2-24-131320/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-131320 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi R V vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 3992,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja D K;

Kostja: R V (isikukood XXX), lepinguline esindaja T-A K Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) 1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi R V vastu võla nõudes osaliselt.

2.Mõista R V’lt PLACET GROUP OÜ kasuks 29.12.2022 laenulepingu nr XXX alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 612,16 eurot ja intress 14,5 eurot.

3.Mõista R V’lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 612,16 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Placet Group OÜ (hageja) esitas 30.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R V vastu (võlgnik, kostja) 3492,89 euro saamiseks. Kohus tegi 02.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.

2.Hageja esitas 14.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, mida hageja 15.10.2024, 25.10.2024 ning kohtunõuetest lähtuvalt veel ka 11.11.2024 ja 20.11.2024 täiendas.

3.Hageja tõi hagis ja selle täienduses hagi alusena välja järgmised asjaolud:

3.1. Kostja esitas 28.12.2022 hagejale telefoni teel laenutaotluse;

3.2. Hageja ja kostja sõlmisid 29.12.2022 laenulepingu nr XXX (leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 3999 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 45,85% ja intress 34,33%. Viivise määraks oli lepingus kokkulepitud intressimäär.

Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt tuli laen tagastada 46 osamaksega;

3.3. Laenu väljamaksmisel pidas hageja laenusummast kinni lepingutasu 199,95 eurot.

Hageja kandis 29.12.2022 kostja pangakontole 3799,05 eurot;

3.4. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 2555,36 euro ulatuses, millest hageja arvestas põhiosa katteks 897,03 eurot ja intressi katteks 1658,33 eurot;

3.5. Kostja jäi viivitusse 2024. a. mai, juuni ja juuli osamaksete tasumisega;

3.6. Hageja edastas kostja e-posti aadressile xxx tasuta meeldetuletuskirjad 26.05.2024, 25.06.2024 ja 25.07.2024;

3.7. Hageja edastas kostja e-posti aadressile xxx tasulised meeldetuletuskirjad 04.06.2024, 03.07.2024 ja 02.08.2024, millest igaühe edastamisega seoses on hagejal Placet Group OÜ hinnakirja alusel õigus nõuda sissenõudmiskulusid 5 eurot, kokku seega 15 eurot;

3.8. Hageja edastas 08.08.2024 kostjale e-posti teel aadressile xxx lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Vastavalt Placet Group OÜ üldtingimuste punktile 13.1.1 on kostja saanud ülesütlemise avalduse kätte 5 kalendripäeva möödumisel ehk 13.08.2024;

3.9. Hageja ütles lepingu 30.08.2024 üles, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgse põhivõlgnevuse 3101,97 eurot, intressid 2/11 359,07 eurot, 14.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutnud lepingujärgse viivise 139,59 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivise põhinõude tasumata osalt alates 15.10.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5.Kohus võttis hagiavalduse 06.12.2024 määrusega menetlusse.

6.Kostja esitas 21.12.2024 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagiavaldusele vastu leides, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet alljärgnevatel kaalutlustel:

6.1. Kostja keskmine sissetulek enne laenutaotluse esitamist oli pangakontolt nähtuvalt 1200 eurot. Kostjal on varasemalt olnud neli laenu, millest kaks olid lõppenud viimase poole aasta jooksul ning kaks uut laenu on võetud enne xxx lepingu sõlmimist summas ca 20 000 eurot. Kostja laenude tagasimaksed on olnud ca 630 eurot, millele lisanduvad eluasemekulud 300 -350 eurot. Kostjal jäi peale seda vaba raha söögiks ja esmatarbekaupadeks 270- 220 eurot. Seega jäi sissetulekutest peale põhikohustuste tasumist alles ca 25%, mida on liiga vähe, et täidetud oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise nõue.

