← Eesti

3-26-1294/15

Obsah (6)§ 37§ 121§ 45§ 43§ 2§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1294 Määruse kuupäev 11. mai 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu seoses tähtajalise el

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD

  1. Tartu Halduskohtusse saabus
  2. aprillil 2026 X-i venekeelne kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu, milles ta palub menetleda tema tähtajalise elamisloa saamise küsimust. Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja PPA-le
  3. veebruaril 2026 tähtajalise elamisloa taotluse ning tasus riigilõivu 225 eurot. Kaebaja viibib vangistuses, ta soovib saada avavanglasse ning selleks vajab ta tähtajalist elamisluba. Kaebaja sõnul kirjutas ta
  4. mail 2023 PPA-le alalisest elamisloast loobumise avalduse ning hiljem vabanduse emotsiooni ajel kirjutatu pärast. 3-26-1294 Kaebajal elavad Eestis alaealised lapsed ning elukaaslane, kes vajavad tema abi. Kaebaja palub kohtult abi elamisloa saamisel.
  5. Kohus jättis
  6. mai
  7. a määrusega X-i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli välja tuua, millist PPA haldusotsustust ta soovib kohtus vaidlustada ning millise

§ 37lg-s 2 nimetatud nõude ta PPA vastu esitab.

Samuti tuli kaebuselt tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning teatada menetlusvormi eelistus.

  1. Kaebaja esitas
  2. mail 2026 vanglas kasutusel oleva e-toimiku kaudu menetlusabi taotluse, milles palub vabastust riigilõivust ning teatas, et ta edastas PPA otsuse kohtule
  3. mail
  5. Tartu Halduskohtusse saabus
  6. mail 2026 posti teel esitatud kaebuse täiendus, milles kaebaja palub võtta menetlusse tema kaebuse PPA
  7. aprilli
  8. a vastusele nr 15.3-10/
  9. Kaebuse täiendusele on lisatud riigi õigusabi taotlus, milles kaebaja palub võimaldada talle õigusabi elamisloa andmisest keeldumise asja menetlemisel.
  10. Tartu Halduskohtusse saabusid
  11. mail 2026 kaebaja posti teel esitatud avaldused, milles kaebaja rõhutab, et ta soovib saada ajutist elamisluba avavanglasse saamise eesmärgil. Kaebaja sõnul on tal jäänud karistust kanda veel 11 kuud. Kaebaja palub kohtul aidata tal vormistada ja saada tähtajaline elamisluba avavanglasse pääsemiseks.
  12. Vastuseks kohtunõudele edastas PPA
  13. mail 2026 kohtule X-i
  14. veebruari
  15. a elamisloa taotluse ja PPA
  16. aprilli
  17. a kirja nr 15.3-10/283-
  18. KOHTU SEISUKOHT
  19. Kohtule arusaadavalt ei nõustu kaebaja talle tähtajalise elamisloa andmise menetluses koostatud PPA
  20. aprilli
  21. a kirjaga nr 15.3-10/283-1 ning soovib seda vaidlustada. 8.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

  1. PPA andis kaebajale
  2. aprilli
  3. a kirjas teada, et tema
  4. veebruari
  5. a tähtajalise elamisloa taotluse osas esinevad läbi vaatamata jätmise alused ning et tal on võimalus esitada selle kohta hiljemalt
  6. mail 2026 PPA-le oma seisukoht. Seega on elamisloa andmise menetlus veel pooleli. Kuna PPA ei teinud
  7. aprilli
  8. a kirjaga nr 15.3-10/283-1 kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas lõplikku otsust, on tegemist menetlustoiminguga. Menetlustoimingute peale võib erandlikel juhtudel esitada tuvastamiskaebuse. Ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta võib menetlustoimingu peale esitada kaebuse juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata hiljem antavast haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (

§ 45lg 3).

Kaebaja ei tugine sellele, et PPA

  1. aprilli
  2. a kiri rikub tema õigusi sõltumata sellest, millega lõpeb tema 2 3-26-1294 tähtajalise elamisloa andmise menetlus. Samuti ei ole kohtule asja materjalide põhjal äratuntav, et elamisloa andmise menetluses oleks tehtud vigu, mis tooksid vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva tulemuse. Seega on kaebaja pöördunud praeguse kaebusega kohtu poole ennatlikult. Kaebajal tuleks ära oodata tema elamisloa taotluse menetluse lõpptulemus. Alles siis, kui PPA on teinud kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas lõpliku otsuse, on tal võimalik esitada oma õiguste kaitseks 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates vaie PPA-le või kaebus kohtule (välismaalaste seaduse § 222 lg 1).
  3. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kaebaja esitas
  3. mail 2026 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi korras esindajat enda esindamiseks seoses tähtajalise elamisloa taotlemisega nii haldus- kui ka kohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud varem kaebuseid halduskohtule ning ta on suutnud kaitsta oma õigusi nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebajal ei ole vaja halduskohtule esitatud kaebuses ega ka haldusmenetluses viidata õigusnormidele ja kohtupraktikale, vaid piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Praeguses asjas on kaebaja suutnud seda teha. Asja lahendamisel tähtsust omavad õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika selgitab välja haldusorgan või kohus. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Ka haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip (haldusmenetluse seaduse § 6). Seega puudub kohtul kahtlus, et kaebaja ei oleks võimeline iseseisvalt menetluses osalema. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 13. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.