lg 1 järgi käskmenetluses M.D Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee, RÕA korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.D
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära (päevamäära suurus 29,40 eurot), s.o 882 (kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, juhul kui M.D ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
06.12.2021 esitas prokurör kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt prokuröri poolt kohtule 09.12.2021 edastatud materjalidele toimetati süüdistusakt kaitsjale ja süüdistatavale avaliku e-toimiku vahendusel kätte 07.12.2021. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Seega tuleb M.D süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo olemusest ja asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud.
lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 86 on andmed M.D keskmise päevasissetuleku suuruse kohta, milleks pärast mahaarvamisi on 29,40 eurot, mis tähendab, et nimetatud summa tuleb võtta M.D-le rahalise karistuse määramisel päevamäära suuruseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samas on M.D süüteo toimepanemist kahetsenud ja tema ütlustest nähtuvalt on see kahetsus olnud siiras. Kuigi käesoleva süüdistusega, s.o teadvalt valeütluste andmisega, puutuvalt ei ole tekitatud kellelegi kahju ega ole ka kannatanut, võib siiski välja tuua, et valeütluste andmisega seotud sündmuse – avarii – tagajärjena tekitatud varaline kahju on osaliste, s.h M.D, poolt hüvitatud ning sõiduki omanikuga on ka lepitud. Viimast asjaolu kinnitab fakt, mille kohta andis ütlused ka M.D ise, et ta sai uue võimaluse end tõestada ning on endiselt samas ettevõttes tööl. Seega ei pea kohus kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes põhjendatuks määrata M.D-le karistust üle minimaalse määra, mille seadus ette näeb, s.o rahaline karistus 30 päevamäära. 3 1-21-8396 Sellise ettepaneku on teinud ka prokurör ning kohus peab seda kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes põhjendatuks ning proportsionaalseks. Liiati võib M.D enda ütlustele tuginedes jõuda järeldusele, et eripreventiivset mõju edasistest sellistest kuritegudest eemale hoidmiseks on tema puhul avaldanud juba hirm kaotada töökoht ja sissetulek. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks M.D süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o tema sissetuleku suurust arvesse võttes 882 eurot. Seejuures nõustub maakohus prokuröriga ka selles, et M.D-le määratud karistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga
Samamoodi, nagu M.D sai võimaluse tööandjale tõestada, et ta on võimeline oma tegude eest vastutama ja talle säilitati töökoht, saab M.D karistuse tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata jätmisega võimaluse tõestada end seaduskuuleka kodanikuna. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. M.D-lt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 129,60 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, kokku 1005,60 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestistega. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.