6.2. Hageja on kostja kohustusteks määratud 360 eurot kuus. Samas on kostja pangakonto väljavõttelt selgelt näha, et see hõlmab ainult xxx ja xxx ühe laenu tagasimakseid. Arvesse ei ole võetud xxx teisi kohustusi, mis olid kostjal samuti olemas. Näiteks 24.10.2022 ehk kaks kuud enne laenutaotluse esitamist väljastas Xxx kostjale täiendava laenu summas 8500 eurot, millest 5000 eurot maksti samal päeval võla katteks. Need summad ja maksed olid kindlasti hageja käsutuses olnud pangakonto väljavõtetel kajastatud. Detsembrikuu kontoväljavõttelt on näha, et Xxx makse on 325 eurot ja Xxx makse 300 eurot, see on juba kokku 625 eurot, millele lisanduvad majapidamiskulud vähemalt 350 eurot, seega ei olnud laenu andmise ajal olemas mingit reservi, mille arvel oleks võimalik igakuiseid kohustusi jätkusuutlikult täita.

7.Hageja esitas 17.02.2025 seisukoha kostja vastuse suhtes, milles täpsustas kostja krediidivõimelisuse hindamisega seonduvaid asjaolusid.

8.Hageja esitas 02.10.2025 seletuse, milles täpsustas lepingu sõlmimise asjaolusid ning esitas oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse. Tagasimaksete ümberarvestuse põhjal, lähtudes uuest maksegraafikust, ei olnud kostja 02.10.2025 seisuga viivituses ning järgmine makse 118,69 eurot pidanuks toimuma 25.11.2025.

9.Hageja esitas 04.02.2026 menetlusdokumendi, milles tegi kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt peaks kostja hagejale tasuma põhivõla 1243,69 eurot, intressi 130,54 eurot, viivised põhinõudelt kuni kompromissi allkirjastamise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, pool tasutud riigilõivust 175,11 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 104,79 eurot. Juhul, kui kostja hageja pakutud kompromissiga ei nõustu, palus hageja jätkata menetlust ning esitas ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus põhiosas 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot, kokku 1374,23 eurot ning viivised põhinõude tasumata osalt alates 14.10.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10.Kostja hageja kompromissiettepanekule ei vastanud.

11.Kohus tegi 27.03.2026 kohtunõudes pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, selgitas menetluslikku olukorda ning määras pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja ning lahendi avalikult teatavakstegemise aja juhuks, kui pooled kompromissi ei saavuta. Muu hulgas selgitas kohus hagejale, et kuivõrd hageja 02.10.2025 3/11 ümberarvestuse kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemise ajal lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kogu laenujäägi väljamõistmine kostjalt põhjendatud, kuivõrd see ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka viivisenõue alates 14.10.2024.

Kohus viitas tulevase nõude täitmise hagi esitamise võimalusele TsMS § 369 sätestatud eelduste esinemise korral.

12.Hageja esitas 10.04.2026 seletuse, milles täpsustas lepingu sõlmimise asjaolusid ning esitas TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude lepingust tulenevate, tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks. Hageja hinnangul on alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus põhiosas 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot, kokku 1374,23 eurot ning viivised põhinõude tasumata osalt alates 14.10.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED 13. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

14.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi ja muid tasusid maksnud.

15.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping on kehtiv (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada, tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud.

16.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja tegid 29.12.2022 tahteavaldused laenulepingu nr XXX (leping) sõlmimiseks ning hageja edastas kostjale 29.12.2022 lepingueelse teabe, lepingu, Placet Group OÜ üldtingimused, Placet Group OÜ poolt 12.09.2022 kinnitatud teenuste hinnakirja ja makseteatise nr XXX (dtl 207-211, 326-329, 355-366, 472-480, 657-664, 787-790).

17.Lepingu kohaselt oli laenusumma 3999 eurot, lepingutasu 199,95 eurot, osamaksete arv 45, intressimäär 34,33% aastas, krediidi kulukuse määr 45,85%, viivise määr 0,10% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning tasumisele kuuluv kogusumma 7386,45 eurot (dtl 360).

18.Seega on hageja ja kostja kohtu hinnangul lepingu 29.12.2022 sõlminud ning hageja on 29.12.2022 andnud kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal.

