← Eesti

4-23-253/8

4-23-253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus 3. märts 2023, Pärnu, kirjalikus menetluses 4-23-253 (2670,22,004847)

§ 32

1 lg 3 rikkumiste eest LS § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot eelkirjeldatud teo toimepanemise eest. Kaebuse sisu 19.01.

  1. a esitas Y.Q kaitsja R.F kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale taotlusega tühistada väärteoasjas nr 2670,22,004847 kohtuvälise menetleja poolt 05.01.2023.a tehtud otsus ja mõista Y.Q õigeks. Kaebuse põhjenduste kohaselt KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü, mis praegusel juhul kahtlusteta tuvastatud ei ole. Kaitsja taotleb väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist nii väärteoasjas tehtud otsuse põhjendamatuse kui ka väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaevatava otsuse põhjendused 10.10.2022 kell 14:25 toimunud liiklusõnnetuse väärteo kirjeldusena on järgmised: juhtis isiklikku kergliikurit reguleerimata ülekäigurajal. Ei täitnud kergliikuri juhile esitatud ülekäigurajal liiklusnõudeid, mistõttu sõitis ette sõidueesõigust omavale sõiduautole, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Tõenditeks, millega väärteo toimepanemine on tõendatuks loetud on: sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel 1-7 lehel, indikaatorvahendi kasutamise protokollid (2 tk), tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kaebaja kaitsja käis kohtuvälise menetleja juures oleva toimikuga tutvumas 17.01.2023 ning pildistas terve toimiku ka üles. Toimiku lehed olid köitmata ja nummerdamata, kuid vaatamata sellele oli võimalik tuvastada toimiku sisu, millise kohaselt on toimikus: - 05.01.2023 otsus kokku 1-l lehel; - 06.12.2022 väärteoprotokoll kokku 1-l lehel; - 06.12.2022 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (Y.Q: Jään oma ütluste juurde, mille andsin 09.11.
  2. Midagi juurde lisada ei ole) kokku 1-l lehel; - 10.10.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (Y.Q- reaktsiooninäit roheline ja kontrolli tulemus negatiivne) kokku 1-l lehel; - joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (Y.Q) kokku 1-l lehel; - 09.11.2022 tunnistaja ülekuulamise protokoll kokku 3-l lehel (Y.Q- suhe menetlusaluse isikuga- ei tunne, ütlused: 10.oktoobril sõitsin oma isikliku elektritõukerattaga Akadeemia tänaval ning tahtsin ületada ülekäigurada Rüütli ja Akadeemia tänava ristmikul. Pidurdasin, et veenduda, et ühtegi autot ei tule. Märkasin Rüütli tn pool seisvat autot. Auto seisis. Arvasin, et auto annab mulle teed, kuid kui olin ülekäigurajale jõudnud, oli auto otse üle ristmiku kiirendanud ning sain löögi); - Pärnu Haigla teatis politseile (teatise sisu: Eile 10.10 sõideti autoga otsa. Täna parem põlve ja hüppeliiges turses, valus, hematoom, põlve põrutus, hüppeliigese sidemete põrutus) kokku 1-l lehel; 2

(12)4-23-253 - Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (vigastuse raskus: kerge, ravi määratlus: esmaabi) (ei ole kaitsja poolt loetud 27 lk hulka); - Kiirabikaart kokku 1-l lehel; - 10.10.2022 tunnistaja ülekuulamise protokoll (ütlused: 10.10.2022 umbes enne poolt 3 tulin oma sõidukiga mööda vee tn Rüütli ristmikule. Tahtsin sõita üle risti Vallikääru poole, et minna raamatukokku. Vaatasin paremale, et ei tuleks silla poolt autot, vaatasin vasakule kuid sealt ei näinud ka kedagi tulemas. Olin ristmiku peaaegu ületanud, kui vasakult poolt kõnniteelt tuli tõukeratas ja sõitis autole otsa ning kukkus tõukeratta pealt maha. Kuna midagi nüüd üle ei jäänud siis sõitsin tõukerattast üle, ei jõudnud ka koheselt pidurada sest ehmatus oli suur. Peale kokkupõrget jäin kohe seisma. Tõukerattast sõitsin üle ainult ühe rattaga, sest tõukeratas jäi põhja alla kinni) kokku 3-l lehel; - 10.10.2022 indikaatorvahendi protokoll ( - reaktsiooninäit roheline ja kontrolli tulemus negatiivne) kokku 1-l lehel; - joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ( ) kokku 1-l lehel; - LÕ AKT teate nr 3100,22,0,605764 (Y.Q vigastatu, Y.Q kahjude kirjeldus: tõukeratta tagumine ratas kõver, esiosal kriimud; kahjude kirjeldus: sõiduki vasakpoolne esimene poritiib ja kapott; SKEEMIst nähtuvalt on Vallikääru suunas oleva tänava sõidutee laiuseks 6,6 m ning sõiduk, mille alla on jäänud tõukeratas asub vasakpoolt vaadates 3,3 m) kokku 1-l lehel; - 10.10.