← Eesti

2-25-35/17

Obsah (9)§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 217§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helvia Räägel Kohtuasja number 2-25-35 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasi UAB „Ilsanta“ hagi Novel Clinic Ass

) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 üldreegli alusel hageja kanda.

Kostjaks on pankrotivõlgnik, kelle nimel osaleb pankrotitoimkonna esimees. Seega tuleb kulud välja mõista võlgniku kui kostja kasuks. 33. Kostja esitas 14.01.2025 menetluskulude nimekirja. Hageja kostja nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. 34.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 35.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

§-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kostja 14.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 3813,70 eurot (lepingulise esindaja kulud käibemaksuta ja tõendi saamise kulu). Lepingulise esindaja kulud (kokku 14,5 tundi) koosnevad järgnevatest toimingutest: o Kohtumäärusega tutvumine 0,2 tundi o Tähtaegade kontrollimine ja strateegia planeerimine 0,5 tundi o Hagiavalduse ja selle lisade analüüs. PankrS sätete analüüs seoses pankrotitoimkonna ja halduri pädevuse küsimusega 2,8 tundi o Suhtlus pankrotitoimkonna liikmetega 0,5 tundi o Seisukoha koostamine hagiavaldusele 4,8 tundi o Kohtupraktika analüüs seoses võlausaldajate ühiste 9/11 huvidega 0,6 tundi o Hagivastuse täiendamine, allkirjastamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi o Istungi jaoks materjalide kokkupanek 0,4 tundi o Kohtuistungiks valmistumine 2,3 tundi o Osalemine kohtuistungil 0,9 tundi o Menetluskulude nimekirja koostamine 1 tundi
  2. Eelnimetatud toimingud on teinud pankrotitoimkonna esimees xxx, kes on ühtlasi vandeadvokaat. Pankrotitoimkonna esimees on PankrS § 83 lg 1 alusel peetavas kohtuvaidluses pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik

-s sätestatud menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu (

§ 217lõige 1). Pankr

S § 83 lg 5 ei reguleeri, kas pankrotitoimkonna esimees peab võlgniku seadusliku esindajana esindama võlgnikku kohtumenetluses isiklikult või saab võlgnik kasutada lepingulist esindajat. Kohus on seisukohal, et ka seaduslikud esindajad, kellel on kõrgem juriidiline haridus, ei pea täitma kohtumenetluses lepingulise esindaja ülesandeid tasuta (vt nt Riigikohtu 18.06.2014 määrus nr 3-2-1-62-14 p 14 ja 19.10.2016 määrus nr 3-2-1-86-16 p 11). Käesoleval juhul on kostja õiguste kaitsmiseks teinud menetlustoiminguid pankrotitoimkonna esimees, kes on ühtlasi ka vandeadvokaat. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on lubatav ja põhjendatud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine.

  1. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
  2. Kohtu hinnangul on kostja esindaja õigusteenuse ajakulu põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole kohtuistungiks valmistumise ajakulu 2,3 tundi, arvestades, et tegemist oli väga lühikese menetlusega ja esindaja oli vahetult enne istungit tutvunud hagiga, koostanud sellele vastuse ning teinud muid toiminguid. Kohtu hinnangul on istungiks valmistumise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega 1 tunni ulatuses, kohtu hinnangul on põhjendatud aeg 0,5 tundi. Ülejäänud osas on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad seega väljamõistmisele hagejalt. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 12,7 tundi.
  3. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 262,345 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjat esindas käesolevas menetluses pankrotitoimkonna esimees vandeadvokaat xxx. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-15916, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-195942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Kostja menetluskulude nimekirjas viidatud kohtupraktikas väljamõistetud tunnitasu 247 eurot on pigem erandlik. Võlgniku lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihind on 262,345 eurot ilma käibemaksuta, mis kohtu hinnangul ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, pikkust, mahtu, asjaolusid ja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta).
  4. Kostja on palunud välja mõista ka sõidukulu (takso) summas 9,70 eurot. Tegemist on

§144p 2 järgi hüvitatava kohtuvälise kuluga ja kohus mõistab selle hagejalt välja.

42. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2549,70 eurot (12,7x200+9,7), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, põhjendatud. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

10/11 43.

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kostja taotlusel tuleb määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis selliselt, et väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Xxx XXX OÜ arvelduskontole. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas märkinud Xxx XXX OÜ arveldusarve numbrit ning see tuleb kostjal hagejale teada anda. 44.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik 11/11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.