Obsah (9)

§ 115§ 103§ 127§ 218§ 101§ 221§ 220§ 128§ 222

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-14128 M R hagi M K vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiv

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 20.03.2012.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-5-12, p 27): 1) kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1173-12).

12. Riigikohus on välja toonud ka, et müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav

§ 103mõttes.

Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised eeldused (vt Riigikohtu 30.09.2015.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-100-15, p 21): 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2) RKTKo nr 2-17-1937/52, p 16).

1. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et puudused esinesid ja et hageja sellest ka kostjat mõistliku aja jooksul teavitas, siis kohus ei analüüsi neid asjaolusid. Samuti jätab kohus hindamata kahju ning kulud seoses maja ühisomandis olevate konstruktsioonidega seoses, kuna need puudutavad poolte hinnangul hageja ning korteriühistu vahelisi suhteid.
2. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle millises ulatuses tuleb puudustega kamin parandada/ümberehitada ning sellest tulenevalt millises summas peaks kostja hagejale kahju hüvitama.
3. Järgnevalt hindab kohus seda, millises summas tuleb kostjal hageja kahju hüvitada.

§ 127

lg 1 järgi, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud 2-24-14128 kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 16. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada

§ 127

lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärki, samuti tuleb kahjuhüvitisest

§ 127

lg 5 järgi maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Riigikohus on selgitanud, et alternatiivselt kantud kulutuste hüvitamisele

§ 222

lg 5 tähenduses, saab ostja nõuda müüjalt

§ 115

lg 1 alusel elamu puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127

lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kalkulatsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-5-12, p 33). 17. Kahjuhüvitisest maha arvatavate tulude kohta on Riigikohus märkinud, et kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 järgi isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kuid hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada

§ 127

lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi, sest vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest aga arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi

§ 127

lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga

§ 127

lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo nr 3-2-1-133-15, p 17).

1. Hageja tellis projekti ja hinnapakkumise eelpool nimetatud varjatud puuduste kõrvaldamiseks. Projekti koostamise eest hageja tasus 350 euro ning sai hinnapakkumine ehitustööde teostamiseks 3517,80 euro ja hinnapakkumine uue normidele vastava kamina ehitamiseks summas 10 836 euro. Kokku varjatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud hageja hinnangul moodustavad 14 703,80 euro. (350+ 3 517,90+10 836), mis hageja palub välja mõista kostjalt. Hageja poolt esitatud hinnapakkumiste alusel on ilmne, et hageja soovib kogu kamina ning suitsulõõri ning korstnapitsi asendamist ning see oleks möödapääsmatu, kui ei oleks teisiti võimalik puudusi kõrvaldada.
2. Kostja poolt pakutud variant sisaldab vajalike paranduste ja muudatuste tegemist olemasolevale kaminale, et tagada selle vastavus kehtivatele nõuetele. Vajalike tööde loetelu esitas hageja poolt eksperdina/asjatundjana vaidlusaluse kamina ülevaadanud korstnapühkija xxx, kelle kvalifikatsiooni ei ole kumbki pool vaidlustanud ning on tema arvamusele toetunud oma põhjendustes. 20.

§ 127

lg 1 järgi tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui ta oleks ostnud korteri, millel ei ole varjatud puudusi kamina osas. Samas oli tegemist kasutatud ja enne hageja omandisse minemist valminud kaminaga, mille täielikult ümberehitamine tähendaks uhiuue kamina andmist hagejale.

1. Kohtu hinnangul on mõistlik lähtuda kostja poolt esitatud hinnakalkulatsioonist, et vältida hageja alusetut (sunnitud) rikastumist, mis kaasneks kogu kamina ja sellega seotud tehnorajatiste täieliku ümberehitusega.
2. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, kuivõrd hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning andis hagejale üle puudustega lepingueseme, kostja vastutab lepingu rikkumise eest, puudus oli olemas riisiko üleminekul ostjale, ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma, samuti ei ole sõlmitud müüja vastutust piiravat kokkulepet. Samuti on olemas põhjuslik seos tekkinud kahju/selle kõrvaldamise kulude/ ja kostja rikkumise vahel. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2799,00 eurot.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 5
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
5. TsMS § 163 lg 2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
9. Kuna kostja juba oma esimeses vastuses kohtule tunnistas hagi kohtu poolt antud otsuses rahuldatud ulatuses, siis tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Seega hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga. Samuti võtab kohus arvesse kogu menetluskulude jätmisel hageja kanda seda, et hageja ei olnud nõus ka kompromisspakkumisega (4000-5000€), mille pooltele tegi kohus.
10. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.26 lahendiga