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ 22015 (Vaatluse kirjeldus: vaatlus toimus Rüütli ja Akadeemia tn ristmikul, Pärnu linnas välitingimustes, valgel ajal. Sõidutee tasane ja sirge. Nähtavus teele on hea, sõidutee kate kuiv. Suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Liiklusõnnetuses osalesid S X reg nr XXXXX ning kergliikur (elektritõukeratas). Rüütli tn tee laius kate. Rüütli tn tee laius Vallikääru poolsel lõigul on 6,6 m. Sõiduauto S reg nr XXXXX vasakpoolse veljed on sõidutee äärest 3,5 m kaugusel ning parempoolsed veljed sõidutee äärest 1,3 km kaugusel. Elektriline tõukeratas on sõiduauto S all vasakult poolt väljas. Elektritõukeratta tagumine telg on äärekivist 3,3 m kaugusel) kokku koos fototabeliga 1-7, siis 8-l lehel; - kaitsja 12.01.2023 taotlus tõenditega tutvumise võimaldamiseks kokku 1-l lehel; - digiallkirjaleht kokku 1-l lehel; - uurija e-kirjas teade 05.01.2023 kell 11:42 edastatud e-kiri, milles uurija kirjutab: Tere Rääkisime hetk tagasi telefoni teel. Edastan 10.10.2022 toimunud liiklusõnnetuse teise osapoole kontaktid: Y.Q XXX Y.Q kokku 1-l lehel. Kaitsja leiab esmalt, et väärteomenetluses tehtud otsuse põhjendused on liiga üldsõnalised ning ebapiisavad menetlusaluse isiku süüditunnistamiseks. Nimelt nähtub otsusest etteheide, mille kohaselt ei täitnud menetlusalune isik kergliikuri juhile esitatud ülekäigurajal liiklusnõudeid, mistõttu sõitis ette sõidueesõigust omavale sõiduautole. Millised need kergliikuri juhile esitatud nõuded on, mida kohtuvälise menetleja hinnangul rikuti, ei ole välja toodud. Teiseks leiab, kaitsja, et väärteoasjas ei ole kogutud ainsatki tõendit, mille alusel saaks ka juhul, kui oleks selgesõnaliselt välja toodud kergliikuri juhi süü (s.o mis praegusel juhul kaevatavast otsusest puudub) ei saa rääkida sellest, et väärtomenetluses oleks enne väärteoasjas otsuse tegemist kogunud ainsatki tõendit sellest, et põhjustatud on varalise kahjuga liiklusõnnetus. Kolmandaks, kui vaadata asja materjale, siis ei ole kaitsja hinnangul kogutud piisavalt tõendeid selleks, et rääkida sellest, et just kergliikuri juht pani toime rikkumise, mis viis menetlusaluse isikule tekkinud kehavigastustega liiklusõnnetuseni. Nimelt väärteomenetluse otsuses on üldsõnaliselt viidatud tõendite kogumile, mille hulgas on ka tunnistaja ülekuulamise protokoll. Aga millise tunnistaja? Seda otsusest ei nähtu. Sel põhjusel on otsuse põhjendus kogu ulatuses kontrollimatu. Menetlusaluse isiku tunnistajana antud ütlustele tugineda ei saa, sest tunnistaja staatuses oli ta kohustatud ütlusi andma ja neid ka andis. Seda, et tegemist ei ole eksliku blangiga tõendab ka viide isikuandmetele, kus on märgitud suhe menetlusalusel isikuga – ei tunne. Järelikult selgitati Y.Q-le temalt tunnistajana ütluste võtmisel, et menetlusalune isik on keegi 3
(12)4-23-253 teine ja sel põhjusel ei osanud ta arvatagi, et tal oleks õigus ütluste andmisest keelduda. Seda puudujääki ei korva ka hilisem menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli sisu, sest selles ei ole isik ütlusi andnud ehk et menetlusalune isik on sisuliselt keeldunud ütluste andmisest. Täiendavalt märgib kaitsja, et tunnistajana üle kuulatud VKe ütlused on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Nimelt esmalt ütleb tunnistaja, et nähes kergliikurit ei saanud ta kohe seisma jääda, vaid oli sunnitud shoki tõttu rattast üle sõitma. Samas selgitab tunnistaja, et ta jäi kohe seisma ning sinnajuurde veel sedagi, et ei saanud kaugemale sõita, kuna ratas jäi sõiduki põhja alla kinni. Kui nüüd juurde mõelda veel ütluste sisule, mille kohaselt vaatas tunnistaja esmalt paremale ja siis vasakule, siis on VKe ütlused selgelt ebausaldusväärsed, sest korraga ei saa ju seisma jääda ja edasi sõita ning kuna