19.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

20.Kohus tuvastab, et hageja maksis 29.12.2022 kostjale lepingu alusel välja 3799,05 eurot (dtl 297). Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees oma lepingust tuleneva põhikohustuse anda krediit kostja kasutusse.

4/11 21. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu alusel laenu kätte saanud, ning et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.

22.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.

23.Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 45,85% (dtl 360).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (45,12%).

24.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

25.Hageja esitas kostja krediidivõimelisuse hindamise osas alljärgnevad selgitused:

25.1. Hageja küsis kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Kostja avaldas 28.12.2022 laenu taotlemisel, et tema igakuiseks sissetulekuks on 1300 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks on 360 eurot, tema kulud ülalpeetavale on 150 eurot ja igakuised majapidamiskulud on 220 eurot;

25.2. Hageja tegi 23.10.2022 päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse ning tuvastas, et kostjal ei olnud maksehäireid;

25.3. Hageja tegi 28.12.2022 päringu rahvastikuregistrisse ning tuvastas, et kostjal on üks ülalpeetav. Samuti tegi hageja 28.12.2022 päringu väljaandesse Ametlikud Teadaanded ning tuvastas kostjat puudutavate ametlike teadaannete puudumise;

25.4. Hageja analüüsis kostja edastatud arvelduskonto väljavõtet perioodi 07.06.202228.12.2022 kohta kostja sissetulekute ja finantskohustuste andmete kontrollimiseks;

25.5. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et perioodil september kuni detsember 2022 oli kostja keskmiseks sissetulekuks 1192,21 eurot kuus;

25.6. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja finantskohustused on xxx AS laen kuumaksega 68 eurot ja Xxx AS laen kuumaksega 325 eurot, kokku seega 393 eurot kuus;

25.7. Hageja täpsustas kostja finantskohustusi telefoni teel ning kostja avaldas hagejale, et xxx AB ja Xxx xxx AS laenud on tema abikaasa laenud. Kuivõrd kostja abikaasa viibis välismaal ega saanud ise laenu tasuda, tegi kostja tagasimaksed tema eest, kuid xxx ei võtnud raha vastu ja saatis kostjale maksed tagasi. Hageja hinnangul oli see selgitus kooskõlas kostja arvelduskonto väljavõttega, kuivõrd xxx tõepoolest tagastas kostjale 16.08.2022 makseid.

Seetõttu ei võtnud hageja kostja finantskohustustena arvesse xxx xxx AS laene.

Hageja küsis kostjalt ka xxx AS laenu kohta ning kostja vastas, et see laen on tasutud ning kohustus täidetud;

25.8. Hageja arvestas kostja kuludeks ülalpeetavale 150 eurot ning kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot vastavalt hageja sise-eeskirjadele;

5/11 25.9. Hageja täpsustas kostja majapidamiskulusid telefoni teel ning kostja avaldas, et tema igakuised majapidamiskulud on 220 eurot, kuivõrd ta viibib kaks nädalat kuus laeval tööreisil;

25.10. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja majapidamiskuludeks on toidukulud, kulutused garderoobikaupadele, maksed kütusele ja makse ravimitele, mis on kokku 300 eurot kuus. Hageja ei võtnud arvesse xxx kommunaalteenuste makseid, kuivõrd kostja kinnitas telefoni teel, et korteri arved maksab tema abikaasa ning see oli hageja hinnangul kooskõlas kostja arvelduskonto väljavõttega, kuivõrd kostja oli saanud abikaasalt kommunaalteenuste eest maksmiseks 350 eurot nii 21.09.2022 kui ka 21.10.2022;

25.11. Hageja hinnangul olid kostja vältimatud igakuised kulud 450 eurot (majapidamiskulud ja kulud ülalpeetavale), hageja vastav arvutus tugineb Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse kostja igakuist sissetulekut, elukoha piirkonda (Harjumaa), ülalpeetavate arvu (üks) ja tarbijahinnaindeksi muutust ning vastavad summad on ajakohastatud inflatsiooni ja piirkondlike keskmiste kulutuste alusel;

25.12. Hageja arvestas taotletava laenu osamakseks 159,71 eurot;

25.13. Hageja järeldas, et pärast finantskohustuste, ülalpeetavaga seonduva kulu, majapidamiskulude ja taotletava laenu osamakse mahaarvamist kostja keskmisest sissetulekust jääb kostjale igakuine reserv 189,50 eurot;

25.14. Hageja järeldas eeltoodu põhjal, et kostja on krediidivõimeline.

26.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.06.2022 - 29.12.2022 kohta (dtl 220-259), vastutustundliku laenamise dokumendi (dtl 260-264) ja kostja laenutaotluse tõlke eesti keelde (dtl 657-660).

