Tõkend: päev, so 26.10.2019 Kaitsja nimi: kahtlustatavana kinni peetud 1 J.P (lepinguline kaitsja) Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada X.I
lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 10.10.2019.a mõistetud kandmata karistuse, so 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa )päeva vangistuse võrra, ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev (26.10.2019). Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 447 (neljasaja neljakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on X.I kohustatud järgima
lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1
lg 2 p 2).
lg 1 p 4 ja 6 puhul on kohtuotsuse jõustumisel ja täitmisel Hollandis territooriumiks Holland. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest,
sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada X.I-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastast. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud. Välja mõista X.I-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 876 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 54 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 32,40 eurot, kokku 962,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada X.I-l menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates veebruarist 2022.a kuni jaanuarini 2023.a iga kuu
lg 1 järgi, so mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, omades seega kehtivat karistust, juhtis uuesti tahtlikult 26.10.2019 kella 01:19 paiku Pärnu linnas, 5 juures mootorsõidukit , millisega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse ning olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0012, oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,07 mg/l kohta. Sellise käitumisega rikkus X.I liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg-t 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega X.I, tahtliku teoga s.o korduvalt mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul X.I süüdi tunnistamist ning karistamist 10 (kümme) kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 10.10.2019.a mõistetud kandmata karistuse so 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, seega mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 (kaks) kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev (26.10.2019). Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 2 (kaks) kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 447 (nelisada nelikümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on X.I kohustatud järgima
lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi (
lg 2 p 2).
lg 1 p 4 ja 6 puhul on kohtuotsuse jõustumisel ja täitmisel Hollandis territooriumiks Holland.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.