Akadeemia tänaval on ühesuunaline liiklus, siis ilmselgelt vasakule vaatamiseks tegelikult juhil vajadus puudus, sest silla suunal sõidukeid ei liigu. Isik ei ole öelnud, et ta vaatas enne sõitma hakkamist ka kõnnitee poole ehk sisuliselt otse, ehkki ka see kohustus tal on tulenevalt sellest, et ees on kõnnitee. Ka ei ole tunnistaja selgitanud, millisel ülekäigurajana tähistatud rajal (s.o kas jalgratta või jalakäija) liikus tema poolt juhitud sõidukiga kokku põrganud kergliikur või millisel kiirusel see liikur liikus. See omab tähtsust aga põhjusel, et vaatlusprotokolli lisas tehtud fototabelis fotol nr 5 on näha, et sõiduk ei ole kinni pidanud ülekäigurajal ega ka vahetult selle järel vaid pigem 6-8 m peale ülekäigurada (olenevalt kummal ülekäigurajal kergliikur sõitis, sest väärteotoimikus oleva 11.10.2022 PPA poolt koostatud kaardifotolt nähtub, et Akadeemia- Rüütli ristmikul on ülekäiguraja tähistusega kõrvuti kaks rada, millest teatri poolne ülekäigurada on jalgratta tee), mistõttu tekib kahtlus sellest, kas V. K oli piisavalt hoolikas ning otse üle Akadeemia tänava sõites üldse sõitis etteantud liikumiskiirusega ehk 50 km/h (LS § 15 lg 1 p 2). Ka juhul, kui saaks kasutada Y.Q kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlusi, s.o millega kaitsja küll tema menetluslikust seisundist tulenevalt nõustuda ei saa, siis nähtub neist, et mingit märki sõiduauto liikuma hakkamisest Akadeemia tee ääres ajal, enne seda, kui kergliikur alustas liikumist, ei olnud. Sel põhjusel ning juhul, kui see ütlus oleks tõendina kasutatav, ei saa kergliikuri juhile ette heita liikuma hakkamist, sest kergliikur võib liikuda ülekäigurajal tavalise jalakäija liikumiskiirusega ja märki sellest et seisev auto hakkab ülekäigurajast risti üle sõitma ei olnud. Vaatamata sellele, et kokkupõrkekoht täpne ei ole tähistatud, siis arusaadavalt ei liikunud kergliikur sõiduautoga kokkupõrke eel suurel kiirusel, sest vastasel juhul ei oleks kergliikuri juhi vigastused olnud väikesed. Selleks väiteks annab aluse see tuvastatud asjaolu, et kergliikuri juht kukkus mitte auto ette ega ka üle auto vaid auto kõrvale. Järelikult oli tähelepanematu just suurema ohu allika ehk sõiduauto juht ning on loogiline, et sõidukijuht alustas kiirendatud korras üle ristmiku liikumist peale seda, kui kergliikuri juht oli oma liikumist alustanud ning pannud samuti toime LS § 16 lg 1 ja §, § 33 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 35 lg-d 1 ja 8 rikkumise. Lisaks ei ole VK oma ütlustes nimetanud ühtegi vigastust, mis sõidukil avarii tulemusel tekkis. Seega pelgalt kohapeal käinud patrulli poolt kaardistatud mõlkide puhul ei saa rääkida tõsikindlalt sellest, et sõiduki vasakul küljel olnud muljumine oli tingitud avariist ega olnud seal varasemalt, sest menetleja ei ole ilmselgelt konkreetset sõidukit enne avariid näinud. Seega ka juhul, kui kergliikuri juhi rikkumine oleks tõendatud, siis pigem on liiklusõnnetuses osalenute käitumisest tulenevalt saab rääkida mitte rohkemast, kui segasüüst, mis välistab samuti Y.Q karistamise väärteokorras. Segasüü on senise kohtupraktika puhul välistatud, kui teise sõiduki juht liiklusnõuete rikkumise tulemusena takistuse, mida esimene juht ei suutnud vältida. Praegusel juhul selliseid asjaolusid aga menetlusaluse isiku tegevuses tuvastatud ei ole. Kokkuvõtvalt kuna kaevatavast otsusest ei selgu, millise rikkumise on kaebaja kohtuvälise menetleja arvates toime pannud ja millised on seda tegu kinnitavad tõendid, sh ei ole tõendatud ainsa koosseisulise asjaolu- varalise kahju teke, peaks see tingima otsuse tühistamise, sest VTMS 4
(12)4-23-253 § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis (s.o milles samuti ei ole välja toodud vaidlusaluseid asjaolusid ja ka rikkumist kinnitavaid vastavaid põhjendusi ja tõendeid) märgitud ulatuses. Kaebaja peab võimalikuks väärteoasja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule 06.02.
  1. a väärteoasja toimiku ja seisukoha. Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ja seda järgmistel põhjustel. 05.01.