27.Kohtu hinnangul ei ole hageja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes ega ole kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel põhjustel:

27.1. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt kontrollinud kostja esitatud teavet kostja finantskohustuste kohta ning on osad kostja finantskohustused jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel põhjendamatult arvesse võtmata.

27.2. Kostja avaldas hagejale laenu taotlemisel, et tal on üks laen Xxx’is ja üks laen Xxx’is, ning et xxx laen on võlgniku abikaasa laen (dtl 657-660). Hageja esitatud kostja laenutaotluse tõlge ei kinnita seega hageja väidet, justkui oleks kostja avaldanud, et xxx AS laen on samuti kostja abikaasa laen, mitte kostja laen. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja midagi sellist hagejale ei väitnud. Vastupidi, kostja ütles selgesõnaliselt, et tal on laen ka Xxx’is.

27.3. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et 07.06.2022 on xxx AS teinud kostjale makse 2000 eurot selgitusega „R V xxx AS Loan xxx“, 09.06.2022 on Xxx AS teinud kostjale väljamakse 10780 eurot selgitusega „Xxx AS CL-EEC-xxx“ ning 24.10.2022 on XXX xxx AS teinud kostjale väljamakse 8500 eurot selgitusega „Laenulepingu nr. xxx väljamakse“, 18.11.2022 on xxx AS teinud kostjale väljamakse 28 eurot selgitusega „R V“ ning 20.11.2022 on Xxx AS teinud kostjale väljamakse 2000 eurot selgitusega „R V Xxx AS Loan xxx“.

6/11 27.4. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et kostja on 20.06.2022 maksnud TRUSTLY GROUP AB-le 2025 eurot selgitusega „xxx Xxx“ ja 3 eurot selgitusega „xxx Xxx“. Kuigi seda ei ole üksnes kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal võimalik üheselt tuvastada, on võimalik, et kostja on 07.06.2022 Xxx AS-ilt võetud laenu 20.06.2022 Xxx AS-ile tagastanud.

27.5. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et 05.12.2022 on kostja maksnud xxx AB-le 68 eurot selgitusega „xxx Xxx“, 09.12.2022 on kostja maksnud AS-ile Xxx xxx 20 eurot selgitusega „xxx“, 09.12.2022 on kostja maksnud XXX AS-ile 325 eurot selgitusega „CL-EEC-xxx“ ning 17.12.2022 on kostja maksnud Xxx xxx AS-ile 296,48 eurot selgitusega „Arve xxx, leping xxx“.

27.6. Eeltoodust järeldub, et kostjal olid lepingu sõlmimise ajal finantskohustused Xxx AS-i, Xxx AS-i ja Xxx xxx AS-i ees, ning et vastavate kohustuste suurus lepingu sõlmimise kuul oli kokku 709,48 eurot.

27.7. Arvestades eeltoodut, jättis krediidiandja kostja finantskohustuste kontrollimisel ilmselgelt osad kostja finantskohustused põhjendamatult tähelepanuta ning järeldas ebaõigesti, et kostjal olid finantskohustused üksnes Xxx AS-i ja Xxx AS-i ees, ning et kostja finantskohustuste suurus oli 393 eurot kuus.

27.8. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub seegi, et perioodil 01.06.2022 - 29.12.2022 tegi kostja sageli ja märkimisväärses suuruses makseid xxx selgitusega „Credit“ ning ka nimetatud isik tegi kostjale sama selgitusega makseid, aga mitu korda väiksemas mahus. Arvestades maksete selgitusi, pidanuks hageja välja selgitama, millega on tegu ja kas kostjal võib olla finantskohustusi ka nimetatud isiku ees. Hageja seda aga ei teinud.

