012 Ida-Viru Maavalitsuses (dtl 4, 11).
12. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
13. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta ja nad elavad eraldi. Hageja soovib abielu lahutada. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja soov on hagis esitatud nõuet tunnustada. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.
14. Kohus veendus, et pooled on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui abikaasad ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on neil alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada. Menetlus jätkub ühisvara jagamise nõude osas.
15. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2