  2. a otsusega on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut selle eest, et tema juhtis isiklikku kergliikurit reguleerimata ülekäigurajal, ei täitnud kergliikuri juhile esitatud ülekäigurajal liikumisnõudeid, mistõttu sõitis ette sõidueesõigust omavale sõiduautole, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse, rikkudes sellega LS § 16 lg 1 ja § 321 lg 3 nõudeid. LS § 321 lg 3 kohaselt ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka kergliikuriga sõites, kuid kergliikurijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab kergliikuriga sõitma jalakäija tavakiirusega. Väärteoasjas on nii menetlusaluse isiku, kui ka tunnistaja V. Ki ütlustega tõendatud, et menetlusalune isik asus ületama ülekäigurada. Väärteoasjas on vaid üks tunnistaja. Ka menetlusalune isik on menetluse alguses on üle kuulatud tunnistajana. Kuivõrd liiklusõnnetuse puhul ei ole alati kohe alguses teada, kes on süüdlane ja kes on saanud kahju, siis ei ole menetlusõiguslikult vale kuulata kõik liiklusõnnetuses osalenud isikud üle tunnistajatena. Selge on see, et tunnistajana antud ütluseid ei saa peale menetlusaluse isiku staatuse saamist tema vastu kasutada, näiteks kui ta ütlusi ei soovi anda või ta nendest ütlustest loobub, kuid käesoleval juhul on menetlusalune isik jäänud oma tunnistajana antud ütluste juurde ja seega on tema enda ütlustega tõendatud, et ta soovis ületada ülekäigurada. Samuti on ta öelnud, et arvas sõidukijuhti talle teed andvat, sest sõiduk seisis. Menetlusalune isik ei ole arvestanud mitme asjaoluga. Esiteks ei arvestanud menetlusalune isik, et sõidukijuhil on kohustus anda teed peateel liikuvatele sõidukitele, mida kinnitab teel olev anna teed märk (eesõigusmärk 221, 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12). Kuid see märk ei anna kohustust anda teed kergliikuri juhile. Vastupidi, eelnimetatud LS § 32 1 lg 3 annab kohustuse kergliikurijuhile. Kuivõrd kergliikurijuhil on kohustus anda sõidukijuhile teed, ei saanud menetlusalune isik eeldada, et temale teed antakse. Just see näitab, et kergliikurijuht oleks oma käitumisega saanud ära hoida liiklusõnnetuse toimumise, andes teed sõidukijuhile. Selle kinnituseks tuleb märkida, et fotodes ning ütlustest järeldub, et kergliikurijuht sõitis sõiduautole otsa küljelt, seega oli sõiduk ristmikku ja ülekäigurada asunud ületama enne, kui kergliikurijuht jõudis ülekäigurajale. Menetlusaluse isiku süü tuvastamiseks on vajalik selgitada välja, millist normi on rikutud, antud juhul on selleks LS § 321 lg 3 ning lisaks § 16 lg 1, mille kohaselt iga liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega, samuti peab ära hoidma teiste ohustamise või kahjustamise ning liikluse takistamise. Samuti on vajalik normide rikkumist tõendada ning tõendite kohta on viited otsuses olemas. Asjaolu, et otsuses pole esitatud tõendite analüüsi, pole kohtuvälises menetluses selline menetlusviga, mille tõttu tuleb otsus tühistada. Varaline kahju on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud vigastuste kirjelduse ning fotodega. 5
(12)4-23-253 Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas nr 2670,22,004847 05.01.
  1. a tehtud kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud väärteoasja toimiku, leidis, et Y.Q kaitsja kaebus rahuldamisele ei kuulu. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 10.10.
  2. a kell 14:25 toimus liiklusõnnetus Pärnu linnas Akadeemia ja Rüütli tänava ristmikul, mille üks osapooltest oli menetlusalune isik Y.Q ning teine VK. Antud asjaolu on tõendatud 06.12.
  3. a väärteoprotokolli, 10.10.
  4. a sündmuskoha vaatlusprotokolli ning tunnistaja VKe 10.10.
  5. a ülekuulamise protokolliga. Kaebuse esitaja kaitsja on toonud välja kolm asjaolu, mis tingivad tema hinnangul väärteootsuse tühistamise ning järgnevalt kohus analüüsib kaitsja argumente.
  6. Väärteosüüdistus Kaitsja viitab, et väärteomenetluses tehtud otsuse põhjendused on liiga üldsõnalised ning ebapiisavad menetlusaluse isiku süüditunnistamiseks ning ei nähtu, milliseid kergliikurijuhile esitatud nõudeid menetlusalune isik rikkus. Esmalt tuleb vaadata antud väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli ning selle vastavust VTMS § 69 nõuetele. Kohus tuvastab, et 06.12.
  7. a väärteoprotokollis on täidetud nii VTMS § 69 lg 1 kui ka lg 2 nõuded. VTMS § 69 lg 2 kohaselt väärteoprotokolli põhiosas märgitakse: 1) väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3) menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi; 5) teave väärteoga põhjustatud kahju kohta; 6) kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse, siis teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta; 7) muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Riigikohus1 on selgitanud, et VTMS § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. juuni
  9. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11 p 9). Väärteoprotokolli kohaselt Y.Q juhtis isiklikku kergliikurit reguleerimata ülekäigurajal. Ei täitnud kergliikurijuhile esitatud ülekäigurajal liikumise nõudeid, mistõttu sõitis ette sõidueesõigust omavale sõiduautole, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Y.Q-le 1 RKKK 05.04.
  10. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-32-13 6
(12)4-23-253 heidetakse ette LS §

§ 32

1 lg 3 nõuete rikkumist ning tema tegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 järgi. Kohtu hinnangul arusaadavalt kogumis väärteo kirjelduse, rikutud normide ning kvalifikatsiooniga ongi sisustatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu. Y.Q-le kui kergliikurijuhile heidetakse ette kergliikuriga ülekäigurajal liiklemise nõuete eiramist, milleks oli ennekõike antud situatsioonis kohustus anda sõidukijuhile teed, sellist kohustust ei oleks tal olnud juhul, kui sõidukijuht sooritanuks ülekäigurajale või -kohale pööret. Y.Q poolt just ennekõike eelneva nõude rikkumise tõttu sõitis ta ette eesõigust omavahel sõiduautole, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Samuti on Y.Q-le omistatav LS § 16 lg 1 rikkumine, kuivõrd sõites ülekäigurajale ja põhjustades kokkupõrke eesõigust omava sõidukiga, rikkus ta liikleja üldist kohustust arvestada teiste liiklejatega ning hoiduda oma käitumisega inimeste ja vara ohustamisest ja kahjustamisest. Seega on väärteoprotokollis, millele mh on menetlusalune isik Y.Q ka 06.12.

