Obsah (7)

§ 120§ 2§ 37§ 152§ 45§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4091 Määruse kuupäev 14. aprill 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla 28. augusti 2025. a distsiplinaarkaristu

) § 119 lg 1, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat
3. augusti
4. a käskkiri nr 2-25/1-3/191 kehtetuks tunnistama. Kaebaja leiab, et käskkiri oli valesti vormistatud ja vangla vea tõttu kaotas ta koha avavanglas. Kaebaja soovib ka toimingu sooritamist ja enda tagasivõtmist avavanglasse. Kaebaja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
5. Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla
6. novembril 2025 kohtule
7. augusti
8. a käskkirja nr 2-25/1-3/191 ja sellega seotud distsiplinaarmenetluse materjalid, kaebaja
9. septembri
10. a vaide käskkirja nr 2-25/1-3/191 peale, vangla
11. septembri
12. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/194-2, kaebaja
13. septembri
14. a kinnituse vaideotsuse kättesaamise kohta ning Tartu Vangla
15. augusti
16. a käskkirja nr 6-1/2-25/435, millega lubati kaebajal külastada Transpordiametit. 3-25-4091 Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt lubas Tartu Vangla inspektor-kontaktisik üksuse juhi ülesannetes
17. augusti
18. a käskkirja nr 6-1/2-25/435 resolutsiooni punktiga 1 Tartu Vangla avavanglas karistust kandnud kaebajal minna
19. augustil 2025 ajavahemikus 16.00–17.15 Transpordiameti Tartu teenindusbüroosse (aadressil Sepa 23, Tartu) seoses isikliku sõiduki arvelt mahavõtmisega. Tartu Vangla
20. augusti
21. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/191 tunnistati kaebaja süüdi Tartu Vangla
22. augusti
23. a käskkirja nr 6-1/2-25/435 resolutsiooni punkti 1 nõuete rikkumises ja talle määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kaebaja esitas Tartu Vangla
24. augusti
25. a distsiplinaarkäskkirja nr 2-25/1-3/191 peale vaide, mis Tartu Vangla jättis
26. septembri
27. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/194-2 rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud tühistamis- ja kohustamiskaebuse (

§ 37lg 2 p-d 1 ja 2).

Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja Tartu Vangla

1. augusti
2. a distsiplinaarkäskkirja nr 2-25/1-3/191 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist paigutada ta tagasi avavanglasse. 4.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152

lg 2).

§ 152

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohtupraktika kohaselt annab

§ 152

lg 1 p 4 aluse menetluse lõpetamiseks ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-14-50421/128, p 21). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pärast kaebuse esitamist vanglast vabanenud. Sellises olukorras ei ole Tartu Vangla

1. augusti
2. a distsiplinaarkäskkirja nr 2-25/1-3/191 tühistamine tema õiguste kaitseks enam vajalik, sest käskkiri ei avalda enam kaebaja õigustele mõju. Kaebaja vanglast vabanemise tõttu on ära langenud ka õiguskaitsevajadus seoses tema avavanglasse paigutamiseks esitatud kohustamisnõudega. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat tuvastamisnõude esitamisele, kuivõrd see ei aitaks tal tulevikus oma õigusi kaitsta. Distsiplinaarkäskkirja ega vangla tegevuse õiguspärasuse kontroll seoses kaebaja avavanglasse paigutamisega ei saa aidata tulevikus sarnase olukorra kordumist, sest kaebaja ei viibi enam vangistuses. Samuti ei anna tuvastamiskaebuse esitamiseks õigust hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (

§ 45lg 2).

2 3-25-4091 5. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-25-4091 menetluse.

Menetluse lõpetamise korral ei ole kaebuse esitamine halduskohtule sama nõudega samal alusel lubatud (

§ 43lg 1 p 2).

1. Kuna kohus lõpetab menetluse kaebust menetlusse võtmata, puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3