27.9. Kohtu hinnangul ei ole hageja omandanud kostjalt piisavalt teavet kostja regulaarsete majapidamiskulude kohta ega ole kostja esitatud teavet kontrollinud. Kui hageja oleks seda teinud, pidanuks hageja järeldama, et kostja regulaarsed majapidamiskulud on avaldatust kõrgemad.

27.10. Hageja esitatud laenutaotluse tõlkest (dtl 657-660) nähtub, et hageja ei selgitanud kostjale, milliseid kulusid peaks kostja oma regulaarsete majapidamiskulude kohta andmete esitamisel arvesse võtma, osutades üksnes toidu ja vaba ajaga seonduvatele kuludele. Seetõttu ei olnud kostjale tõenäoliselt arusaadav, milliseid kulusid oma regulaarsete majapidamiskulude suuruse hindamisel ja avaldamisel arvesse võtta.

27.11. Hagiavalduses väitis hageja, et regulaarsete majapidamiskulude puhul lähtuti hageja sise-eeskirjas sätestatud määrast. Hageja väitis 17.02.2025 menetlusdokumendis aga, et tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte analüüsimisel kostja majapidamiskuludena toidukulud, kulutused garderoobikaupadele, Neste maksed kütusele ja Südameapteegi makse ravimetele kogusummas 300 eurot ning arvestas seetõttu 300 euroga kuus.

Hageja esitatud tõendid ei kinnita hageja väidet majapidamiskulude suuruse kontrollimisest kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal. Hageja menetluse käigus antud vastandlikke selgitusi ja hageja esitatud tõenditest nähtuvat arvestades ei pea kohus usutavaks, et kostja regulaarsete majapidamiskulude suurust enne laenu andmist kostja arvelduskonto väljavõtte alusel kontrolliti.

27.12. Hageja esitatud laenutaotluse tõlge (dtl 657-660) ei kinnita hageja väidet, justkui oleks kostja avaldanud, et korteriga seonduvad kulud kannab kostja abikaasa.

7/11 27.13. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et perioodil 01.06.2022

-29.12.2022 on makseid xxx-le kommunaalkulude, energia ja üüri eest teinud kostja ning vähemalt juunis, juulis, augustis, novembris ja detsembris on kostja need maksed teinud oma vahenditest. Septembris ja oktoobris 2022 on kostja poolt xxx-le tehtud ülekannetega samal päeval kostja saanud küll ülekandeid xxx selgitusega „Credit“, ent maksete selgitusi ning kostja ja nimetatud isiku arveldusi kogumis arvestades ei saa kohtu hinnangul ainuüksi selle põhjal kuidagi järeldada, et kostja eluasemega seonduvaid kulusid kannaks xxx.

27.14. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kui hageja oleks kostja regulaarsete majapidamiskulude suurust tõesti kostja arvelduskonto väljavõtte alusel kontrollinud, pidanuks hageja võtma osana kostja regulaarsetest majapidamiskuludest arvesse ka makseid xxx-le kommunaalkulude, energia ja üüri eest ning järeldama, et kostja regulaarsed majapidamiskulud ületavad 300 eurot.

27.15. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et kostja on regulaarselt kandnud kulusid kindlustusele.

27.16. Seega leiab kohus, et kui hageja oleks kostja regulaarsete majapidamiskulude suurust tõesti kostja arvelduskonto väljavõtte alusel kontrollinud, pidanuks hageja võtma osana kostja regulaarsetest majapidamiskuludest arvesse ka kindlustusmakseid ning järeldama, et kostja regulaarsed majapidamiskulud ületavad 300 eurot.

27.17. Kohtu hinnangul ei ole hageja omandanud ajakohast teavet kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta.

27.18. Hageja esitatud vastutustundliku laenamise dokumendist (dtl 260-264) nähtuvalt on hageja teostanud Creditinfo.ee ja Taust.ee päringud 23.10.2022 ehk enam kui kaks kuud enne lepingu sõlmimist. Seetõttu puudus hagejal lepingu sõlmimisel ajakohane teave kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ning hagejal ei saanud kogutud teabe alusel tekkida veendumust, et maksehäired (endiselt) puuduvad.