  1. a omakäeliselt alla kirjutanud, arusaadavalt teokirjelduse ning rikutud liiklusseaduse normide kaudu välja toodud tema poolt rikutud nõuded, mida talle ette heidetakse. Sisult samad nõuded menetlusalusele isikule etteheidetava teo sisustamisel on ka kohtuvälise menetleja otsusel tulenevalt VTMS § 74 pp-st 5-6 ja 9 ning kohus tuvastab, et need nõuded on kohtuvälise menetleja 05.01.
  2. a üldmenetluse otsuses samamoodi täidetud. Y.Q-le esitatud väärteosüüdistus võimaldab väärteoasja arutamist ja kaitseõiguse teostamist.
  3. Varaline kahju Nagu eelnevalt viidatud, nähtub nii väärteoprotokollist kui ka kohtuvälise menetleja otsusest üheselt, et menetlusalusele isikule heidetakse LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul ette kergliikurjuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud varaline kahju. Kaitsja hinnangul ei ole kogutud väärteomenetluses ühtegi tõendit sellest, et põhjustatud on varalise kahjuga liiklusõnnetus. Riigikohus2 on selgitanud, et vastavalt VTMS § 69 lg-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. Täiendavalt on Riigikohus viidatud otsuses asunud seisukohale, et kuna väärteoprotokolli teokirjelduses kahju tekitamise asjaolusid üldse ei mainita, pole võimalik menetlusalusele isikule ette heita süüteo toimepanemist koosseisu alusel, mis eeldab varalist kahju. Käesolevas asjas on väärteoprotokollis lisaks varalise kahju väljatoomisele teokirjelduses märgistatud ka lahter, mille kohaselt väärteoga põhjustati kahju. Täiendavalt on nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses viidatud tõendina sündmuskoha vaatlusprotokollile ja selle juurde kuuluvale fototabelile, millega otseselt ongi võimalik menetlusalusele isikule ette heidetav varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine tõendatud. Seega on alates väärteoprotokolli koostamisest olnud selge, et varalise kahju tekitamist Y.Q-le ette heidetakse. 10.10.
  4. a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt liiklusõnnetuse esimese osaleja, s.o VKe, sõidukil S X esinesid kahjud sõiduki vasakpoolsel esimesel poritiival ja kapotil, samuti on fikseeritud Y.Q-dõukeratta vigastused. Ka liiklusõnnetuse skeemil on liiklusõnnetuse esmane kirjeldus, mille kohaselt elektritõukeratas sõitis autole küljepealt otsa, tõukeratas oli auto all kinni - see võimaldab üheselt aru saada, et sellise kokkupõrke tagajärjel on nii sõidukil kui ka kergliikuril väliste kahjustuste ja seejuures varalise kahju tekkimine loogiline eluline järelm. 2 RKKK 05.04.
  5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-32-13 7

(12)4-23-253 Sõidukil esinevad kahjustused – pikk kriimustus vasakul esimesel poritiival ning kriimustuse juures olev mõlk – on üheselt tuvastatavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist, fotodel nr 7-
  1. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole menetlusosaliseks kannatanut ning sellest tulenevalt ei näe VTMS ette ka väärteomenetluse raames kahju hüvitamise nõude esitamist, ei ole varalise kahju kui LS § 259 lg 2 p 3 koosseisulise tunnuse puhul vaja nii täpselt tõendada kahju täpne olemus (mõlk, kriimud) ja selle suurus, kui näiteks kriminaalmenetluses, millisel juhul kahju ulatus määrab teatud koosseisude puhul isegi süüteo kvalifikatsiooni raskuse. Väärteomenetluses piisab käesoleva juhtumi puhul varalise kahju kui koosseisulise tunnuse jaatamiseks sellest, et varalise kahju tekitamise fakt on fikseeritud väärteoprotokollis, see on loogilis-elulises seoses menetlusalusele isikule etteheidetava teo ja tagajärjega, samuti on tõendina nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle lisad, millest varalise kahju esinemist on võimalik tuletada eelviidatud tõenditest nähtuvate vigastuste põhjal. Kaitsja viitab kaebuse punktis
  2. ka asjaolule, et kuivõrd tunnistajana üle kuulatud sõiduauto S X juht VK ei ole ütlustes nimetanud ühtegi vigastust, mis sõidukil avarii tulemusel tekkis, ei saa tõsikindlalt rääkida sellest, et sõidukil ei olnud vasakul küljel mõlke ning et muljumine oli tingitud just avariist. Kohtu hinnangul, võttes arvesse, et Y.Q juhitud kergliikuri ja VKe juhitud sõiduauto kokkupõrge toimus just Y.Q poolt sõidukile vasakult poolt otsa sõitmises, ei ole kahtlust, et protokollitud vigastused tekkisid just liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega on Y.Q poolt LS § 259 lg 2 p 3 koosseisulise tunnusena varalise kahju tekitamine tuvastatud.
  3. Y.Q-dunnistajana antud ütlused Kaitsja asub kaebuses seisukohale, et väärteoasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et just kergliikurijuht pani toime rikkumise, mis viis menetlusalusele isikule tekkinud kehavigastustega liiklusõnnetuseni. Otsuses on viidatud tõendikogumile üldsõnaliselt, mille hulgas on ka tunnistaja ülekuulamise protokoll, kuid ei nähtu, millise tunnistaja. Kaitsja on seisukohal, et menetlusaluse isiku tunnistajana antud ütlustele tugineda ei saa, sest tunnistaja staatuses oli ta kohustatud ütlusi andma ja neid ka andis. Seda puudujääki ei korva ka hilisem menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli sisu, sest selles ei ole isik ütlusi andnud ehk et menetlusalune isik on sisuliselt keeldunud ütluste andmisest. Kuivõrd liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata3, on täiesti aktsepteeritav ja loogiline, et esmalt kuulatakse liiklusõnnetuses osalejad üle tunnistajatena. Seejuures ei ole hiljem välistatud ka mõlema juhi vastutusele võtmine, kuivõrd mõlemad liiklusõnnetuses osalejad rikkusid oma käitumisega mingeid norme ning nende rikkumiste koostoime viis liiklusõnnetuseni. Seega, puutuvalt Y.Q-dunnistajana ülekuulamisse, leiab kohus esmalt, et menetluslikult mingeid norme kohtuvälise menetleja poolt rikutud ei ole. Seejuures kohus aga nõustub kaitsjaga, et kui Y.Q menetlusaluse isikuna ütluste andmisel, olles seejuures teadlik tema õigustest ja kohustustest VTMS § 19 järgi, mille selgitamist on ta oma allkirjaga ka 06.12.
  4. a ülekuulamise protokollis kinnitanud, viitab enda varasematele tunnistajana antud ütlustele ning sisulisi ütlusi ei anna, ei ole tema tunnistajana antud ütlused ülekantavad menetluse isikuna antud ütlusteks. 3 RKKK 19.11.
  5. a otsus nr 3-1-1-85-
  6. 8
(12)4-23-253 Kohus aga tuvastab, et väärteootsuses ei ole tõendina tuginetud ei Y.Q-dunnistajana antud ütlustele ega ka tema menetlusaluse isikuna antud ütlustele, kuigi kaitsja tõstatab küsimuse, millise tunnistaja ütlustele väärteoprotokollis ja -otsuses tuginetakse. 06.12.
  1. a väärteoprotokollis on selgelt märgitud, et väärteoasjas on tõendiks tunnistaja Vi ütlused, s.o arusaadavalt sõiduki Si juht VKe ütlused. Väärteoprotokollis ega ka väärteootsuses ei ole võetud aluseks tunnistajana ega hiljem ka menetlusaluse isikuna üle kuulatud Y.Q ütluseid. Mis puutub kaitsja seisukohta, et ka juhul, kui saaks kasutada Y.Q kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlusi, siis nähtub neist, et mingit märki sõiduki sõiduauto liikuma hakkamisest Akadeemia tee ääres ajal, enne seda, kui kergliikur alustas liikumist, ei olnud ning sel põhjusel ei saa kergliikuri juhile ette heita liikuma hakkamist, sest kergliikur võib liikuda ülekäigurajal tavalise jalakäija kiirusega ja märki seisva auto ülekäigurajast risti üle sõitmisest ei olnud, vastab kohus kooskõlas Riigikohtu praktikaga4 järgmist. Tunnistaja VKe ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa, s.o liiklusõnnetuse skeemiga, on tõendatav, et VK hakkas mööda Rüütli tänavat Vallikääru poole liikudes ületama Akadeemia tänavat. Nagu nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva fototabeli fotolt nr 2, milline asjaolu on kohtule mh üldteada, tuleb Rüütli tänaval liikudes Akadeemia tänaval liiklejatele anda teed. Seetõttu on VKe poolt enne Akadeemia tänava ületamist kohustuslik ning ka igati loogiline peatuda ning veenduda, kas tuleb anda seal liiklevatele sõidukitele teed. Samuti on asjakohatu kaitsja väide, et tegelikult juhil puudus vajadus vasakule vaatamiseks (nii on tunnistaja VK oma ütlustes avaldanud – vaatasin paremale, et ei tuleks silla poolt autot, vaatasin vasakule kuid sealt ei näinud ka keedagi tulemas), sest silla suunal sõidukeid ei liigu (kohtu märkus – tegemist on ühesuunalise tänavaga), kuivõrd juhi poolt ka ühesuunalist tänavat ületades veendumine, et ka vastassuunas sellel tänaval ühtegi sõidukit ei liigu, on igati loogiline ja mõistlik, kuivõrd ei ole sugugi tavapäratu, et ühesuunalisel tänaval vastassuunas liigutakse (vaadatakse automaatselt või harjumusest, s.t. lihtsalt ei soovita kahju tekitada igal juhul ka isikule, kes võib tulla n-ö valest suunast tuleb ja on eksimuses liiklusreeglite vastu).