28.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

29.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingute sõlmimiseks täidetud.

30.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

31.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.

32.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

8/11 33. Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

34.Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul ei ole aga kõigi osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 359-360).

35.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).

36.Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II komm (2019), § 403⁴ lg 7, p 3.3.a.a).

37.Seega tuli hagejal esile tuua, millised tagasimaksed oleks kostjal tulnud krediidiandjale lepingu alusel teha, kui intressimäär oleks vastanud VÕS §-s 94 sätestatud määrale.

38.Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).

39.Hageja määras 02.10.2025 ja 10.04.2026 esitatud nõude ümberarvestustes, mis on samasisulised, tagasimaksed uuesti selliselt, et laenusumma 3999 eurot koos intressiga kuulub tagastamisele 45 tagasimaksega. Seejuures vastavad laenu põhiosa tagasimaksed esialgses laenu maksegraafikus sätestatud laenu põhiosa tagasimaksetele. Intressi tagasimaksed on määratud selliselt, et perioodil 30.12.2022 – 29.08.2024 tasumisele kuuluv seadusjärgses määras arvestatud intress on arvestatud faktiliselt väljamakstud laenu põhiosa jäägilt selliselt, et kostja tagasimaksed 2555,36 eurot on arvestatud väljamakstud laenu põhiosa 3799,05 eurot katteks. Saadud tulem on jaotatud võrdselt 45 tagasimakse vahel (v.a. viimane tagasimakse, mis on suurem).

40.Kohus on seisukohal, et hageja 02.10.2025 ja 10.04.2026 esitatud nõude ümberarvestus ei ole laenu põhiosa ja intressi tagastamise tingimuste osas vastuolus VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatuga ning kohus saab ümberarvestuse vastavas osas asja lahendamisel aluseks võtta.

Kohtu hinnangul esineb hageja ümberarvestuses 25.06.2024 tagasimakse puhul ilmne ebatäpsus (kuumakse kokku peaks olema 73,01 eurot 13,01 euro asemel ning laenu põhiosa komponent peaks olema 70,11 eurot 10,11 euro asemel, et põhiosa komponent oleks sarnaselt teiste põhiosa komponentidega kooskõlas algse maksegraafikuga ning põhiosa osamaksed kokku moodustaksid laenusumma), mistõttu loeb kohus vastavaks kuumakseks 73,01 eurot ja asjaomase põhiosa suuruseks 70,11 eurot. Hageja ümberarvestuse järgne maksegraafik sisaldab endiselt maksetähtaega 29.12.2022 ja lepingutasule vastavat kuumakset 199,95 eurot, mida hagejal ei ole VÕS § 403 4 lg 7 alusel õigust kostjalt nõuda ja mis tuleks arvestada järgnevate tagasimaksete ettemaksuks, aga kohtu hinnangul ei takista see hageja alternatiivse nõude lahendamist ümberarvestuse alusel põhinõude ja intressinõude osas.

41.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 2555,36 euro ulatuses, ning et viimase tagasimakse tegi kostja 10.04.2024 (dtl 266-296).

9/11 42. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 08.08.2024 teate lepingu ülesütlemise kohta, milles hageja avaldas, et kostjal on lepingu alusel hageja ees võlg 502,45 eurot, palus selle tasuda hiljemalt 22.08.2024 ning osutas hageja õigusele leping erakorraliselt üles öelda, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (dtl 425-427).

43.Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 30.08.2024 avalduse, milles teatas, et leping on üles öeldud (dtl 429, 490).

44.Arvestades laenu väljamaksmisel kinnipeetud lepingutasu 199,95 eurot ja kostja tehtud tagasimaksed 2555,36 eurot laenu 3999 eurot ja seadusjärgse intressi katteks vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele, saab lepingutasu ja kostja tehtud tagasimaksete alusel, mis kokku on 2755,31 eurot, lugeda tasutuks hageja ümberarvestatud maksegraafiku järgsed tagasimaksed alates 25.01.2023 tagasimaksest kuni 25.11.2025 tagasimakseni tervikuna ning lisaks 24,64 euro suuruse osa 25.12.2025 tähtajaga laenu põhiosa tagasimaksest.