  2. Tunnistaja VKe ütluste usaldusväärsus Kaebuse põhjenduste punktis
  3. toob kaitsja välja mitmeid asjaolusid, miks ta peab tunnistaja VKe ütluseid ebausaldusväärseteks ja vastuolulisteks. Esmalt viitab kaitsja tunnistaja ütlustele kui ebausaldusväärsetele, sest korraga ei saa seisma jääda ja edasi sõita. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlusi selliselt tõlgendada ei saa – tunnistaja on eluliselt usutavalt ja loogiliselt selgitanud, et olles ristmiku peaaegu ületanud, tuli vasakult kõnniteelt tõukeratas, sõitis autole otsa ja (tõukeratta juht) kukkus tõukeratta pealt maha. Tunnistaja sõitis tõukerattast üle, sest ei jõudnud ehmatuse tõttu nii koheselt pidurdada, kuid peale kokkupõrget jäi kohe seisma. On loogiliselt arusaadav, et kokkupõrke toimumise hetkel ei jõudnud tunnistaja nii kiirelt reageerida, et vältida seejuures näiteks ajaliselt kohe juhtunud tõukerattast õlesõitu, küll aga pärast seda jäi ta kohe, s.o esimesel võimalusel, seisma. Kaitsja toob välja, et tunnistaja rääkis küll enne ristmiku ületamist paremale ja vasakule vaatamisest (milleks kaitsja arvates vajadust ei olnud, kuid mille osas kohus oma seisukoha juba eelmises punktis avaldas), kuid tunnistaja ei ole öelnud, et ta oleks enne sõitma hakkamist ka kõnnitee poole vaadanud, ehkki tal selline kohustus on. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlustest üheselt arusaadav, et enne ristmiku ületamist ta veendus, et tal on selle jaoks tee vaba, ning tõukerattaga tema sõidukile paremalt otsa sõitmine tuli tema jaoks ehmatusena. Tunnistaja, vahetult (ca 15 minutit) pärast sündmuse toimumist, annab oma ütlustes edasi vahetult tajutu ning on selgelt aru saada, et ta oli veendunud ristmiku ületamise ohutuses. Sellises olukorras, 4 RKKK 21.12.
  4. a otsus nr 3-1-1-104-16 p 12-14; RKKK 14.06.2022 otsus nr 1-20-1208 p
  5. 9
(12)4-23-253 olles suure tõenäosusega mh õnnelik, et tõukerattaga liikunud noor inimene lisaks tõukerattale ka ise autorataste alla ei jäänud, ei suudagi inimene nii täpselt selgitada, millises järjekorras ja kuhu täpselt ta vaatas – oluline on, et tema usaldusväärsete ütluste järgi oli ta veendunud ristmiku ületamise ohutuses. Kaitsja heidab ette, et tunnistaja ei ole selgitanud, millisel ülekäigurajana tähistatud rajal (s.o kas jalgratta või jalakäija) liikus tema poolt juhitud sõidukiga kokku põrganud kergliikur või millisel kiirusel see liikur liikus. See omab kaitsja hinnangul tähtsust põhjusel, et vaatlusprotokolli lisas tehtud fototabelis fotol nr 5 on näha, et sõiduk ei ole kinni pidanud ülekäigurajal ega vahetult selle järel vaid pigem 6-8 m peale ülekäigurada, mistõttu tekib kahtlus sellest, kas VK oli piisavalt hoolikas ning otse üle Akadeemia tänava sõites üldse sõitis etteantud liikumiskiirusega ehk 50 km/h. Esmalt, vaadeldes kaitsja poolt viidatud fotot nr 5, on kahtlusteta aru saada, et sõiduk ei ole kinni pidanud 6-8 m peale ülekäigurada, võttes arvesse mh fotolt nähtuva kanalisatsioonikaevu, mille diameeter võib hinnanguliselt 80 cm olla (ehituspoes müüakse näiteks sarnast kaevuluuki läbimõõduga 50 cm, millele lisandub malmkrae hinnanguliselt max 30 cm kaevuluugi diameetrile lisaks, s.o ca 80 cm5). Fotolt nähtuvaid kaevuluuke mahub kõnnitee äärest sõiduki tagumise osani umbes 2,5-3, s.o vahemaa sõiduki tagumise osa ja kõnnitee ääre võib hinnanguliselt maksimaalselt 2,5 meetrit olla, mis on ka tunnistaja ütlustes kajastatud pidurdamisele kulunud reaktsiooniaega arvesse võttes eluliselt igati loogiline ja usutav, kui kokkupõrge toimus ülekäigurajal. Muuhulgas nähtub ka fotodelt nr 8 ja 9, et sõiduki vahetus läheduses on kõnnitee, seetõttu on kaitsja viide 6-8 meetrile liialdus. Kohtul ei teki kahtlust ka selles, et VK võis ületada Akadeemia tänavat lubatud kiirusepiirangut ületades, kuivõrd tema usaldusväärsete ütlustega on tõendatud, et enne ristmiku ületamist ta peatus ning veendus ristmiku ületamise ohutuses – tänava ületamisel saavutada lubatud kiirusepiirangust suurem sõidukiirus on kõiki asjaolusid kogumis hinnates pea võimatu. Kaitsja järeldab mh toimikus olevaid tõendeid hinnates, et kergliikurijuhi kiirus ei olnud arusaadavalt suur, võttes arvesse tema väikeseid vigastusi, ning seetõttu järeldab, et sõiduauto juht oli tähelepanematu ning on loogiline, et ta alustas kiirendatud korras üle ristmiku liikumist peale seda, kui kergliikurijuht oli oma liikumist alustanud ning pani toime LS § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 35 lg-te 1 ja 8 rikkumise. Kohus eelnevalt selgitas, miks ei ole eluliselt ja loogiliselt võimalik VKele lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega sõitmist ette heita, seega ei ole võimalik, et VK hakkas ristmikku ületama siis, kui Y.Q juba kergliikuriga oli liikuma asunud, s.o juba kõnniteel või kohe sinna jõudmas, sest vaadeldes sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa, fotot nr 1, ning sealt nähtuvat proportsiooni ülekäiguraja ning ristmiku laiuse osas, ei oleks kokkupõrge sel juhul saanud toimuda, kuivõrd kergliikurijuht oleks jõudnud VKe poolt ülekäigurajani jõudmise ajaks juba ülekäiguraja ületada. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kaitsja viited tunnistaja VKe vastuolulistele ja ebausaldusväärsetele ütlustele on ülepaisutatud ja otsitud ning tema ütlused ühtivad igati loogiliselt väärteoasjas kogutud tõendikogumiga. 5. Kokkuvõtvalt Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Y.Q-le ette heidetud LS §

§ 32

1 lg 3 rikkumised on väärteoprotokollis ja -otsuses nimetatud tõenditega tõendamist leidnud ning Y.Qle ette heidetav tegu on kvalifitseeritav LS § 259 lg 2 p 3 järgi. Y.Q, jättes täitmata LS § 16 lg-s 1 nimetatud kohustuse arvestada teiste liiklejatega (sh VKe kohustusega anda enne akadeemia tänava ületamist seal liikuvatele juhtidele teed), samuti LS § 32 1 lg-s 3 nimetatud nõude, mille kohaselt ei ole kergliikurijuhil ülekäigurajal sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui sõidukijuht ülekäigurajale pöörab, sõitis ette sõidueesõigust omavale VKe poolt juhitud 5 https://www.feb.ee/et/malmkrae-umbluuk-500-mm-40t-pipelife 10

(12)4-23-253 sõiduautole, põhjustades sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Seejuures nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses viidatud indikaatorvahendite kasutamise protokollidega, millega kontrolliti liiklusõnnetuse toimumise päeval mõlema juhi kainust, on välistatud juhtide poolt täiendavate võimalike liiklusalaste nõuete rikkumine, s.o juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades, või ka joobes juhtimine. Y.Q poolt talle etteheidetavate liiklusnormide rikkumise pani ta toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi ristmikul peatunud sõiduki osas pidama vähemalt võimalikuks, et viimane hakkab ristmikku ületama ja pidi möönma, et tal võib tekkida sõidukijuhile eesõiguse andmise kohustus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Seetõttu tuleb Y.Q kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
  1. Karistus LS § 259 lg 2 p 3 näeb karistusraamina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning kohtuvälise menetleja otsusega karistati Y.Q-d rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Tegemist on oluliselt alla keskmise karistusmäära jääva karistusega ning kohtu hinnangul täidab see asjaolusid arvesse võttes Y.Q puhul eripreventiivset eesmärki, milleks mh on hoiduda edaspidi sellistesse õnnetustesse sattumist liikluses, mis lisaks ka tema enda tervist oluliselt kahjustada võivad. Kahtlemata oli Y.Q jaoks ka ise liiklusõnnetuses viga saamine (toimikus on selle kohta teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ning 10.10.
  2. a Y.Q suhtes koostatud kiirabikaart) piisavalt õpetlik, et edaspidi liikluses kergliikuriga osaledes eriti tähelepanelikult veenduda, et tema manööver on ohutu, kuivõrd sõiduautoga kokkupõrkel saab tavaliselt enam viga just kergliikurijuht. Seetõttu on Y.Q-le oluliselt alla keskmise määratud karistus ka eelnenud asjaolu arvesse võttes proportsionaalne ning vastavuses tema süü suurusega.
  3. Menetluskulu Kaitsja taotles kaebuses Y.Q menetluskulude kindlaksmääramist ning nende Eesti Vabariigi kanda jätmist. Kohus andis kaitsjale 27.02.
  4. a e-kirjaga võimaluse esitada juurde menetluskulu nimekiri ning teavitas kaitsjat ühtlasi asjaolust, et kohus kuulutab kirjalikus menetluses otsuse 03.03.
  5. a. Kaitsja menetluskulu nimekirja ei esitanud. Kohus märgib menetluskulude osas hiljutisele Riigikohtu praktikale tuginedes mh, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel oleks kaitsjatasu hüvitamine jäänud Eesti Vabariigi kanda VTMS §-s 23 nimetatud juhul, mida käesolevalt ei esinenud. Kaitsjatasu riigilt väljamõistmine olnuks põhjendamatu mh juhul, kui kaebus oleks ka osaliselt rahuldatud.6 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 6 RKKK 01.03.
  6. a otsus väärteoasjas nr 4-22-3337 pp 6 jj. 11
(12)4-23-253 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.