45.Kohtu hinnangul ei olnud kostja seega 08.08.2024 seisuga lepingu alusel täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli lepingu ülesütlemine 30.08.2024 avaldusega tagajärjetu, leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.

46.Hageja palus nii 04.02.2026 kui ka 10.04.2026 menetlusdokumentides juhul, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt välja mõista võlgnevuse põhiosa 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot ning viivise põhinõudelt alates 14.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

47.Hageja jäi vastava nõude juurde vaatamata sellele, et kohus selgitas hagejale 27.03.2026 kohtunõudes (dtl 759-761), et kuivõrd hageja 02.10.2025 ümberarvestuse kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemise ajal lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kogu laenujäägi väljamõistmine kostjalt põhjendatud, kuivõrd see ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud, et samal põhjusel ei ole põhjendatud ka viivisenõue alates 14.10.2024, ning et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada TsMS § 369 sätestatud eelduste esinemise korral.

48.Kohus menetleb TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ega tohi TsMS § 439 kohaselt ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

49.Kohtu hinnangul saab kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse nõude alusel lahendada kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa ja intressi nõuded.

50.Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal lepingu alusel tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgne 25.12.2025 tagasimakse kokku 98,78 euro ulatuses (intress 2,9 eurot ja põhiosa 95,88 eurot) ning 25.01.2026 – 25.04.2026 tagasimaksed tervikuna. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga kostjal seega lepingu alusel tähtaegselt tagastamata laenu põhiosa 612,16 euro ulatuses ja intress 14,5 euro ulatuses.

51.Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest rahuldab kohus lepingu, VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1 ja TsMS § 369 alusel hageja 10.04.2026 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse nõude võlgnevuse põhiosa 1243,69 eurot ja intressi 130,54 eurot väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 612,16 eurot ja intressi 14,5 eurot.

52.Kohtu hinnangul ei saa kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse nõude alusel lahendada tulevikus sissenõutavaks muutuva laenu põhiosa ja tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi nõudeid, kuivõrd hageja alternatiivne nõue mõista välja 10/11 võlgnevuse põhiosa 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot ei ole vastavas osas selge ning hageja ei ole oma nõuet vaatamata kohtu selgitustele täpsustanud.

53.Kohtu hinnangul ei saa kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse nõude alusel lahendada kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet, kuivõrd hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, millal ja millises summas on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, ülesütlemise toimetuse ja lepingu kehtivuse tuvastamise korral viivis põhinõudelt sissenõutavaks muutunud. Hageja alternatiivne nõue mõista välja viivis põhinõudelt 1243,69 eurot alates 14.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni ei ole vastavas osas selge ning hageja ei ole oma nõuet vaatamata kohtu selgitustele täpsustanud.

54.Kohtu hinnangul saab kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse nõude alusel lahendada sissenõutavaks muutunud laenu põhiosalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude.

55.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 369 alusel hageja 10.04.2026 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 612,16 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

56.Hageja ei palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte tuvastamise korral kostjalt välja mõista sissenõudmiskulusid. Kohus tuvastas ülal, et kostja jäi lepingu täitmisega viivitusse alles 25.12.2025. Hageja saatis kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 04.06.2024, 03.07.2024 ja 02.08.2024 (dtl 300-304), mil kostja ei olnud lepingu täitmisega viivituses. Seetõttu ei esinenud meeldetuletuskirjade saatmise ajal VÕS § 113 2 sätestatud aluseid sissenõudmiskulude nõudmiseks kostjalt. Seetõttu jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 57.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

58.

Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 403 4 lg 6 alusel tohtinud kostjaga lepingut sõlmida ning lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 403 4 lg 7 alusel uuesti määratud tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ole ka käesoleva otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (analoogsele seisukohale analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.2-14.2.3).

59.

Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 11/11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.